lõike 1 punkt 1 sätestab, et halduskohus jätab määrusega kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Vjatšeslav Džanashija esitas 25.09.2008.a kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse, mille kohaselt ta vaidlustab kaebusega Tallinna Vangla 10.06. 2008.a, 12.06.2008.a ja 13.06.2008.a toimingud, mis seisnesid advokaatidele, Justiitsministeeriumile Õiguskantslerile ja kohtusse helistamise mittevõimaldamises. Kaebaja poolt on kohtule esitatud 13.06.2008.a vaie, mida kaebaja on täiendanud 16.06.2008.a (tl 8), milles ta vaidlustab advokaatidele ja Justiitsministeeriumisse 13.06.2008.a helistamise mittevõimaldamise. Kaebaja poolt on kohtule esitatud 11.06.2008.a vaie (tl 13), milles ta vaidlustab advokaadile ja Justiitsministeeriumisse 10.06.2008.a helistamise mittevõimaldamise. Kaebaja poolt on kohtule esitatud 13.06.2008.a vaie (tl 20), milles ta vaidlustab advokaadile ja Justiitsministeeriumisse 12.06.2008.a helistamise mittevõimaldamise. Kuna kaebaja ei ole tõendanud Õiguskantslerile ja kohtule helistamise mittevõimaldamises Justiitsministeeriumile vaide esitamist ja vaidemenetluse läbimist, siis tuleb jätta
lõike 1 punkti 1 alusel läbi vaatamata Vjatšeslav Džanashija kaebus nõudes tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, millega Vjatšeslav Džanashijal ei võimaldatud helistada Õiguskantslerile ja kohtusse, 6 kuna kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. 9.
lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on kohtueelse menetluse läbinud kaebuse nõude osas vangistuse kandmise alane õiguslik vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, sest vangistust reguleeriv õigus kuulub avaliku õiguse valdkonda.
lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue formaalselt lubatav. 10.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine, kui kaebajal esineb taotletava konstateeringu suhtes põhjendatud huvi. Kaebaja põhjendab kohtult toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks taotletavat konstateeringut preventiivse eesmärgiga. Kohtupraktikas on preventiivset huvi käsitletud põhjendatud huvina halduskohtumenetluse seadustiku mõttes toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemisel. Nimelt on Riigikohus 19.03.2002.a haldusasja nr 3-3-1-11-02 kohtuotsuses leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. Seetõttu tuleb vaidlus lahendada sisuliselt. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning poolte poolt kohtuistungil avaldatud seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud kaebaja subjektiivsete õiguste riive ja vaidlusaluste toimingute õigusvastasus. 11. VangS § 28 sätestab:
Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.