tja KÜ, reg. xxx, asub xxx, menetluses osalesid seadusjärgne esindaja E Rudei ja nõustaja L Jõgeva asjaolud
tja on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonna MTÜ registris koodiga nr. xxx.
tja põhikirja p. 1.3 järgi on
tja tegevuse eesmärgiks xxx korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
tjale kuulub xxx asuvas elamus korteriomand, mille kohta on avatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusraamatus registriosa nr. xxx (xxx mõtteline osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitisest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ja reaalosana mitteeluruum nr. 68). Hageja ostis 30.detsembril 2005 xxx asuvas elamus korteriomandi, mille kohta on avatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusraamatus registriosa xxx (xxx mõtteline osa maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitisest, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ja reaalosana mitteeluruum nr. 70). hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 6.veebruaril 2007 Harju Maakohtule hagi, milles palus 2 1. mõista
tjalt enamtasutud küttekulu eest välja 2566.06 krooni; 2. kohustada
tjat võtta küttekulu arvestamisel tagasiulatuvalt alates 1.jaanuarist 2006 aluseks hageja korteri köetav pind suurusega 75,2m2; 3. mõista
tjalt välja kaasomandile tehtud vajalikud kulutused summas 9 739.79 krooni; 4. kohustada
tjat tasuma tagasiulatuvalt alates 1.jaanuarist 2006 hageja korteriomandi juurde kuuluva trepikoja kasutamise eest igakuuliselt 5 000 krooni; 5. jätta menetluskulud
tja kanda. 5.märtsi 2007 avalduses täpsustas hageja trepikoja kasutustasu nõuet ning palus kohustada
tjat tasuma tagasiulatuvalt alates 1.jaanuarist 2006 hageja korteriomandi juurde kuuluva trepikoja kasutamise eest igakuuliselt 1 000 krooni. 18.mai 2007 avalduses täpsustas hageja enamtasutud küttekulu nõuet. Hageja palus mõista
tjalt välja 522.17 krooni, mis vastab arvestuslikule küttekulule 8,5m2 eest. 1.augusti 2007 avalduses täpsustas hageja soojusenergia hinna alandamise nõuet ja palus mõista
tjalt välja pool tasutud soojusenergia maksumusest, s.o. 2 566.06 krooni. Hageja väidab, Sõle 3 elamu küttesüsteem ei võimaldanud kütta hageja korteriomandi reaalosaks olevas eluruumis temperatuuri talvisel ajal normidele vastava temperatuurini. Tervisekaitseinspektsiooni poolt läbiviidud temperatuuri kontrollmõõtmise tulemusel fikseeriti 2006 jaanuaris ruumide temperatuuriks 11oC. Hageja on 2006 kevad-talvel tasunud kütte eest 4 659 krooni. Arvestades köetava pinna tegelikku suurust ja tubade madalat temperatuuri alandas hageja teenuse hinda 50% ulatuses. Hageja väidab, et korteriomandi nr. 70 koosseisus olevate köetavate ruumide pindala on 75,2m2, mis on 8,5 m2 vähem kinnistusraamatusse märgitust. Hageja väidab, et
tja esitab hagejale küttekulu arveid arvestades köetava pinna hulka ka mitteköetava koridori.
tja on nõudnud hagejalt tasu soojusenergia eest määral, mis ei vasta proportsionaalselt hageja korteri köetava pinna suurusele. Hageja väidab, et tema korteriomandi koosseisu kuulub 8,5 m2 suurune trepikoda, mis on ühiskasutuses. Trepikoda kasutab peale hageja kõrvalruumides asuv rõivakauplus, milline rendib
tjalt ruume ning korteriühistu. Korteriomandiseaduse järgi ei ole välistatud, et trepikoda võiks kuuluda korteriomandi reaalosa hulka. Keldrikorrusel asuvatesse ruumidesse on võimalik pääseda ka mujalt, kui hageja trepikoja kaudu. Hagejalt pole trepikoja kasutamiseks nõusolekut küsitud. Trepikoda peaks kuuluma hageja ainukasutusse ning hagejal on õigus nõuda selle kasutamise eest teistelt isikutel tasu. Hageja tasunõue on mõistlik kuna ühiskasutus on teinud hagejal võimatuks trepikoda sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja väidab, et vaatamata korduvatele pöördumistele ei võtnud
tja küttesüsteemis esinenud puuduste likvideerimiseks midagi ette. Hageja oli sunnitud omal kulul vahetama korterit läbivad püstiktorud ja radiaatorid, mille maksumuseks oli vastavalt 3 031.05 ja 6 849.90 krooni. Hoone küttesüsteem on korteriomandi omanike kaasomandis. Kaasomandis olevate tehnosüsteemide korrashoidmine on korteriühistu ülesanne. Seega on hageja õigustatud nõudma
tjalt küttesüsteemile tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
tja seisukoht ja põhjendused
tja hagi ei tunnista. Väidab, et hoone on ehitatud 1960.-ndate aastate keskpaiku ning selle esimene korrus planeeriti ja ehitati mitteeluruumidena.
tja omandas korteriomandi, mille esemeks on Sõle 3 asuvas hoones mitteeluruum nr. 70. Mitteeluruumi koosseisus on 3 viis koridoriga ühendatud ruumi, sanitaarsõlm ja duširuum. Sissepääs ruumidesse on maja taguselt estakaadilt ühiskasutuses oleva ukse ja trepikoja kaudu.
tja väidab, et hageja soovib mitteeluruumi ümber ehitada eluruumiks ning parendada oma elamistingimusi teiste ühistu liikmete arvel.
tja omandas heakorrastamata ja kaasajastamata ruumid. Asja lepingu tingimustele vastavuse eest vastutab hageja ees müüja, kelleks oli O.L . Hageja on müügilepingus kinnitanud, et on tutvunud lepingu eseme ja selle oluliseks osaks olevate osade seisundiga. Hageja on oma pretensioonid aluseta esitanud
tja vastu.
tja väidab, et on köetava pinna määramisel Põhja-Tallinna Valitsuse Linnamajanduse osakonna 26.jaanuari 2005 teatest, millega informeeriti
tjat Tallinna linna poolt mitteeluruumide (krt. nr. 40) võõrandamisest O.L . Küttekulu tagasinõudmiseks puudub hagejal alus.
tja möönab, et valmis edasiselt esitama arveid lähtudes köetava pinna suurusest (75,2m2).
tja väidab ka, et hageja tellimusel tehtud mõõtmised on protokolli ja eksplikatsiooni järgi tehtud trepikojas ja 0 korrusel.
tja on täitnud ühistu liikmete ees oma kohustust vahendada soojusenergiat ning korraldada tarbitud koguse mõõtmine ning selle eest tasumine. Millegagi ei ole tõendatud hageja väited küttesüsteemi puudustest ja avariiolukorrast.
tja väidab, et hageja ei ole arvestanud teiste ühistu liikmetega; on asunud esitama üksnes enda kasul põhinevaid nõudeid; teinud projektita ja kaasomanikega kooskõlastamata ümberehitustöid. Hageja on küll tõendanud radiaatorite ja torutarvikute ostmise, kuid nende paigaldamise koht on
tjale teadmata. Avariilisi olukordi hoone küttesüsteemi hageja valduses olevas osas ei ole olnud. Hageja kulutused ei ole olnud vajalikud, vaid on hinnatavad korteriomaniku huvides tehtud renoveerimise ja parendamise kuludena.
tja väidab, et hageja ei ole trepikoja ainuomanik ega ainukasutaja. Trepikoda ei kuulu hageja korteriomandi reaalosa hulka. Trepikoda on sihtotstarbeliselt ühiskasutuses; sellest osa eraldamine pole kaasomanike huve kahjustamata võimalik. Trepikoja kasutamise eest esitatud tasunõue kaaskasutajate vastu on seadusega ja teiste isikute huvidega vastuolus. kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadustega. Korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused on sätestatud korteriühistuseaduses (KüS). Korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes MTÜ seaduse (MtüS) ja korteriomandiseaduse (
) sätteid. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. 1) Hageja palub kohustada
tjat lähtuma küttekulu nõudmisel köetava pinna suurusest 75,2m2 ja nõuab
tjalt enamtasutud soojusenergia tasu tagastamist summas 3 088.23 (522.17 + 2 566.06) krooni. Kohus leiab, et hageja nõue soojusenergia tasu arvestamisel köetava pinna suuruseks 75,2m2 4 määramises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Nõue makstud tagasinõudmises on põhjendatud osaliselt, s.o. summas 473.15 krooni. soojusenergia tasu Pooltel puudub vaidlus selles, et
tja on esitanud hagejale küttekulu arved lähtudes köetavast pinnast 83,7m2 suuruses. Seda kinnitavad ka hageja poolt esitatud
tja arved nr. 13, 37, 21, 29, 45, 53, 60, 67, 89, 96, 07, 17, 26 ja 37 (tl. 31 - 38, 88 - 93). Märgitud ulatuses köetavat pinda hageja korteriomandi koosseisus ei ole. Sõle 3 asuva hoone ruumide eksplikatsioonis on hageja kasutuses oleva korteri (plaanil trepikojast eraldatud lao ja ametiruumide) pindala on 75,2m2, trepikoja (trepi ja mademe osad) pindalana on hageja korteri juurde arvestatud 8,5m2 (tl. 39 – 43). OÜ H G mõõdistamise plaanidelt (tl. 94-95) nähtub, et hageja välisuksega eraldatud köetava korteriomandi osa pind on 73,3m2. Hageja möönab, et vähenemine ekspliaktsioonis märgitust (75,2m2) on toimunud seinte soojustamise arvel. Hageja soovib jätkuvalt lähtuda köetava pinna suurusest 75,2m2, mis on esitatud tõendite põhjal õige. Hagejal kommunaalteenuste tarbijana lasub kohustus tasuda tegelikult osutatud teenuse eest.
tja põhikirja p. 3.2 alajaotuse 7.b järgi lähtutakse kütteks kuluva soojusenergia maksete määramisel korteri küttepinna suurusest.
tja on esitanud hagejale tasunõudeid lähtudes tarbitud soojusenergia hulgast ja korteri üldpinna suurusest. Põhjendamatu on tasunõue selle soojusenergia eest, mis on arvestuslikult nõutud köetavast pinnast suurema osa eest. Asjaolu, et
tja teadmine hageja ruumide üldpinna suurusest põhines Põhja-Tallinna Valitsuse linnamajandusosakonna teatisel (tl. 72), ei oma küttekulu arvestuse aluse määramisel õiguslikku tähendust.
tjal puudub alus jätta enda kasutusse hagejalt ekslikult nõutud soojusenergia tasu. Hageja väidab, et on tasunud
tjale soojusenergia eest kokku 4 659 krooni, mida
tja ei vaidlustanud. Kuna tasunõue on esitatud 83,7m2 eest, siis on hageja tasunud soojusenergia eest arvestatuna ühe ruutmeetri kohta 55.66 krooni. Tasunõue on ülemäärane 8,5m2 eest. Seega kuulub tagastamisele 473.15 (55.66 x 8,5) krooni. Hagejal on õigus seni maksmata
tja arvetest tasuda soojusenergia eest vastava proportsiooniga. Kohus leiab, et hageja nõue soojusenergia hinna alandamises ja maksete 50% ulatuses tagasinõudmises ei ole põhjendatud. Pooled ei ole soojusenergia müümiseks sõlminud müügilepingut võlaõigusseaduse tähenduses. VÕS § 208 lg. 3 järgi kohaldatakse ühendusvõrgu kaudu energia müügile asja müügi kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti ja see ei ole vastuolus lepingu olemusega. Kohus leiab, et ka korteriühistu liikmel on õigus ühistult teenuste saamisel (nende osutamise või vahendamise teel) kasutada võlausaldaja õiguskaitsevahendeid. Ühistul lasub kohustus vahendada liikmetele soojusenergiat, millele vastab liikmete kohustus maksta selle eest tasu. Seega on olemuslikult tegemist vastastikuse kohustusega, milles hind peab olema kooskõlas saaduga. Võlaõigusseaduse § 112 järgi on kohustuse mittekohase täitmise vastu võtnud lepingu poolele õigus alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist 5 Hinna alandamise eelduseks on kohustuse rikkumine (mittekohane täitmine). Hinna alandamiseks on vajalik võlausaldaja tahteavaldus, millega reeglina muudetakse võlasuhet ühepoolselt. Ühistu liikmelisusel põhineva võlasuhte olemuslikuks osaks on muu hulgas ühistu põhikirjast tulenevad nõuded. Seega pidi
tja hagejale soojusenergia teenuse osutamisel ja selle eest arvete esitamisel lähtuma ühistu põhikirjast.
tja väidab, et on täitnud oma kohustuse nõuetekohaselt. Hinna alandamise tahteavalduse teatavakstegemise ja mittekohase teenuse vastuvõtmise tõendamise kohustus lasub hinna alandajal, seega hagejal. Hinna alandamise avaldus peab olema selge ja sellest peab tingimusteta ilmnema hinna alandamise tahe. Hageja kinnitas kohtus, et ei ole võlaõigusseaduses ettenähtud hinna alandamise tahteavaldust
tjale teinud. Hageja esitatud avaldused ja pöördumised ei ole allkirjastatud ühistu liikme poolt ega saa olla ühepoolseks, lepingut muutvaks tahteavalduseks. Kohus leiab, et ühistu vahendusel tarbitava teenuse hinna alandamiseks peab ühistu liikme vastav tahteavaldus olema suunatud ühistus maksete nõudmise aluseks olevate kokkulepete muutmisele. Seega pidanuks hinna alandamise tahteavaldus olema esitatud väidetava mittekohase täitmise vastuvõtmisele järgselt mõistliku aja jooksul ja suunatuna ühistu juhatusele. Seda hageja teinud ei ole. Kohus leiab ka, et hageja ei ole tõendanud mittekohase teenuse saamist. Hageja tõendab mittekohase teenuse saamist tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabori analüütik A.K ’i 9.veebruaril 2006 koostatud kinniste ruumide õhu uurimise protokolliga nr. K2006/AK3 (tl. 9-10). Protokolli kohaselt oli uurimise eesmärgiks ruumide mikrokliima määramine. Proovi võtmise kohana on märgitud Sõle 3-70; proovi võtmise ajal (8.02.06) oli temperatuur ruumis nr. 1 - 10,8oC ja ruumis nr. 2 - 11,0 oC. Mõõtmistulemused on antud kõikumisega +/- 0,5 o C.
tja seadis tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla. Kohus nõustub
tjaga selles, et protokollis kajastatu ei tõenda vaieldamatult mittekohase teenuse osutamist. Vaidlust ei ole selles, et
tjat mõõtmise juurde ei kutsutud. Protokollist nr. K2006/AK3 ei selgu, millistes ruumides proovid võeti. Sõle 3 ruumide eksplikatsioonil on ruumid 70-1 ja 70-2 märgitud esimesel ja keldrikorrusel asuva trepikojana (tl. 96-105), mis poolte kinnitusel on mitteköetav ruum. Kohus nõustub hagejaga selles, et
tja juuresolek ei oleks mõjutanud proove võtnud isiku kvalifikatsiooni, kuid see oleks kummutanud tõendis sisalduvad kahtlused proovide võtmise asukoha ja asjaolude kohta. Hageja väide ei kummuta dokumentidest tulenevat kokkulangevust ruumide numeratsioonis ja köetavuses. Kohus hindab tervisekaitseinspektsiooni protokolli dokumentaalse tõendina. Dokumendist ei nähtu, millistes tingimustes proovide võtmine toimus. Mõõtmine on toimunud ühekordselt; protokollist ei nähtu, kas esinesid võimalikud ruumide temperatuuri oluliselt mõjutavad tegurid, s.h. akende avamine jmt. või mitte. Seega ei ole hageja esitatud protokoll piisavaks tõendiks kinnitamaks väidet, et
tja ei vahendanud elamus asuva küttesüsteemi kaudu hagejale soojusenergiat nõuetekohasel määral. Ka juhul, kui protokollis märgitud mõõtmistulemused kajastavad mõõtmise hetkel olnud korteri siseseid temperatuure, ei saa sellest teha tõsikindlat järeldust kogu kütteperioodi kohta. 2) Hageja nõuab
tjalt kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks 9 739.79 krooni. Hageja väidab, et kulutused olid vajalikud;
tja väidab, et kulutused on tehtud kaasomanike nõusolekuta ja suunatud hageja renoveerimishuvi realiseerimisele. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hoone küttesüsteem on korteriomandite omanike 6 kaasomandis. Hageja on teinud kaasomandi esemele kulutusi, s.o. vahetanud küttesüsteemi osaks olevad püstikud ja radiaatorid. Hageja on esitanud kuludokumendid, mis kinnitavad 11.juulil 2006 radiaatorite soetamist AS-st E (arve-tshekk 6 849.90, tl. 29) ja 6.juuli 2006 OÜ-st A torustiku detailide soetamist (sularahaarve 3 031.05, tl. 30). Kohus leiab, et hageja nõue
tja vastu kulude hüvitamises ei ole asjas esile toodud asjaoludel põhjendatud. KüS § 2 lg. 1 ja
tja põhikirja p. 1.3 järgi on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
S § 151 järgi on ühistu majandamiskuludena hinnatavad ühistu vajalikud kulud eluruumide ja elamu ning selle ümbruse hoolduse ja remondikulud ning muud teenuste ostmise ja vahendamisega seotud kulud. Eluruumi remondiks loetakse korteriühistuseaduse § 151 lg. 2 tähenduses muu hulgas tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
tja põhikirja p. 3.2.14 järgi on ühistu liige kohustatud teostama korteri renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid vastavuses planeerimis- ja ehitusseadusega ja pärast ühistu juhatusega kooskõlastamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole
tja juhatusele esitanud korteri, s.h. korteris asuva kaasomandi osa renoveerimise (rekonstrueerimise) kava, milles sisalduks planeeritavad tööd ning nende maksumus.
tja ei ole hagejale renoveerimistöödeks nõusolekut andnud. Hageja ei ole kaasomandile kulutuste tegemiseks taotlenud ka teiste kaasomanike nõusolekut. Seega on tegemist
tja ja kaasomanike nõusolekuta tehtud kulutustega.
1 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisti. Asjaõigusseaduse § 72 lg. 4 ja
2 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kohus leiab, et hageja kulutused ei ole hinnatavad kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutustena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 järgi on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks kaasomandis oleva küttesüsteemi hävimise ohtu. Avariiolukorda hageja valduses olevas küttesüsteemi osas tuvastatud ei ole. Hageja on esitanud OÜA tellitud eksperthinnangu 060236/KSJJ, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina (tl. 11-13). Kohus jätab arvestamata dokumendis sisalduva hinnangulise osa, kuna dokumendi koostanud isikut ei ole hoiatatud vale eksperdiarvamuse andmise eest kaasneva vastutusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 303 lg. 5 ettenähtud korras. Seega ei ole dokumendil eksperdi arvamuse tähendust. Dokumentaalses tõendist nähtub asjaolu, et Sõle 3 elamu küttesüsteemis on soojuskandjaks vesi, mis tsirkuleerib ja mida soojendatakse kaugkütte baasil. Esimese korruse küte on lahendatud kahetorusüsteemiga: ruumides asuv torustik saab toite eraldi väljavõttega soojussõlme peatrassist. Hageja ruumides asuv torustik ja radiaatorid asuvad esimest korrust teenindava torustiku lõpus. Esimese korruse küttekulude mõõtmiseks on soojussõlme paigaldatud eraldi soojusarvesti. Seega saab dokumendist järeldada asjaolu, et hageja ruumides oli kaugküttel põhineva elamu küttesüsteemi toimiv osa. Hageja pole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks, et hageja poolt eemaldatud radiaatorite küttevõimsus ja soojusloovutus ei olnud ruumides nõuetekohase temperatuuri saavutamiseks piisavad. Tõendist ei nähtu torustiku hävimise oht. 7 Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja tellimusel arvamuse andnud isik on dokumendis märkinud, et ei ole objektil siseõhu temperatuuri mõõtmisi teinud ning talle ei olnud teada torustiku seisund, samuti kas on tehtud püstikute ning jaotusharude vooluhulkade tasakaalustamine ja mõõtmine. Seega on hageja tehtud renoveerimistööd hinnatavad kasulikena ning nende tegemisest ei tulene nõudeõigust teiste kaasomanike ega ka ühistu vastu. Hagejal on õigus tõstatada renoveerimisega seotud kulutuste hüvitamise küsimus kaasomanike või ühistu üldkoosolekul. TsMS § 613 järgi kuuluvad korteriomandi omanike vahelised vaidlused lahendamisele hagita menetluses. 3. Hageja nõuab
tjalt trepikoja kasutamise perioodilise tasu väljamõistmist. Hageja väidab, et trepikoda on võetud ühiskasutusse hageja nõusolekuta.
tja väidab, et trepikoda ei saa olla korteriomandi reaalosa koosseisus. Korteriomandiseaduse § 1 lg. 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
2 järgi on korteriomanike kaasomandi esemeks korteriomandiseaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kohus leiab, et vaidlusalune trepikoda ei saa kuuluda hageja korteriomandi reaalosa hulka. OÜ H G mõõdistamise plaanidelt (tl. 94-95) nähtub, et koridori ja trepialuse ruumi pind on kokku 13,9m2. Hageja korteriomandi koosseisus on eksplikatsioonist nähtuvalt sellest üksnes 8,5m2 suurune osa. Kohus leiab, et hageja väited ruumide kasutuskorra võimalikust muutmisest ei oma käesolevas vaidluses tähendust.
tja ei ole õigustatud neid õigeks võtma ega hageja sellekohaseid kokkuleppeid sõlmima. Hageja soovitud trepikoja osa tema reaalosa hulka arvamine eeldab selle eelnevat, hoonet mittekahjustavat eraldamist. See omakorda eeldab kõigi kaasomanike vastavat otsustust. Sellist otsustust tehtud ei ole. Seega pole õige hageja väide selles, et trepikoda peaks olema hageja ainukasutuses. Kohus nõustub
tjaga selles, et hageja ei ole oma tasunõuet õigusliku alusega põhistanud. Pooltel puudub tasu maksmises kokkulepe; tasunõue ei põhine
tja põhikirjal ega poolte õigussuhteid reguleerivatel seadustel. menetluskulud Hageja on tasunud 18.detsembri 2006 maksekorraldusega hagi esitamise eest riigilõivu 4 250 krooni, millest täpsustatud hagi hinnale (39 305) vastab riigilõiv 2 000 krooni. Arvestades hageja nõude rahuldamise proportsiooni leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hagejale tuleb panna kohustus hüvitada
tja menetluskulud. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 303 lg. 5; 367; 434; 436; 438-439; 441-442; 613 ja TsÜS §-st 5; 63; KüS §-st 2 lg 1; 151;
§-st 1 lg. 1 ja 2; 15 ja VÕS §-st 112; 208 lg. 3 ning AÕS §-st 74 lg. 4 kohus 8 o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista KÜ M M kasuks välja 473.15 (nelisada seitsekümmend kolm) krooni enamtasutud soojusenergia tasu tagastamiseks. Kohustada KÜ lähtuma M M pinna suurusest 75,2m2. soojusenergia arvete esitamisel korteriomandi köetava Muus osas jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.