) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2
lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 5 alusel kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb välja mõista kostjalt esindaja kulu suuruses 12 500.00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud KÜ ja FIE V T vahel 19.05.2008 sõlmitud teenuslepingu ning 22.05.2008 maksekorralduse (t lk 135-136). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Samas ei nõustu kohus ka kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleks hageja menetluskulud jätta täies ulatuses hageja enda kanda põhjusel, et hageja nõudel puudus õiguslik alus. Kohus on seisukohal, et hagejal esines õiguslik alus hagi esitamiseks kohtusse kostja vastu. Kohus on seisukohal, et võlgnevuse tasumisega on kostja oma võlgnevust hageja ees tunnistanud ning kuivõrd kostja tasus võlgnevuse hagejale alles pärast hagi kohtusse esitamist, on hagejal tekkinud ka teatavad menetluskulud, eelkõige riigilõiv ning õigusabikulud. Eeltoodu alusel, arvestades esindaja tegelikku töömahtu (arvestades, et hageja esindaja on kohtule esitanud vaid hagiavalduse ning hagist loobumise avalduse) ning asja keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 3000.00 krooni.
lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.
Sama sätte lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Hageja nõudis hagis kostjalt põhivõlgnevusena summat 27 635.75 krooni ning viivistena summat 8 747.20 krooni. Seega on antud hagi puhul hagi hinnaks 27 635.75 krooni ning vastavalt RLS Lisale 1 tuleb sellise hagihinna puhul riigilõivu tasuda 1 750.00 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 2 250.00 krooni. Lisaks esindaja kulule kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele pool hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust, see on 875.00 krooni. 3 Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 3 875.00 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodu alusel on hagejal õigus taotleda summas 500.00 krooni enam tasutud riigilõivu tagastamist riigilt ning summas 875.00 krooni (pool tasumisele kuulunud riigilõivust) tagastamist riigilt. Selleks tuleb hagejal esitada tsiviilasja menetlenud kohtule vastavasisulised avaldused.
lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Imbi Sidok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.