1 ja 6 tuginedes 480 krooni suurune viivistasu selle eest, et 04.07.2008 kell 16.39 oli sõiduauto registreerimismärgiga 622TGY pargitud Kiriku tänaval ilma parkimistasu maksmata. 25.08.2008 koostatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse VTO peale kaebuste lahendamise komisjoni otsusega nr. 8.2.6/25-1 (tl. 8) jäeti viivistasu otsuse peale esitatud pretensioon (tl. 6-7) rahuldamata. 25.09.2008 esitas I. C Viru Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-2) ning palus ametiisik Nadežda Petrova tegevus õigusvastaseks tunnistada ja komisjoni otsus tühistada. Kaebaja leidis, et komisjon pole põhjalikult tema pretensiooni sisuga tutvunud ja on seal esitatud tõendusi ja põhjendusi täielikult ignoreerinud. Lisaks väitis ta, et parkimise keeld toimib ainult Vabaduse tänaval, tema aga parkis oma auto vähem kui 10 minutiks Kiriku tänaval Meresuu Spa&Hoteli juures parkimiskohal, kus see on lubatud. Narva-Jõesuu kirjalikus vastuses (tl. 25-29) kaebusega ei nõustutud, paluti seda mitte rahuldada ja ja leiti, et kaebaja taotlust tuleks ametiisiku tegevuse osas käsitleda viivistasu otsusele esitatud aegunud tühistamisnõudena. Vaideotsuse kohta märgiti, et selle puhul võeti arvesse ametiisiku poolt 1 tehtud fotod ja seletus ning kinnitati, et kaebaja autol mingit märgetega dokumente ei avastatud ja ise ta samuti midagi ei esitanud, tema kaebusele lisatud fotodel kajastatud olukord aga viivistasu otsuse tegemise ajal ei kehtinud. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema nõustaja kirjalike väidete ja nõuete juurde ning esitasid riigilõivu tasumisega tekkinud 80 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude. Aleksei Nalivaiko väitis, et kaebusele lisatud fotodel olevad märgid olid seal ka viivistasu otsuse koostamise päeval, üksnes sinine parkimist tähistav märk paigutati hiljem ning lisas, et kaebaja oli hotelli külastajaks, sest viis sinna oma sugulased ja ostis midagi restoranist. I. C ise väitis, et küsis hotelli administraatorilt parkimiseks luba ja kleepis igaks juhuks külgaknale ka parkimise algusaega tähistava sildi. NarvaJõesuu Linnavalitsus oma esindajat kohtuistungile ei saatnud teatades kirjalikult (tl. 53), et jääb oma seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED I. C palub oma kaebuses parkimisjärelevalvet teostanud ametiisiku 04.07.2008 tegevus õigusvastaseks tunnistada. Kaebuse väidetest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu sellel kuupäeval tema suhtes muud tegevust kui viivistasu otsuse koostamine. Kuna kõik kaebaja väited viitavad sellest otsusest vabanemise soovile, tuleb nõuet käsitleda viivistasu otsuse tühistamise nõudena, mis on küll puudulikult sõnastatud, kuid esitatud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 3 kehtestatud tähtaja jooksul. Liikluse korraldamine ja sõidukite parkimisega seonduv on reguleeritud
s ja selle alusel kehtestatud liikluseeskirjas.
4 lg. 5 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik, kes on õigustatud kehtestama ka tasulist parkimist. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused tasulise parkimise korraldamisel on sätestatud sama seaduse § 50’ lg. 1, 2, 3 ja 5. Muuhulgas võimaldavad need kehtestada tasulise parkimise ala, parkimistasu määrad ja parkimissoodustused. Narva-Jõesuu tasulise parkimise korraldus on kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 20.04.2006 määrusega nr. 16 (tl. 44-47 ja muudetud 30.04.2008 määrusega nr. 88 (tl. 48-49). Kehtestatust nähtub, et vaidluse põhjuseks olevas viivistasu otsuses (tl. 5) märgitud Kiriku tänav on tervikuna arvatud linna avaliku tasulise parkimisala koosseisu. Esimesena nimetatud määruse § 6 kolmes lõikes on loetletud parkimistasust vabastamise juhtumid. Kuna seejuures ei ole nimetatud hotellide või muude äriettevõtete külastajaid ega antud linnavalitsusele võimalust sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga kokkuleppeid, ei vabane Spa&Hotell Meresuu külastajad selle juures parkides parkimistasu maksmisest olenemata sellest, kas neil on administratsiooni luba või mitte. Kaebaja poolt viidatud fotol (tl. 10) nähtav silt kirjaga „Parkimine Meresuu SPA lubadega“ ja paremale osutav nool on liikluseeskirja lisa 2 kaheksandas osas käsitletud lisateatetahvlid, mis pole liikluseeskirja kohaselt liiklejale õigusi andvateks või kohustavateks liiklusmärkideks, vaid üksnes täpsustavad või piiravad nende mõju. Antud juhul puudub parklat tähistav osutusmärk nr. 575 a, b või c, mistõttu puudub lisateatetahvlitel mõte ja nendega pole võimalik midagi täpsustada.
4 ja 4’ on sõnaselgelt kehtestatud, et parkimistasu tuleb maksta enne või vahetult peale parkimise alustamist, kui aga mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil sõiduki esiklaasil või armatuurlaual teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus alles 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Täpselt sama parkimistasu maksmise kord on ära toodud ka eelnevalt juba nimetatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu määruse nr. 16 § 4 lg. 1 ja 3. Väited, et silt oli külgaknal ja kukkus päikese tõttu esiistmele (tl. 59-60), ei õigusta kaebajat millegagi vaid kinnitavad hoopis, et esiklaasil ega armatuurlaual nõuetekohast teavet parkimisaja alguse kohta ei olnud. 2
1 kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimise aeg on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või paigaldatud. Käesolevas asjas pole vaidlust selles, sõiduk Volkswagen Golf registreerimismärgiga 662 TGY (tl. 26) oli 04.07.2008 kell 16.39 pargitud Narva-Jõesuu linna tasulise parkimise alana määratletud Kiriku tänaval ilma, et parkimistasu oleks makstud või sõidukile nõuetekohast parkimisaja algust tähistavat parkimiskella või muud kirjalikku teavet paigutatud. Seega oli parkimise järelevalvet teostanud isik õigustatud viivistasu määrama. Otsus vastab
Jõesuu Linnavolikogu 30.04.2008 määruse nr. 88 teises lõikes kehtestatule.
2 sätestab selle alusel ettenähtud menetlustele haldusmenetluse seaduse sätete kohaldamise. Nimetatud seaduse § 87 lg. 1 p. 3 kohaselt on vaideotsust halduskohtus võimalik vaidlustada üksnes juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebusest ega kohtuistungil esitatud väidetest ei nähtu kaebaja õiguste iseseisvat rikkumist Narva Linnavalitsuse VTO peale kaebuste lahendamise komisjoni 25.08.2008 otsusega. Eelnevalt esitatud põhjenduste kohaselt aga polnud komisjonil alust pretensiooni rahuldada. Seega on I. C kaebus täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata ja kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 80 krooni suurune menetluskulu (tl. 3 ja 60) tema enda kanda jätta. Kuna Narva-Jõesuu Linnavalitsus oma kulude kohta nõuet ja dokumente esitanud pole, jäävad võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 alusel tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.