3-08-2512/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1827 Haldusasi Menetlusosalised Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus E.S.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (esindaja Taavet Liira) Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andamist – E.S. (sünd xx xx xxxx Aserbaidžaanis) Kohtuistungi toimumise aeg 12.12.
2. a Resolutsioon
3. Rahuldada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus.
4. Anda luba E.S.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
5. veebruarini 2009 /HKMS § 29, VSS § 23 lg 1 /. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471 lg-d 2 ja 3/. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
6. 11.12.2008 kell 15.10 pidasid Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) Põhja Regionaalosakonna Tallinna Migratsioonibüroo ametnikud kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Aserbaidžaani kodaniku E.S.’i (sünd. xx xx xxxx Aserbaidžaanis). Isikul oli kaasas kehtetu Aserbaidžaani kodaniku pass nr xxxxxx, välja antud 25.01.2002 Aserbaidžaani SAO poolt kehtivusega kuni 25.01.
8. E.S. saabus Eestisse 23.03.2002 Narva raudtee piiripunkti kaudu. Isik omas Eestis viibimiseks lühiajalist ühekordset viisat 14 päevaks ja oleks pidanud Eesti Vabariigist lahkuma 05.04.
9. Viisakutse taotlus E.S.’ile ühekordse lühiajalise viisa saamiseks on registreeritud 27.02.2002 Eestis elavate sugulaste külastamiseks, millele on tehtud positiivne otsus 14.03.
10. 1
11. KMA-le antud seletuse järgi viibib isik püsivalt Eesti Vabariigis alates 23.03.
12. Isiku sõnul saabus ta Eestisse külla tuttavale tütarlapsele Natalja ja peale viisa aegumist otsustas Eestis tööd leida ja siia elama jääda. Eestis töötas E.S. juhutöödel – koristas prahti ja sorteeris prügi. Isiku sõnul elas ta Eestis lühiajaliselt erinevatel aadressidel ja viimased 4 aastat üüris korterit Maardu linnas, xxxxxxx, kus elas üksinda. Eestis E.S.il perekonnaelu puudub ja lapsi ei ole.
13. 11.12.2008 koostas KMA Põhja Regionaalosakonna Tallinna migratsioonibüroo vaneminspektor Ivi Rosin E.S.’ile väärteomenetluses Eestis ebaseadusliku viibimise eest välismaalaste seaduse § 166 alusel kiirmenetluse otsuse nr 1015098709/VT
15. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumisel ei ole võimalik väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul, esitas KMA Tallinna Halduskohtule 12.12.2008 taotluse anda luba vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1 paigutada E.S. väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni. Taotluses märgitu kohaselt lahkumisettekirjutust talle ei koostatud, kuna isik pole iseseisvalt KMAsse oma siinviibimise seadustamiseks pöördunud ning ei soovi ise Eesti Vabariigist vabatahtlikult lahkuda. Isiku sõnul puuduvad tal uue reisidokumendi vormistamiseks ja Eestist lahkumiseks rahalised vahendid. Kuna E.S.’il on Aserbaidžaani kodakondsus, ei ole isikule reisidokumendi hankimine keeruline ning perspektiivitu.
16. Kohtuistungil jäi KMA oma kirjaliku taotluse juurde, lisades täiendavalt, et kuna isikul puudub püsiv legaalne sissetulek, siis on isiku paigutamine väljasaatmiskeskusesse põhjendatud. Juhutöödel töötamine on olnud ebaseaduslik. E.S. mõistab oma olukorda, kuid ta ei soovi Eestist lahkuda, kuna on siin viibitud 5 aasta jooksul end hästi tundnud ja peab seda kodumaaks. Ta loodab saada elamisloa ja dokumendid korda, et ta saaks abielluda oma naistuttavaga ja Eestis elada. KOHTU PÕHJENDUSED
17. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, leiab, et KMA taotlus E.S.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lg 1, § 14 lg 32, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18. Asja materjalidest nähtuvalt Aserbaidžaani kodanik E.S.’il puuduvad VMS § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Talle oli väljastatud ühekordne 14päevane viisa Eestis viibimiseks, millise tähtaja lõppemisel (05.04.2002) pidi isik Eestist lahkuma, kuid seda ta ei teinud. Enda Eestis viibimise seadustamiseks ei ole isik samuti midagi ette võtnud. Seega E.S. on teadlik nii oma ebaseaduslikust viibimisest Eestis kui ka oma kohustusest Eestist lahkuda.
19. Vastavalt VSS § 14 lg-le 32 viibimisaluseta viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimisaja või riikide vahel sõlmitud viisavaba liikumise lepingu, muu välislepingu või Vabariigi Valitsuse viisanõudest loobumise otsuse alusel lubatud viisavaba Eestis viibimise aeg on lõppenud, võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Sama seaduse § 23 lg 1 järgi, kui väljasaatmist ei ole võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul täide viia, paigutatakse väljasaadetav halduskohtuniku otsustuse alusel väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja selgitustest nähtub, et isik on käesoleval ajal halduskorras 48-ks tunniks kinni peetud, tema suhtes on KMA 11.12.2008 teinud väljasaatmise otsuse nr
20. E.S.’it ei ole võimalik dokumentide (tema Aserbaidžaani pass on kaotanud kehtivuse - oli kehtiv kuni 25.01.2007) puudumise tõttu Eestist seaduses sätestatud tähtaja jooksul välja saata. Kohus leiab samas, et puuduvad alused väljasaatmise mittekohaldamiseks, samuti puudub alus käesoleval ajal väita, et isiku väljasaatmine on perspektiivitu. Kohus ei pea E.S.’i viibimist väljasaat- 2 miskeskuses ebaproportsionaalseks meetmeks, kuna silmas pidades tema senist mitteseaduskuulekat käitumist ja arvestades tema soovi Eestisse jääda on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isikul puuduvad kaitsmist vajavad perekondlikud sidemed, samuti legaalne sissetulek Eestis. Seega on esitatud taotlus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 29 lg 1 kohaselt rahuldada. Hurma Kiviloo Kohtunik 3