← Eesti

2-08-72341/10

Obsah (6)§ 92§ 99§ 100§ 101§ 102§ 104

2-08-72341 KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Natalja Losevtsova 23. jaanuar 2009.a, Narva, Narva kohtumaja 2-08-72341 Tsiviilasja number Tsiviilasi Sillamäe Linnavalitsuse avaldus alaealise A F üle eestkostja

§-des 99 ja 100 ette nähtud tehinguid. Eestkostja on kohustatud esitada eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruannet eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruannet. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetavate esindamise õiguse. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Edasikaebamise kord 2-08-72341 Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 03.11.2008.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja S L avaldus eestkoste seadmiseks A F üle. A F eestkostjaks palutakse määrata lapse vanaema L Z. Lapse ema T Z elab tütrest eraldi, tütre kasvatamisega ei tegele, ei tööta, kuritarvitab alkohoolseid jooke, on narkosõltlane, saab metadoonasendusravi Metadoonkeskuses Sillamäel. T Z hoidub teadlikult kõrvale kohustusest hooldada tütart, kinnitades, et kui laps tahab elada vanaema juures, las elab, kui tal on seal parem. Lapse isa A F on surnud 06.08.2008.a. L Z hoolitseb alaealise eest, kasvatab teda pidevalt oma perekonnas ja soovib kaitsta lapse õiguse ja huve. L Z on terve, on abielus. Perekond on materiaalselt kindlustatud, elab kahetoalises remonditud korteris. L Z on võimeline tagama A F kõik vajalikud tingimused normaalseks eluks, kasvatamiseks ja õpetamiseks. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid eestkoste seadmise. L Z abikaasa ning lapse teine vanaema on andnud nõusoleku eestkoste seadmiseks ja L Z määramiseks A F eestkostjaks. Eelmenetlus Kooskõlas TsMS § 219 lg 2 p 2 määras kohus alaealise isikute esindajaks vandeadvokaat Valentina Manjuk. Kohtuprotsessi käik Kohtuistungil avaldaja esindaja jäi oma nõude juurde. L Z kinnitas oma nõusolekut olla eestkostjaks. A F avaldas oma soovi olla vanaema eestkoste all. Avaldaja esindaja, L Z ning alaealise lapse esindaja paluvad eestkoste seada A F üle ja eestkostjaks määrata L Z. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 9 lg 3 kohaselt enne

  1. aasta
  2. jaanuari algatatud eestkoste seadmise või isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjad lahendatakse enne
  3. aasta
  4. jaanuari kehtinud sätete alusel. Kuulanud ära avaldaja esindaja, A F, alaealiste laste esindaja ning L Z seletused, uurinud asjas kogutud kirjalike tõendeid, kohus jõudis arvamusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. A F vajab teda üle eestkoste seadmist. Lapse isa A F on surnud 06.08.2008.a. Kohus tegi kindlaks, et T Z ei tegelenud oma lapse kasvatamisega ja on kergete elukommetega. Ta kuritarvitas alkoholi jooke, elas tütrest eraldi, ei tööta. Korter on must ja väga haisev, seisab õudne suitsulõhn. Korteri elamu ja eluolustiku tingimused lastele ei sobi. 2-08-72341 Kohus leidis, et T Z ei ole oma lapse kasvatamisega toime tulnud ja ta ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta seda ei ole teinud. Ta ei võta osa laste kasvatamisest ega hooldamisest. Puudused laste hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut. T Z ja tema elukaaslasel on narko- ja alkoholisõltuvus. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Kohus tuvastas, et alaealine A F elab pidevalt L Z peres, tal on registreeritud elukoht L Z aadressil. TsÜS § 8 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

§ 92

lg 1-3 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

§ 99

lg 1 kohaselt eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest.

(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.

§ 100kohaselt

(1)Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.
(2)Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega.
(3)Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus.
(4)Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. 2-08-72341

§ 101

(eestkostja aruanne) kohaselt eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aruannet eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Kohus leidis, et L Z võib olla määratud eestkostjaks seoses tema isiklike omadustega ja võimetega. Ta võib täita eestkostja kohustusi. TsMS § 557 kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

§ 102

lg 1 järgi kui eestkostja jätab oma ülesandeid täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel.

§ 104

kohaselt lõpeb eestkoste: 1) eestkostetava surmaga; 2)eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega; 3) eestkostetava lapsendamisega; 5) eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. Vastavalt TsMS § 532 eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. TsMS § 478 järgi hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Registrikanded jõustuvad nende tegemise päeval. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 92 lg 4, 93 lg 1, 95, 96, 98, 99, 100, 101, 102, 104, TsÜS §-st 8 ja TsMS §-st 477, 478, 479, 532, 554-557. Natalja Losevtsova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.