määrusega nr 6 kehtestatud Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõigusliku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kus nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid vastava staaži kohta ei ole säilinud. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasjas lubatud tõendid. Kaebus tuleb lahendada eelkõige dokumentide (tööraamat, arhiivitõendid, arhivaalid) alusel. Tunnistajate ütlusi saab arvestada olenevalt nende seotusest Ü. S’aga kuid esma – tähtsateks jäävad dokumentaalsed tõendid. Pärast Ü. S seletuse ja tunnistajate ütluste ärakuulamist kohtuistungil 22.12.2008 nõustus pensioniameti esindaja kaebaja väidetuga enda töötamisest käsielekterkeevitajana ajavahemikul 1976 – 1990. Samas märkis vastustaja esindaja, et puudub alus ja vajadus pensioniameti otsuse tühistamiseks, kuna see oli sel hetkel õige ning Ü. S suhtes soodsa kohtulahendi saamisel puuduvad pensioniameti poolt takistused talle soodustingimustel pensioni määramiseks. Kohtu seisukoht SVPS § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Vanaduspensionile soodustingimustel on õigus ka loetelu nr 2 osa XX Ühiskutsed kood 19906 all märgitud käsielekterkeevitajal. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (
) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus.
määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaźi või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaźi tõendamiseks kohtu poole. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga 3 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Avaldaja tööraamatu sissekannete järgi on ta kalurikolhoosis Lis töötanud alates 29.03.1973 kuni 22.12.1990 elektrikeevitajana, omandades 1983.a. pärast täiendkursuste läbimist „Eesti Kolhoosiehituse” süsteemi õppekeskuses sellel erialal VI järgu. Rahvusarhiivi Lääne Maaarhiivi 17.04.2008 vastuskirja nr 18-7-5.6/2744 alusel puuduvad AS L personali ja põhitegevuse arhivaalides spetsiifilised kirjeldused Ü. Sa töö iseloomu kohta ning palgakontokaartidel on tema eriala kirjeldatud üldnimetusega „keevitaja”. Et elekterkeevituse täpsemaks vormiks millega Ü. S kalurikolhoosi laevaremonditsehhis tegeles oli nimelt käsielekterkeevitus, selgub avaldaja enda seletusest, mille kohaselt valdas ta lisaks tavalisele kattega sulava elektroodiga käsikeevitusele veel käsikeevitust sulamatu (volfram) elektroodiga inertgaaside (argoon) keskkonnas ning käsikeevitust elektroodtraadiga süsihappegaasis, keevitades nii musti, roostevabu kui värvilisi metalle. Tunnistajad H. K (endine kalurikolhoosi peamehaanik) ja U. N (endine kalurikolhoosi L osakonnajuhataja) kinnitasid, et Ü. S tegi kvaliteetset tööd ning seetõttu usaldati talle laevakerede, laeva seadmete ja võllide ning konservitsehhi roostevabast metallist sisseseade keevitus kusjuures kasutada tuli ka argoonkeevitust sulamatu volframelektroodiga. Töö toimus käsitsi, keevituspoolautomaate ega automaate kolhoosis kasutusel ei olnud. Kaebaja seletuse ja tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka esitatud dokument – koondise „Eesti Kolhoosiehitus” õppekeskuse poolt väljastatud tunnistus nr 140-E, mille kohaselt Ü. S omas ja tõstis järjepidevalt kvalifikatsiooni just nimelt käsielekterkeevitaja erialal. Eelnimetatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks Ü. S töötamise ajavahemikul 29.03.1976 kuni 22.12.1990 käsielekterkeevitajana. Mis puutub nõudesse tühistada Pärnu Pensioniameti Pärnu pensionikomisjoni 04.08.2008 otsus nr 1.1-8.P38/1097 siis on see ülearune ja alusetu.
lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 1 lõike 2 kohaselt tehakse pensioniõigusliku staaži hulka arvatav tegevuse aeg kindlaks pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel.
lõige 2 sätestab pensionikomisjoni pädevuse, milleks käsitletud seaduse § 33 lõike 2 punkti kohaselt on muuhulgas pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine. Pensionikomisjoni pädevusse kuuluvaks ei ole nimetatud tunnistajate ärakuulamine, nendelt seletuse võtmine ja kutsealade samastamine. Seega ei saanudki pensionikomisjon talle esitatud dokumentide põhjal teistsugust otsust teha. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-dest 2, 5 ja 6 ning § 31 lg 1 kohus otsustas:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.