2-07-32050/7

2-07-32050 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2008.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-32050 Tsiviilasi G T, R R ja A-L O hagi AK, AL, LL, H K , M K ja A K vastu üürilepingu kehtetuse tuvastamise ning kinnisasja valduse väljaandmise nõudes Menetluse lõpetamine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I - R R (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja II – G T (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja III – A-L O (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagejate esindaja – v.adv M Männik (Pohla & Hallmägi Advokaadibüroo, xxx) Kostja I – AK (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja I esindaja Advokaadibüroo) – adv V Mikli (Concordia Kostja II – AL(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja III – LL(isikukood xxx elukoht xxx) Kostja IV – H K (isikukood xxx, elukoht, elukoht xxx) Kostja V – M K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja VI – A K (isikukood xxx elukoht xxx) Resolutsioon
2. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus G T, R R ja A-L O hagis AK, AL, L L , H K , M K ja A K vastu üürilepingu kehtetuse tuvastamise ning kinnisasja valduse väljaandmise nõudes.
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada R R tsiviilasjas nr 2-07-32050 riigituludesse tasutud riigilõivust 18´875.- (kaheksateist tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni R R arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX).
4. Jätta poolte kohtukulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 1 2-07-32050 Menetluse käik 31.08.2007.a esitasid G T, R R ja A-L O hagi AK, AL, LL, H K , M K ja A K vastu üürilepingu kehtetuse tuvastamise ning kinnisasja valduse väljaandmise nõudes. Esitatud hagiavalduselt tasusid hagejad riigilõivu 37´750.- krooni. Kohus edastas kostjatele hagiavalduse materjalid ja andis tähtaja vastuse esitamiseks. 11.02.2008.a esitasid hagejad kohtule avalduse asjas menetluse lõpetamiseks seoses kostjate poolt nõuete rahuldamisega pärast hagi esitamist ja taotluse kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt allkirjastasid 30.12.2007.a LL, H K ja AK V kinnistu ja sellel paiknevate rajatiste ning hoonete üleandmise-vastuvõtmise akti, millega LL, H K ja AK loobusid pretensioonidest seoses XXX kinnistuga. Käesolevaks ajaks on hagejad võõrandanud neile kuuluva kinnisasja kolmandatele isikutele, s.t käesoleval ajal on lisaks kostjate poolt valdusaluse kinnisasja valduse vabastamisele toimunud vaidlusaluse eseme võõrandamine TsMS § 211 mõttes. Hagejad leiavad, et kuna kostjad ei tugine enda väidetavale õigusele vallata vaidlusalust kinnisasja väidetavalt 10.märtsil 1993.aastal sõlmitud teenistusliku üürilepingu nr 87 alusel ning on peale hagi esitamist vabastanud vaidlusaluse kinnisasja valduse, siis on nõuded, mille rahuldamiseks hagejad pöördusid kohtusse, kostjate poolt käesolevaks ajaks rahuldatud. Seega puudub hagejatel alus tsiviilasja edasiseks menetlemiseks ning hagejad loobuvad hagist TsMS § 429 lg 2 ning TsMS § 168 lg 5 alusel. Hagejad on teadlikud hagist loobumise tagajärgedest. Hagejad rõhutavad, et oleksid saanud vältida kohtusse pöördumist ja lepinguliste esindajate kulude kandmist, kui kostjad oleksid vaidlusaluse kinnisasja varem vabastanud. Hageja taotleb kohtul tagastada hagejatele ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja jätta menetluskulud 83´202,39 krooni solidaarselt kostjate kanda. 20.02.2008.a vastuses loobumise taotlusele leiab AK, et hageja pöördus kohtu poole nõudega eluruumi vabastamises, mida kostjale arusaamatutel põhjustel on sisustatud valduse kaitse nõudena. Eluruumi vabastamise nõue on lahutamatult seotud eluruumi üürilepingu kehtivuse/muutmise/ lõpetamise nõudega. Omamata nõuet eluruumi üürilepingu lõppenuks tunnistamises/ eluruumi üürilepingu lõpetamises, puudub hagejal nõue eluruumi vabastamises. Hagejal puudub nn «iseseisev valduse vabastamise nõue" tervikuna. Hagi esitamisel oli kostjatel kehtiv üürileping ja selle tähtaeg ei olnud saabunud, puudus ka muu õiguslik kohustus eluruumi vabastamiseks e üürilepingu tähtaja saabumist. ES § 32 lg 4 alusel omas üürnik õigust nõuda üürilepingu ühekordset pikendamist ja ES § 33 sätete alusel võis üürileandja pikendamisest keelduda. Üürileandjad ei ole avaldanud soovi e
5. märtsi 2004.a. üürilepingu pikendamisest keelduda. Sellisel juhul pikenes üürileping veelkordselt viieks aastaks ja üürilepingu tähtaeg saabub
6. märtsil 2009.a.
7. detsembril 2007, aastal allkirjastasid LL, H K ja AK XXX kinnistu ja sellel paiknevate rajatiste ning hoonete üleandmise-vastuvõtmise akti, millega LL, H K ja AK loobusid kõigist pretensioonidest seoses XXX kinnistuga. Eluruumi vabastamist tuleb käesolevas menetluses käsitleda poolte kokkuleppena kehtiva üürilepingu tähtaegses lõpetamises. Kostja peab oluliseks omapoolse motiivi rõhutamist: kostja nõustus poolte vahel kehtiva üürilepingu tähtaegse lõpetamisega põhjusel, et kohalik omavalitsus eraldas neile munitsipaaleluruumi. Seda asjaolu ei saanud kostja(d) ette näha ja seega (teoreetiliselt) vältida hageja kohtu poole pöördumist. Kostja on seisukohal, et esitatud hagi näol on tegemist ilmselt perspektiivitu nõudega, kuna hageja poolt osundatud alustel ei ole mõistlik eeldada, et lahendades vaidluse kohtuotsusega, kohus poolte vahel kehtinud üürilepingu tähtaegselt lõpetaks. Ja alles siis kui kohus on tuvastanud üürilepingu tähtaegse lõpetamise õigusliku võimaluse, tõusetuks küsimus eluruumi valduse vabastamisest, sellega viivitamisest. Hageja seisukoht iseseisvast valduse kaitse nõudest ei ole kehtiva õiguse (ES § 68) ja asjas 2 2-07-32050 kogutud tõendite alusel põhjendatud ja seega puudub alus väiteks hagi nõude (osalises) vabatahtlikus rahuldamises kostjate poolt kohtumenetluse käigus. Kostja on seisukohal, et esitatud menetluskulude loendis sisalduvad kulutused, mis ei ole seotud poolte vahelise üürilepingu kehtetuse ja eluruumi vabastamise nõudega. Kostja ei pea vastutama asjaolu eest, et hagejad on tasunud riigilõivu enda poolt valitud õigusliku positsiooni tõttu. Ka kostja on menetluses kandnud kulutusi, kuid arvestades kujunenud olukorda peab õiglaseks, et menetluskulud jäävad poolte kanda. Kostja palub rahuldada G T, R R a ja A-L O taotlus hagist loobumises Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-32050, määrata asjas kindalaks menetluskulude jaotus ja jätta need poolte kanda ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohtumääruse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kooskõlas TsMS § 429 lg 1 sätestatuga on hagist loobumine käeolevas asjas lubatud ega ole vastuolus seadusega. TsMS § 174 lg 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Juhindudes TsMS § 168 lg 5, kui hageja hagist loobub või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotluse alusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
8. detsembril 2007, aastal allkirjastasid LL, H K ja AK XXX kinnistu ja sellel paiknevate rajatiste ning hoonete üleandmise-vastuvõtmise akti, millega LL, H K ja AK loobusid kõigist pretensioonidest seoses XXX kinnistuga. Kostjate sõnul nõustusid nad poolte vahel kehtiva üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega põhjusel, et kohalik omavalitsus eraldas neile munitsipaaleluruumi. Seda asjaolu ei saanud kostjad ette näha. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist hagi aluse äralangemisega, mitte hagi rahuldamisega kostjate poolt, kuivõrd kostjad vaidlesid hagile vastu. Seetõttu ei ole käesolevas asjas ei ole põhjendatud hageja menetluskulude kostjatelt väljamõistmine. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatuga kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 37´750.- krooni, mistõttu tagastamisele riigilõiv summas 18´875.- krooni. Ele Liiv kohtunik kuulub hagejale 3