3-08-1757/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2008, Jõhvi 3-08-1757 D. A kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
2. detsember 2008 D. A ja Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta D. A kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 08.09.2008 esitas D. A Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-2) ja palus, et talle hüvitataks Viru Vangla poolt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju 7000 krooni suuruse rahalise abina televiisori ostmiseks. Kaebaja väitis, et 23.06.2008 hommikul putru süües murdis ta hamba ja sai tugeva hambavalu, kuid vaatamata sellele, et ta teavitas koheselt kontaktisikut, ei viidud kolme nädala jooksul läbi mingit ravi. Viru Vangla kirjalikus vastustes (tl. 29-30) leiti, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning märgiti, et hamba murdmine vangla poolt pakutud toidu tõttu ei ole tõendatud. Lisaks märgiti, et kaebaja on alates 25.06.2008 korduvalt arsti juures viibinud, kuid pole kordagi hambavalu kaevanud ega küsinud valuvaigistit ka valvurilt. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja nõuete juurde. D. A väitis, et tugeva hambavalu tõttu valutasid ka kõrv ja pea, valuvaigistitest abi polnud ning pikaajaline valu kannatamine häiris närvisüsteemi ja lähedastega suhtlemist. Eve Kangro olulisi täienduusi ei esitanud, märkis ainult, et kui kaebaja olukord oli nii tõsine nagu ta ise väidab, oleksid arstid seda märganud. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 7 lg. 1, 2 ja
3. Kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevusega ning kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil, tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on, et haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi ning hüvitamisele kuulub vaid otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kaebuse väidetest ja taotlusest nähtuvalt nõuab D. A varalise kahju hüvitamist, mis tekkis hamba murdmise ja sellest tuleneva valu tagajärjel. Seejuures ei ole aga täpsustatud, milles konkreetselt 1 1 varaline kahju seisnes ja kui suur see oli. Ka kohtuistungil ei esitanud kaebaja mingeid arvestatavaid selgitusi (tl. 46). Kehavigastuse või tervise kahjustamisega tekkinud varalise kahju puhul kuuluvad riigivastutuse seaduse § 8 lg. 2 kohaselt hüvitamisele ravikulud, vajaduste suurenemisest tingitud kulud ja töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu. Viru Vanglast päringule saadud vastuse (tl. 8) ja kaebaja enda selgituste (tl.46) kohaselt D. A vanglas ei töötanud. Kuna ka tervise kahjustumisest tekkinud vajaduste suurenemist pole ta väitnud ega tõendanud, saavad arvesse tulla ainult ravikulud. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määrusega nr. 330 kinnitatud „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ näeb § 2 ja § 3 ning lisas 1 ette, et kinnipeetavate hambaraviga seotud tervishoiuteenust rahastatakse riigieelarvest. Kohtuistungil möönis D. A, et pole vanglas teostatud hambaravi eest ise tasunud (tl. 46) ning sama kinnitavad ka tema isikukonto väljavõtted (tl. 9 ja 16). Seega ei tõenda miski, et väidetav hamba murdmine tekitas kaebajale üldse mingi riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluva varalise kahju. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on riigivastutuse seaduse § 9 lg. 1 järgi võimalik vaid süülise tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ka selle kahju osas tugineb D. A väitele, et murdis 23.06.2008 pudru süües hamba ja pidi enne ravile pääsemist pikka aega valu kannatama, kuid pole esitanud mingeid tõendeid. Tema tervisekaart (tl. 31-37) kajastab arsti vastuvõtul käimist 25.06.2008 ega sisalda märkeid kaebustest mistahes valu üle. Neid ei nähtu ka 15.07.2008, 22.07.2008 ja 03.08.2008 toimunud vastuvõttudel tehtud sissekannetest. Hambaarsti juures on kaebaja olnud 07.08.2008, 21.08.2008 ja 11.09.2008, talle on pandud diagnoos peridontiit ning osutatud vastavat ravi. Isegi juhul, kui lugeda väited hamba murdumise tagajärjel tekkinud hambavalust mittevaralise kahju piisavaks tõendiks, ei saa neist asjaoludest põhjustatud füüsilised kannatused anda alust mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, sest tõendamata on kahju tekitaja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus, süü ning põhjuslik seos kahju tekkimise ja seda põhjustanud tegevuse õigusvastasuse vahel. Kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamist reguleerivad vangistusseadus ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Neis on kohustus osutada tervishoiuteenust, kuid pole sätestatud ühtegi tähtaega. Kuni 01.09.2008 kehtinud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega 84 kehtestatud „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded“ § 3 lg. 2 sätestatu lubas tervishoiuteenust kõigile isikutele osutada ravijärjekorra alusel, kui puudub võimalus seda kohe osutada. Antud juhul on kaebaja ise väitnud, et vangla hambaarst oli haige (tl. 46) ja seda kinnitas ka vangla esindaja (tl.47). Seega oli Viru Vanglal olemas arvestatav põhjendus hambaravi koheseks mitteosutamiseks. Lisaks tuleks arvestada veel ka sellega, et põhiseaduse § 25 tulenev õigus isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ei tähenda mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist. See võib seisneda ka kannatanu ees vabandamises, kuid ei saa tähendada mingi konkreetse materiaalse hüve, näiteks televiisori ostmiseks vajaliku rahalise abi andmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole D. A kaebus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumäärusega täielikult vabastatud 210 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 17). Viru Vangla esindaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (tl. 47). Seega jääb riigilõiv riigi kanda ja poolte muud võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2