2-05-16031 KOHTUOTSUS E VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kent

§ 160

lg 1 järgi aegumise peatumist kohaldada ning kõik hageja poolt kostja vastu esitatud nõuded on aegunud. Kostja peab vajalikuks märkida, et põhikirja punkti 10.3 kohaselt kontrollis finants- ja majandustegevust revident vähemalt üks kord aastas. Revident annab kontrolli tulemustest aru üldkoosolekule (konverentsile). MTÜS § 36 lg 1 kohaselt koostab pärast majandusaasta lõppu juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Sama sätte lõike 2 kohaselt esitab juhatus aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. MTÜS § 36 lg 3 kohaselt majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. EVA üldkoosolek on kõik majandusaasta aruanded kinnitanud ega pole juhtinud tähelepanu puudustele majandusaasta aruandes sisalduvale. Samuti pole sellele juhtinud tähelepanu revident. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et majandusaasta aruandeid koostas ja allkirjastas kostja. Hageja nõuab raamatupidamisdokumentide korrastamise T. Väädi kuriteo ulatuse väljaselgitamiseks talle tekitatud kulutuste hüvitamist. Kostja peab vajalikuks märkida, et raamatupidamisteenuse kasutamise näol mõisteti juba kostjalt kriminaalmenetluse raames välja tekitatud kahju. Kõne all olevat teenust oli vaja uuel juhatusel väidetava raamatupidamise mittenõuetekohase pidamise korrastamiseks. Sel juhul ei saa olla aga tegemist juhatuse liikmete vastutusega mittetulundusühingule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, vaid tegemist on juba teise kvalifitseeritava õigussuhtega. Hagiavaldusest tulenevalt esitas advokaadibüroo HETA

1. augustil 2003 hagejale arve nr. 724 T Vi kriminaalasjas tsiviilhagi koostamise eest. Kostja on seisukohal, et nimetatud teenused ja kantud kulud (teostatud raamatupidamise ekspertiis ja tsiviilhagi koostamine) olid kriminaalmenetlusega seotud kulud ning need tulnuks nõuda välja kriminaalmenetluse korras. Oletuslik ja paljasõnaline on hageja väide nagu kostja vastutas raamatupidamise eest ainuisiklikult. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud juhatuse liikme lepingut, kus hagejale oleks pandud kohustuseks haldamis-, juhtimis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ja nagu kostja ülesannete hulka kuulus raamatupidamisdokumentide korrashoid. Samuti ei tulene selline kostja ainuisikuline kohustus hageja põhikirjast ega sel ajal kehtinud õigusaktidest. Hageja põhikirja punkti 8.5.5 kohaselt juhtis juhatus jooksvat tööd ja korraldas raamatupidamist. Seega on paljasõnaline ja ekslik hageja väide nagu vastutaks kostja raamatupidamise eest ainuisikuliselt, vaid raamatupidamist korraldas ja selle korrasoleku eest vastutas kogu 9-liikmeline juhatus. Kohtuistung Kohtuistungil 16.04.
2. a hageja vähendab haginõuet. Välja jääb summa
3. oktoobri 142.80 krooni (arve nr. 12) aukude puurimise eest, nõudesse ei kuulu ka 1000 krooni (arve nr 246), mis on
4. september
5. aastast. Kostja pole esitanud dokumenti selle kohta, kas on mõni spordisaal olemas. Hageja ei pea oluliseks, kellele on raha välja makstud. Hageja nõuab raha väljamaksjalt tekitatud kahju hüvitamist. Hagi ei ole aegunud üheski osas, põhjendus: aegumistähtaja algust loetakse alates sellest, kui hageja sai teada kahju tekitamisest. Kriminaalasi algatati
6. aasta
7. detsembril Päevalehes ilmunud artikli põhjal.
8. aasta lõpus sai juhatus teada raha puudumisest. Tsiviilhagi on kattuv käesoleva menetlusega. T V võttis massiliselt raha välja (1998-2002). Kriminaalasja uurija kohustas hagejat läbi viima revisjoni. Hagi lisas on märgitud politsei korraldus (lisa nr 6). 2003 aasta audiitori aruanne, kus antakse arvamus, et T V on võtnud välja sularaha.
9. aasta lõpuks revisjon valmis,
10. 4 aastast on V võtnud raha olematute ruumide remontimiseks. Kahju suurusest saadi teada
11. aasta lõpus. Kostja esindaja leiab, et nõue on aegunud. Juhul, kui kohus leiab, et seda nõuet on kriminaalmenetluse raames lahendatud, siis vastuse p 2.2 osas on nõue aegunud. Kui õigusabikulud ja raamatupidamiskulud on kriminaalmenetluse raames tehtud kulud, siis ei saa seda nõuda tsiviilmenetluse raames. Raamatupidamise eest vastutas kogu juhatus, mitte kostja ainuisikuliselt, see on ka põhikirjas. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tunnistajad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu 27.04.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-655/05 T V süüdi selles, et tema olles E V A (edaspidi EVA) juhatuse esimees ning raamatupidamise eest vastutav isik, pani toime KrK § 161 (KarS § 289) kvalifiteeritava kuriteo, s.o. ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitas olulise varalise kahju. Kuriteoga tekitati EVA-le varaline kahju kokku 241 314.87 krooni suuruses summas, mille kohus T V’ilt EVA kasuks välja mõistis (tl 8-9). Hagiavalduse kohaselt võttis kostja lisaks kriminaalasjas tuvastatule ajavahemikul 16.02.
13. a kuni 18.10.
14. a EVA kassast välja sularaha EVA kontori remondiks kogusummas 110 486.80 krooni ja ajavahemikul 21.03.
15. a kuni 28.01.
16. a on kostja võtnud kassast sularaha 55 256 krooni spordisaalide remondiks. Tegelikkuses spordisaaalides ega EVA kontoriruumides mingit remonti sel ajavahemikul ei tehtud. Kostja hinnangul on hagi perioodi
17. a kuni
18. a nõude osas aegunud 01.07.
19. a. Hageja vastuväite kohaselt hagi ei ole aegunud, kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja väitel sai juhatus kahjust teada
20. a lõpus (tl 266), kahju täpsest suurusest sai juhatus teada
21. a, mil see tehti kindlaks raamatupidamisrevisjoniga (tl 248).

§ 143alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Ts

MS § 658 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.

1. a otsuse kohaselt ei kohaldu käesoleva juhul MTÜS § 32 lg 5 ning kohaldada tuleb aegumise üldnormi kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele (tl 237). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kostja seisukohad MTÜS sätete kohaldamiseks (tl 258). Hagiavalduse kohaselt võttis kostja hageja kassast sularaha perioodil 16.02.
2. a kuni 18.10.
3. a ja 21.03.
4. a kuni 28.01.
5. a. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
6. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
7. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
8. juulit
9. a.

§ 160lg 1 (alates 01.07.2002.

a redaktsiooni) kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. 5 Kriminaalmenetluses esitati kostja vastu tsiviilhagi 28.08.

1. a (krim I kd tl 61-65) ja kohtuotsus jõustus 15.05.
2. a. Hageja hinnangul on kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi kattuv käesolevas menetluses esitatud nõudega, mistõttu ei saa nõude aegumisest rääkida (tl 266). Kohus hagejaga ei nõustu. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis leiab hageja, et kostja on tekitanud hagejale kahju summas 1 753 673 krooni sellega, et võttis EVA arveldusarvelt perioodil 01.01.
3. a kuni 31.12.
4. a sularaha summas 413 525 krooni, perioodil 01.01.
5. a kuni 31.12.
6. a EVA arveldusarvelt sularaha summas 541 450 krooni, perioodil 01.01.
7. a kuni 31.12.
8. a EVA arveldusarvelt sularaha summas 10 000 krooni ja tasunud pangakaardiga 24.03.
9. a ja 27.03.
10. a 1 973.90 krooni, perioodil 01.01.
11. a kuni 31.12.
12. a võtnud EVA arveldusarvelt sularahas 195 475 krooni ja perioodil 01.01.
13. a kuni 31.12.
14. a EVA arveldusarvelt sularahas 115 765 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et kriminaalmenetluses ei ole hageja esitanud kostja vastu nõudeid käesolevas menetluses esitatud ajavahemikel 16.02.
15. a kuni 18.10.
16. a ja 21.03.
17. a kuni 28.01.
18. a. toimunud kassa sularaha väljamaksete kohta, samuti pole tuginenud asjaolule, et kostja oleks fiktiivsete kassa väljamineku orderite alusel kassast sularaha välja võtnud. Kohus rahuldas kriminaalasjas kokkuleppemenetluses hageja nõude summas 241 314.87 krooni (tl 199). Rahuldatud nõue koosneb perioodil 16.01.
19. a kuni 13.02.
20. a kostja poolt iseendale ilma seaduliku aluseta palga maksmises ja enda arveldusarvele raha kandmises summas 60 150 krooni ning pangakaardiga ajavahemikul 02.01.
21. a kuni 04.12.
22. a sularaha väljavõtmises summas 181 164.87 krooni, mis on kostja poolt enda ja eeluurimisel tuvastamata kolmndate iskute kasuks pööratud (krim III kr tl 217). Kuna hageja poolt esitatud nõuded kriminaalmenetluses ega käesolevas tsiviilkohtumenetluses ei ole kattuvad ajaliselt ega ka nõude sisu osas, ei saa kohtu hinnangul kohaldada

§ 160lg 1 sätestatud aegumise peatumist.

Alates 01.07.2002. a kehtiva

§ 150

lg 1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. VÕSRakS § 9 lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
2. juulist
3. Hageja on käesolevas menetluses asunud seisukohale, et sai raha puudumisest teada
4. a lõpus (tl 266). Kohtu hinnangul ei kinnita hageja seisukohta kriminaalmenetluses ega ka tsiviilkohtumenetluses kogutud tõendid. TsMS § 251 lg 2 kohaselt kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. 07.04.
5. a võttis kohus tsiviilasja materjalide juurde kriminaalasja nr 1-655/05 materjalid. Kriminaalmenetluses tunnistajana üle kuulatud Sergei Ivanovi ütluste kohaselt toimusid juhatuse koosolekud kord kuus lõunasöögi vormis, mille eest tasus kostja. Samuti kompenseeriti juhatuse liikmele bensiini ostmiseks tehtud kulutus. Juhatuse koosolekutel kooskõlastati ka tehtavad kulutused, protokolliti küll ühed kulutused, kuid raha kulutati tegelikkuses muule. Protokollijaks oli Toivo Kaur (krim III kd tl 12). Tunnistaja ütluste kohaselt need juhatuse liikmed, kes saabusid kohtadelt, said kostja käest raha sularahas edasiandmiseks kohalike ametiühingute liikmetele (krim III kd tl 13). Tunnistaja Valeri Popovi ütluste kohaselt hageja juhatus arutas alati saabunud rahataotlused läbi ja aastatel 2000 ja 2001 ei ole finantsaruandlusega mingeid probleeme olnud (krim III kd tl 17). Tunnistaja V K ütluste kohaselt arutati juhatuse koosolekutel esitatud rahataotlused läbi ja kostja andis sularaha juhatuse liikmele, kes omakorda pidi selle taotluse esitajale edasi andma. A raha kulus ka puhkustele, lõunasöökidele, õppepäevadele, jõulupidustustele (krim III kd tl 62). 6 Kuna tunnistajad on hageja juhatuse liikmed perioodil, mille kohta hageja on esitanud käesolevas menetluses nõude, teeb kohus tunnistajate ütluste põhjal järelduse, et tunnistajate poolt kirjeldatud rahakasutus oli hageja tegevuses väljakujunenud tava, millest juhatuse liikmed olid igapäevaselt teadlikud. Sellest tulenevalt ei tekkinud vaidlusi ka revisjonikomisjoni aruannete läbivaatamisel. Hageja põhikirja p 10.3 kohaselt kontrollis hageja finants- ja majandustegevust revident vähemalt üks kord aastas. Revident annab kontrolli tulemustest aru üldkoosolekule (konverentsile) ning p 11.5 kohaselt revident informeerib oma tööst juhatust (tl 102). Tunnistajana üle kuulatud revisjonikomisjoni liikme aastatel 1999 kuni 2002 a Artur Kalmuse ütluste kohaselt toimus üldrevisjon iga aasta lõpus. Juhatuse protokollides kajastatud a tulud ja kulud vastasid tegelikkusele (krim III kd tl 68). Tunnistaja Mauno Kangro ütluste kohaselt jagas kostja sularaha juhatuse koosolekutel juhatuse liikmete vahel, kes pidid selle omakorda edasi andma isikutele, kes töökohtadel olid raha saamiseks taotlused esitanud. Allkirju raha saamise kohta ei pandud. Revisjonikomisjon kontrollis kord kvartalis või kord aastas raamatupidamist ja mingeid probleeme aruandlusega ei olnud. Õppekogunemistel tasus kostja söögi, joogi eest sularahas. Järgmisel koosolekul esitas kostja juhatusele aruande selle kohta, kuhu raha läks ja siis Toivo Kaur kandis selle protokolli. Seda, kuhu raha tegelikult läks, protokolli ei pandud. Protokolli pandi kulutused kantselei tarvetele ja karastusjookidele (mitte alkoholile) (krim III kd tl 65-66). Tunnistaja Indrek Isakari ütluste kohaselt saatis kostja sularaha Tartusse tunnistajale, kus tunnistaja kirjutas summa žurnaali üles, kellele ja kui palju on makstud. Allkirja andis tunnistaja raha saamise kohta aastatel 1994- 1996, kui ta käis ise Tallinnas raha järel, hiljem saadeti raha Tartusse (krim III kd tl 80). Tunnistaja Andrei Ivankivi ütluste kohaselt tasuti juhatuse liikmetele juhatuse koosoleku päeval 100 krooni söögiraha ja kompenseeriti bensiinikulu. Allkirja tunnistaja raha saamise kohta ei andnud (krim III kd tl 95). Eeltoodust teeb kohus järelduse, et iseenesest on õige hageja (tl 266) ja tunnistajate P K ’u (tl 261) ja A Luige (tl 264) väide selle kohta, et spordisaalides ega a ruumides Telliskivi tänaval ei tehtud vaidlusalusel perioodil remonti 165 742.80 krooni eest nii nagu see kajastub kassa väljamineku orderitel. Kohus on aga seisukohal, et alates
6. a detsembrist on juhatus asunud ennast distantseerima raha väärkasutusest, mis vaidlusalusel perioodil toimus kogu juhatuse teadmisel ja heakskiidul ning oli ametiühingus väljakujunenud tava. Kohtu hinnangul on iseenesest selge, et on taunitav raamatupidamises fiktiivsete orderite kasutamine. Kostja on kriminaalmenetluses andnud ütlusi selle kohta, et süsteem, kus kostja tasus kulutuste eest sularahas toimis kõigil üritustel ja juhatuse liikmed olid sellest teadlikud. Juhatuse protokollides näidati juhatuse liikmete söögirahad ja jõulupreemiad teiste kuludena, näiteks remont või millegi ost (krim III kd tl 113, 119,120,122). Tšekid summade nö maha kirjutamiseks tõi juhatuse liige Toivo Kaur (krim III kd tl 113). Kuna kostja ütlusi kinnitavad ka eelpoolviidatud tunnistajate ütlused, puudub kohtul alus nende tegelikkusele vastavuses kahelda. Eeltoodu põhjal on aga väär hageja väide, et kahju tekkimine selgus hagejale
7. a lõpus ning selle täpne suurus
8. a raamatupidamisrevisjoni lõppedes. Hageja nõue hõlmab perioodi 16.02.
9. a kuni 28.01.
10. a hageja majandusaasta lõppes vastavalt põhikirjale
11. detsembril. Revisjonikomisjoni esimehe T S ütluste kohaselt kontrollis revisjonikomisjon iga-aastaselt a tulusid ja kulusid ning juhatuse protokollides sisalduvat ning juhatuse liikmed a finantsasjades ei kahelnud (krim III kd tl 108). Seega pidi kohtu hinnangul hiljemalt
12. a juunikuuks olema valminud revisjonikomisjoni iga-aastane aruanne, mil juhatuse liikmed hiljemalt kõikidest tuludest ja kuludest ülevaate said. Kostja poolt hagejale tekitatud kahju hüvitamise nõudega pöördus hageja kohtusse 17.08.
13. a. Kohus on seisukohal, et hagi on perioodi 16.02.
14. a kuni 18.10.
15. a ja 21.03.
16. a kuni 28.01.
17. a. nõudesumma 165 600 krooni ulatuses aegunud 01.07.
18. a. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses 7 tõendatud, et hageja juhatus tegi vaidlusalusel ajaperioodil ilmselgelt hageja majanduslike võimalustega mittevastavuses olevaid kulutusi, kuid põhjendamatu on neid nimetada üksnes kostja poolt hagejale kahju tekitamiseks.

§ 150

lg 2 kohaselt kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud kassa väljamineku orderid (tl 157-208) tõendavad küll seda, et kostja on need koostanud, kuid ei tõenda kostja rikastumist hageja arvelt. Kohus leiab, et üksnes orderitel kajastatu tegelikkusele mittevastavus ei anna alust järelduseks, et kostja on hageja arvelt rikastunud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kassa väljamineku orderitega kaetud raha kasutusest said osa kõik juhatuse liikmed, kostja nende hulgas. Samuti kaeti kassa väljamineku orderitega kulutusi, mis tehti seoses isikute poolt esitatud raha saamise taotlustega. Seega ei ole käesolevas menetluses tõendatud, et kostja oleks isiklikult rikastunud hageja arvelt. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et 6 900 krooni osas, puudub seos kostjaga, kuna nimetatud summa on üle antud I T ’le, A L ’ile ja E R A . Hageja väitel on kostja hagejale kahju tekitanud ka sellega, et kriminaalmenetluses määrati kahju ulatuse väljaselgitamiseks raamatupidamisrevisjon (tl 56). Raamatupidamislike dokumentide korrastamine ja T. V’i kuriteo ulatuse väljaselgitamine tekitas kulutusi hagejale 63 720 krooni, milline summa kanti raamatupidamisarvestuse teostamise eest OÜ-le A (tl 3335). 28.08.

1. a esitas Advokaadibüroo HETA arve nr 724 T. V’i kriminaalasjas tsiviilhagi koostamise eest. Nimetatud arve alusel tasus hageja advokaadibüroole 22.10.2003 õigusabi eest 5 310 krooni. VÕS § 127 lg ja 128 lg 1 ja 3 alusel palub hageja kostjalt 63 720 krooni ja 5 310 krooni välja mõista. Kostja vastuväite kohaselt raamatupidamisliku ekspertiisi kulud ja kriminaalmenetluses tsiviilhagi koostamise kulu on kriminaalmenetluse kulu (tl 258) ning need tulnuks välja mõista kriminaalmenetluses. KrMS § 175 lg 1 p 1 (01.03.
2. a kuni 20.07.
3. a redaktsiooni) kohaselt menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega ning p 3 järgi riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul üheselt, et tsiviilhagi koostamise eest kriminaalmenetluses kannatanu esindajale tsiviilhagi koostamise eest makstud tasu ja Põhja Politseprefektuuri poolt määratud raamatupidamisrevisjoni kulu (tl 56) on kriminaalmenetluse kulu, mille süüdimõistmise korral hüvitab KrMS § 180 lg 1 järgi süüdimõistetu. Kohtumenetluse õigusabikulude hüvitamise nõude ja ekspertiisi tasu nõude näol on tegemist protsessiõigusliku küsimusega, mitte materiaalõigusliku kahjuhüvitusnõudega. Kohus märgib lisaks, et käesolevas menetluses on hageja esitanud nõude perioodi 16.02.
4. a kuni 18.10.
5. a ja 21.03.
6. a kuni 28.01.
7. a sularaha kasutuse kohta. Vastavalt 16.08.
8. a õiendile olid hageja raamatupidamises olemas 1996 kuni
9. a kassaraamatud ja pearaamatud, mille alusel oli võimalik tehinguid võrrelda, olemas on ka raamatupidamise algdokumendid (tl 45) ning kuni
10. aastani korraldas hageja raamatupidamist raamatupidaja. 2000 aastat puudutab üksnes 28.01.
11. a order summas 4 600 krooni. Seega ei olnud hagejal vajalik ulatusliku raamatupidamisrevisjoni teostamine nõude osas, mis on esitatud käesolevas menetluses. Vastavalt viidatud õiendile olid kassaraamatud ja pearaamatud puudu 2000 kuni
12. a kohta. Ajavahemiku 16.01.
13. a kuni 13.02.
14. ja 02.01.
15. a kuni 04.12.
16. a kohta rahuldati tsiviilhagi aga kriminaalmenetluses (Krim III kd tl 217). Menetluskulude jaotus 8 Juhindudes alates 01.01.
17. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja õigusabikulu summas 11 731.50 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 9