2-08-27564/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja 4.detsembril 2008.a. kell 10.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-08-27564 Tsiviilasi T G hagi I Z vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: T G (i.k. xxx, elukoht xxx); esindajad Esindaja advokaat. H Tomberg Kostja: I Z (i.k. xxx, elukoht xxx); Esindaja V Timofejeva Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T G hagi I Z vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt.
2. Muuta I Zlt T G kasuks tütre U Za, sündinud xxx.a., ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 03.detsembri 2004.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2/302857/04) väljamõistetud elatise suurust alates 30.06.2008.a., s.o. alates käesoleva hagi esitamisest, 3200.- (kolme tuhande kahesaja) kroonini kuus kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
3. Poolte abielust sündis xxx.a. tütar U Z . Laps elab koos emaga.
4. 03.12.2004.a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/30-2857/04 mõisteti I Z välja elatis alates 29.03.2004.a. 300.- krooni ja alates 01.05.2004.a. 1500.- krooni tütre U Z ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja nõue ja selle põhjendused.
5. Hageja palub 30.06.2008.a. esitatud hagiavalduses ja selle 01.09.2008.a. esitatud täpsustuses suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust 4000.- kroonini kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni või gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõppemiseni.
6. Hagis toodud põhjenduste kohaselt on hagi aluseks asjaolu, et poolte ühise tütre ülalpidamiskulud on kasvanud võrreldes esialgse elatise väljamõistmise ajaga, tütar asus alates 2008.aasta sügisest kooli õppima, tütar sõidab igal aastal hageja emaga kolmeks nädalaks Musta mere äärsesse kuurorti, laps käib huvialaringides, tema toidurahaks kulub 1200.- krooni kuus ning eluasemekuludeks 1357,50 krooni kuus. Lisaks sellele kulub tütrele raamatute ostmiseks ja kultuuriürituste külastamiseks ning hügieenivahendite ostmiseks keskmiselt 750.- krooni kuus ja rõivaste ning jalanõude ostmiseks 1068,20 krooni kuus. Seega kulub kokku lapse ülalpidamiseks kuus hageja väidetel umbes 8000.- krooni.
7. Hageja väidetel on tema palga suuruseks 12.100.- krooni kuus, kostjal, kes on meremees, aga vähemalt 3000.- eurot
8. Hagi tõendamiseks esitas hageja Tallinna Linnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2/302857/04, rahvatikuregistri väljavõtte selle kohta, et laps elab koos emaga, tõendi selle kohta, et T G töötab jurist-asjaajajana kuupalgaga 12.100.- krooni ja eluasmekulude arvestuse koos KÜ arvetega. Kostja vastuväited ja põhjendused.
9. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja on nõus, et väljamõistetud elatist suurendatakse 2175.- kroonini kuus.
10. Kostja väidetel on hageja poolt väidetavad kulutused lapsele ülepaisutatud. Üle paisutatud on kulutus lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks, eluasemekuludeks, kulutused ravimitele, vitamiinidele ja hügieenitarvetele. Lasteaiatasu lapse eest alates septembrist 2008.a. maksta ei ole vaja, sest laps käib koolis. Kulutusi raamatutele, kultuuriüritustele ja taskurahale kostja ei vaidlustanud. Kostja arvates on põhjendatud kuluks lapse ülalpidamisel kuus kokku 3223.- krooni, ning see koosneb toidurahast 1200.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 623.krooni, eluasemekuludest 250.- krooni, hügieenitarvete ja ravimite kuludest 200.krooni, raamatute ja ajakirjade ostmise kulust 100.- krooni, kultuuriürituste külastamise kulust 300.- krooni, taskurahast 200.- krooni ning koolitavete ostmise kulust 350.- krooni.
11. Kostja töötab oma väidetel E.R. S kapteni vanemabina ja tema töötasu suuruseks kuus on 2000.- eurot, mis moodustab 30.000.- eesti krooni kuus.
12. Kostja tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks kohtule ei esitanud. 2 Kohtuotsuse põhjendused
13. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
14. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgne elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. 2004.aasta detsembrikuus kui määrati kindlaks esialgne elatise suurus oli poolte laps 4-aastane, käesolevaks ajaks on ta asunud õppima kooli, millega seonduvalt lisanduvad üldteadaolevalt ka täiendavad kulutused koolitarvete ostmiseks, võimlemisriiete ostmiseks, samuti kulutused kultuuriürituste külastamiseks ning kulutused ka seoses klassi ühiskülastustega, ekskursioonidega jne. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja, on ka see, et elukallidus, eelkõige esmatarbekaubad, toit ja tasu kasutatud teenuste eest on võrreldes 2004.a. detsembrikuuga Eesti Vabariigis samuti olulisel määral suurenenud, mistõttu 1500.- krooni elatusraha, mis esialgselt kostjalt hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõisteti, on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa millega last üleval pidada oleks võimalik. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud.
15. Kohtuotsuse p-s 11 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Hageja on esitanud kohtule nimekirja mille kohaselt koosnevad poolte alaealise tütre ülalpidamiskulud kuus järgmistest kuluartiklitest: Toit 1200.- krooni, riided ja jalanõud 1068,20 krooni, eluasemekulud 1357,50 krooni, ravimid, vitamiinid ja hügieenitarbed 350.- krooni, lasteaiamaks 753.- krooni, inglise keele kursused ja lastestuudio külastamine kokku 543.- krooni, osalemine võimlemistreeningutes kergejõustikusaalis 359.- krooni, koolitarbed 350.- krooni, ajakirjad ja raamatud 100.- krooni, kultuuriüritused 300.- krooni ja taskuraha 200.krooni. Kostja vaidlustab nendest kulutustest kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks, pidades põhjendatud kuluks 623.- krooni, eluasemekulud, pidades põhjendatuks 250.- krooni, 3 kulutused ravimitele, vitamiinidele ja hügieenitarvetele, pidades põhjendatuks 200.krooni ja lasteaiamaksu, kuna laps ei käi alates 2008.aasta algusest lasteaias, vaid käib koolis. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei vaidlusta lapse kulutusi toidule (1200.- krooni), inglise keele kursustele ja lastestuudio külastamisele (543.- krooni), tütre osalemisele võimlemistreeningutes kergejõustikusaalis (359.- krooni), koolitarvetele (350.krooni), ajakirjadele ja raamatutele (100.- krooni), kultuuriüritustele (300.- krooni) ja taskurahale (200.- krooni) loetakse need hageja poolt toodud väited lapse kulutuste kohta kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Hageja poolt väidetud, kuid kostja poolt vaidlustatud kulutuste osas asub kohus seisukohale, et - lapse riiete ja jalanõude ostmise põhjendatud kuluks kuus on 600.- krooni Kuigi kostja jagab küll hageja poolt väidetud summa 12-ne kuuga ja hageja väidab, et nimetatud kulutused on kantud tal 7 kuu jooksul, leiab kohus, et kõiki hageja poolt märgitud esemeid ei ole vaja osta hagejal lapsele igal hooajal uusi, osa esemeid saab kasutada ka järgmistel hooaegadel, mistõttu on hageja lapse riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused hagiavalduses ülepaisutanud; - lapse eluasemekulud on hageja samuti hagiavalduses üle paisutanud. Kohus nõustub kostjaga, et lapse eluaseme kulude hulka saab arvestada vaid neid kulusid, mis on seotud kommunaalteenuste tarvitamisega, mitte aga hagejale kuuluva korteriomandi hooldamisega või remondifondi raha kogumisega Arvestades hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad KÜ-le makstud vee, elektri, kütte ja prügiveo kulu, asub kohus seisukohale, et põhjendatud on arvestada lapse eluasemekuluks kuus 500.- krooni; - ravimite, vitamiinide ja hügieenitarvete põhjendatud kuluks kuus on kohtu arvates 300.- krooni arvestades asjaoluga, et me elame kliimas kus viirushaigustesse nakatumine on sagedane ning selle vältimiseks on põhjendatud tarvitada ka vitamiine; - lasteaiamaksu lapse põhjendatud kulude kindlaksmääramisel kohus arvesse ei võta, sest laps käib alates 1.septembrist 2008.a. koolis, mille üle pooltel vaidlus puudub. Kõige eeltoodu alusel on poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus 4452.- krooni.
16. Kohus on seisukohal, et arvestades sellega, et kostja palk on üle kahe korra suurem kui hageja palk, hagejal 12.100.- krooni, mida kinnitab hageja töötasutõend st ja kostjal 30.000.-krooni, mida kinnitas kostja ise oma vastuses hagile, tuleb kostja kanda jätta suurem osa lapse ülalpidamiskulust. .
17. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et poolte alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurust tuleb muuta alates hagi esitamisest 3200.- krooni kuus.
18. Kohus on seisukohal, et kohus saab kostjalt hageja hagi alusel elatise lapse ülalpidamiseks välja mõista vaid lapse täisealiseks saamiseni. Pärast täisealiseks 4 saamist saab laps esitada ise kostja vastu nõude elatise väljamõistmiseks kuni gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamiseni kui kostja vabatahtlikult lapsele elatusraha ei anna. Menetluskulud
19. Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid riigilõivu näol käesolevas kohtuvaidluses pooltel ei ole.
20. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 80 % ulatuses esitatud nõudest, tuleb hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja esindaja kulu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 80% ulatuses kostja kanda, 20 % ulatuses jääb hageja esindaja kulu hageja enda kanda. Kostja esindaja kulu jääb 80 % ulatuses kostja enda kanda ja 20 % ulatuses hageja kanda Kohtunik 5