3-08-534/22

3-08-534 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. detsembril 2008.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaatas kirjalikus menetluses läbi J. S tuvastamiskaebuse nõudega teha kindlaks J. S soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev tööstaaž vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud soodustingimustel vanadusepensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XVII peatükis märgitud erialal koodiga 19855 (õhuliinide remondielektrik töötamisega kõrgusel üle 5 meetri) ajavahemikul 02.02.1970 kuni 28.02.1984 ja XX peatükis koodiga 19804 märgitud erialal (kaablivõrgu elektrimontöör, kes püsivalt joodab plii-, polüetuleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid) alates 01.03.1984 kuni 31.07.
2. Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Kuressaare pensionikomisjoni otsusega nr 1.1-8.P37/989 ei rahuldatud taotleja 18.09.2006 avaldust vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel kuna dokumentide alusel ei leidnud tõendamist selle määramiseks vajalik soodusstaaž 12 aastat ja kuus kuud. Komisjoni otsuses leiti, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei saa arvestada töötamist perioodil 01.03.1984 kuni 31.07.1987 Saare Kõrgepingevõrkudes, kuna tööraamatu (välja antud 01.09.1964) kande nr 10, E 04.12.2006 tõendi nr PEO-7/1027 põhjal nähtub töötamine nimetatud ajavahemikul V kategooria kaablielektrimontöörina, mis aga ei kuulu nimekirja nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka. Pensioniamet nõustus soodusstaaži hulka lugema perioodi 01.12.1975 - 29.02.1984 mil J. S töötas õhuliinide (pingega 35 KV ja enam) remondielektrikuna kõrgusel üle 5 meetri. Kaebaja kirjalike seletuste kohaselt töötas ta ajavahemikul 01.12.1975 kuni 29.02.1984 Saarte Kõrgepingevõrkudes õhuliinide (pingega 35kV ja enam) remondielektrikuna, töötamisega kõrgusel üle 5 meetri kogu tööaja ulatuses. Alates 01.03.1984 kuni 31.07.1987 töötas J. S V kategooria kaabli -elektrimontöörina olles seejärel määratud jaotusseadmete V kategooria remondi elektrilukksepaks. Avaldaja arvates jäi tal E AS 04.12.2006 koostatud tõendi nr PEO-7/1027 tõttu tuvastamata ja pensioniametis vormistamata soodustingimustel vanaduspension, kuna tõendist ei nähtunud tema töötamine pärast 01.03.1984.a. kõrgusel üle 5 meetri kogu tööaja ulatuses, mistõttu jäi kaebajal vajalikust pensionistaažist dokumentaalsete tõendite alusel puudu 2 aasta ja 6 kuud. J. S soovib kohtu kaudu tõendada tunnistajate ütlustega fakti, et töötas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XVII peatükis 19855 märgitud erialal õhuliinide remondielektrikuna ka pärast 1984 aastat. Pärast tunnistajate H. K ja L. M ärakuulamist 02.12.2008 toimunud kohtuistungil asus kaebaja esindaja seisukohale, et J. S töötas õhuliinide remondielektrikuna juba alates 02.02.1970 ja seda kuni 28.02.1984.a. Järgneva perioodi kohta alates 01.03.1984 kuni 31.07.1987 soovis kaebaja kohtult tuvastust erialal koodiga 19804 (kaablivõrgu elektrimontöör, kes püsivalt joodab plii-, polüetuleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid) töötamise kohta mainimata enam oma algset soovi tuvastada J. S töötamine enam kui 5 meetristes kõrgustes õhuliinide remondil. Taotluste teisenemist nii ajaperioodide kui kutsealade osas põhjendas J. S esindaja Harland Paas muuhulgas asjaoluga, et ta polnud varem kliendiga piisavalt nõu pidanud. Pärnu Pensioniamet oma kirjalikus vastuses selgitab õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni, mis on Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 2 alusel on isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nimekirjas nr 2 loetletud töödel. Sellisel isikul on õigus pensionile viis aastat enne Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lg 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Nimekirja 2 koodi 19855 alusel loetakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamist õhuliinide (pingega 35 kV ja enam) remondielektrikuna, kes töötab kõrgusel üle 5 meetri. Pensioniameti käsutuses olevate dokumentide alusel saab arvestada kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamist Saarte Kõrgepingevõrkudes õhuliinide (pingega 35kV ja enam) remondi elektrikuna kõrgusel üle 5 meetri perioodil 01.12.1975 kuni 29.02.1984 s.o. 8 aastat ja 3 kuud. Soodustingimustel vanaduspensionile õigustandva staaži hulka ei saa arvestada kaebaja töötamist perioodil 01.03.1984 kuni 01.08.1987 Saare Kõrgepingevõrkudes, kuna tööraamatu (välja antud 01.09.1964) kannete nr 10 ja 11 ning E 04.12.2006 tõendi nr PEO-7/1027 põhjal nähtub kaebaja töötamine nimetatud ajavahemikul V kategooria kaablielektrimontöörina, mis aga ei kuulu Loetelu nr 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka. 31.12.2008 täiendavas seisukohas (lk 67) annab Pensioniamet hinnangu soodustingimustel vanaduspensioni saamise võimalikkuse kohta lähtuvalt kohtu poolt E AS’ilt välja nõutud tõendist J. S töötamise kohta Saarte Kõrgepingevõrkudes perioodil 01.03.1984 – 31.07.
3. Pensioniamet märgib, et kaebuse esitaja lepingulise esindaja poolt koostatud kaebuse sõnastus on eksitusse viiv, sest selle kohaselt soovitakse tuvastada kaebaja töötamist õhuliinide remondielektrikuna ka pärast 1984 aastat. Tööraamatu kande nr 10 ja E AS mõlema tõendi kohaselt töötas J. S alates 01.03.1984 kuni 31.07.1987 V kategooria kaablielektrimontöörina. Tööraamat ja E AS esimene tõend oli kaebajal kaebuse esitamise ajal olemas. Järelikult on kaebus koostatud ebakorrektselt, kuna õhuliinide remondielektriku ja kaablivõrgu elektrimontööri ametikohti ei ole võimalik samastada. Loetelus nr 2 XX peatükis (ühiskutsed) on soodustingimustel vanaduspensionile õigus kaablivõrgu elektrimontööril, kaablielektrikul, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid (koodid 19804, 19859). Samas tööraamatu ning E AS tõendite järgi töötas J. S vaidlusalusel perioodil kaablielektrimontöörina, kuid vastavalt Loetelule nr 2 on nimetatud kutseala kaablivõrgu elektrimontöör. Vastustaja leiab, et eelpool nimetatud tõend ei ole loeteluga nr 2 täpses vastavuses. Olemasolevate tõendite alusel töötas J. S tõenäoliselt kaablivõrgu elektrimontöörina, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid (kood 19804) ning on arvamusel, et kaebaja kahel (kaablivõrgu elektrimontööri ja kaablielektriku) ametikohal korraga töötada ei saanud. Käesoleval juhul on dokumentaalsed tõendid olnud puudulikud ja vasturääkivad, sh kaebuse sõnastuse osas, mistõttu on käesoleval juhul otstarbekohane tunnistajate kohtuistungil ülekuulamine. Tunnistajate ülekuulamise vajadus on põhjendatud eelkõige sellega, et J. Sele on E AS poolt väljastatud mitu nõuetele mittevastavat tõendit. Pärast 02.12.2008 toimunud kohtuistungit J. S esindaja esitatud täiendavale avaldusele Pensioniamet vastata ei soovinud. Kohtu seisukoht Vastavalt SVPS §-le 1 on õigus soodustingimustel vanaduspensionile mehel, kes on töötanud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töödel Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 .a. määrusega nr 206 kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade või ametikohtade nimekirjas nr 2 järgi vähemalt 12 aastat ja kuus kuud vähemalt 25- aastase pensionistaaži korral. Loetelu nr 2 osa XX peatüki Ühiskutsed kood 19804, 19859 all on märgitud kaablivõrgu elektrimontöör, kaablielektrik, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid. Tööraamatu kannetest nr 10 ja 11 ning E AS poolt väljastatud tõendi nr PEO-7/1027 põhjal nähtub kaebaja töötamine ajavahemikul 01.03.1984 kuni 31.07.1987 Saare Kõrgepingevõrkudes V kategooria kaablielektrimontöörina, mis ei kuulu nimekirja 2 järgi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate kutsealade hulka. Tööraamatu ja E AS tõendis toodud andmete on alusel tõendatud J. S töötamine perioodil 01.03.1984 kuni 31.07.1987 Saare Kõrgepingevõrkudes, kuid üheski lisatud dokumendis ei ole konkreetset viidet sellele, et J. S oleks töötanud Loetelus nr 2 märgitud soodusstaaži andval ametikohal. Kohtule 22.10.2008 saabunud E tõendi nr PEO-7/656 kohaselt töötas J. S alates 01.03.1984 kuni 31.07.1987 Saarte Kõrgepingevõrkudes kaablielektrimontöörina s.t. soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel loetelu nr 2 XX ptk 19804, 19859 märgitud erialal. Tõendile 22.10.2008 elektronkirjaga lisatud selgitustes teatas E AS juhtiv jurist Marelle Esko, et J. S töötas peale 01.03.1984 kaablivõrgu elektrimontöörina, kaablitehnikuna, kes püsivalt joodab plii- , polüetüleen- ja polükloorvinüülkattega kaableid. Kaebaja poolt kohtule esitatud Rahvusarhiivi Saare maa-arhiivi 19.06.2008 täiendavalt väljastatud arhiiviteatise nr 18-7-5.10/4712 kohaselt ei ole Saarte Kõrgepingevõrkude personalidokumente üle antud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud tõendamise korra § 1 lg 2 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatav tegevuse aeg tehakse kindlaks pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel. Paragrahv 2 lg 2 järgi võib tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannate puhul pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga, milles on andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist; korra § 28 kohaselt juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Tunnistaja L. M (elektriinsener) ütluste kohaselt kohtuistungil 02.12.2008 töötas ta Saarte Kõrgepingevõrkudes alates 1971 aastast kui L. S juba pidas seal elektrimontööri ametit ja S töö iseloom ei muutunud seni kuni 1980-ndate aastate alguses tuli juurde merekaablite ehitus saare ja mandri ning saare ja Hiiumaa vahele. Kuni 1980-ndate aastate alguseni oli valdav osa L. S tööst mahutatav õhuliinide elektriku nimetuse alla (35 kV ja kõrgema pingega liinidel). Ei ole võimalik teha vahet montööri ja elektriku tööülesannetel, vahe on rohkem keeleline; tänapäeval neid, kes siis montööri tööülesandeid täitsid kõiki nimetatakse elektrikuteks. J. S töötas spetsialiseeritud brigaadis 35 kV ja kõrgema pingega liinide hooldamiseks ja remondiks. Merekaableid ehitati hooajaliselt suvel, heades ilmastikuoludes; kui merel ei saanud tööd teha siis mindi üle saarel asuvatele elektrivõrgu objektidele. Tunnistaja H. K (enne pensionile jäämist brigadir Saarte Kõrgepinge -võrkudes) kinnitas L. S töötamist õhuliinide remondil juba alates 1966-s aastast millele 1977-78 aastast hakkas lisanduma ka olemasolevate merekaablite hooldus ning 1980 aastast uute merekaabliliinide ehitus. Ühe kaabli ehitamise lõppemisel tuli kohe alustada uuega. Tööks õhuliinidega jäi üha vähem aega. Merekaabel on pliikattega ning J. S töötas nende juures paigaldaja ja muhvide monteerijana, olles jootmise spetsialist. Töö muhvi juures kestis 5-6 tundi päevas kuid muhve ei paigaldatud iga päev ning J. S abistas ka kaabli lõppotste tegemisel (tehases ettevalmistatud otsad ei pidanud vett) ning kaabli laevalt merre laskmisel. Selle perioodi töö iseloomustamiseks sobiks ametinimetus kaablielektrimontöör, enne seda oli J. S õhuliinide elektrik. Seega leidis kohtuistungil antud tunnistajate ütlustega kinnitust, et J. S töötas ajavahemikul 01.03.1984 kuni 31.07.1987 nimelt kaablivõrgu elektrimontöörina pliikattega (mere)kaablite jootmisel nagu Pensioniameti 31.10.2008 kirjalikus seletuses (tl 67-69) oligi õigesti oletanud ning mille täpsustamist Pensioniamet tunnistajate ülekuulamise teel taotles. J. S osalemine kaabeliini merre paigaldamisel peale jootetööde teostamisega seotud merekaablite muhvide montaaži ja lõppotste tegemise oli üks osa tema tööülesannetest kaablivõrgu elektrimontöörina ega saa olla aluseks vastava perioodi sooduspensionistaažist väljajätmisel. J. S seletuste kohaselt kohtuistungil töötas ta Saare Kõrgepingevõrkudes püsivalt õhuliinide remondi elektrimontöörina juba alates 1965.a. maist ning kuigi ametinimetused seonduvalt palga maksmise aluste kombineerimisega sageli muutusid, jäi töö iseloom ometi endiseks. Neid J. S andmeid kinnitasid ka Saarte Kõrgepingevõrkudes koos avaldajaga töötanud insener ning hilisem osakonnajuhataja ja peainsener L. M ning avaldaja vahetu ülemus H. K. Seega saab asuda seisukohale, et J. S tegutses õhuliinide remondielektrikuna töötamisega kõrgusel üle 5 meetri juba alates 02.02.1970 kui tema tööraamatusse tehti kanne ekspluatatsiooni elektrimontööri ametikohale asumisest ning vastav suhe avaldaja ja Saare Kõrgepingevõrkude vahel kuulub tuvastamisele kuni kuupäevani 01.12.1975, mil J. S vormistati ka juba tööraamatu järgi õhuliinide remondielektrikuks. Taotledes kohtu korras tarbetult J. S töötamise tuvastamist õhuliinide remondielektrikuna täiendavalt perioodil 01.12.1975 kuni 29.02.1984 on avaldaja esindaja ilmutanud Pensioniameti poolt juba varasemalt tähelepanu väärivat osundamist leidnud segavat ebaprofessionaalsust kuivõrd selle tööperioodi kvalifitseerimise osas puudub avaldaja ning sotsiaalkindlustusameti organi vahel üldse vaidlus sest ajavahemik on kaetud nii tööraamatu kannete kui muude dokumentiga avaldaja töö kvalifitseerimise osas. Korra § 28 kohaselt juhul üksnes juhul kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Kui dokumentidega on tuvastatud avaldaja töötamine õhuliinide remondielektrikuna siis nii kutseala nimetusest kui kirjeldusest juba tuleneb, et see töö ei saanud toimuda üksnes maapinnal. Õhuliinide remondielektriku tööde iseloomustuse järgi vastavalt kehtinud tööde- ja tööliskutsete tariifi-kvalifikatsiooniteatmikule kuuluski sellise kutseala esindaja tööülesannete hulka muuhulgas 220 kV ja kõrgemapingeliste elektriülekandeliinide tehniline teenindamine, remont, monteerimine ja demonteerimine, liini mehhanismide ja kaitsevahendite seisukorra kontrollimine kõrgtöödel ja pinge all, metallmastide puhastamine ja värvimine keerulistes tingimustes pinge all käsitsi, liini remonttööd tõusmisega masti tippu ja konstruktiivelementide lahtivõtmisega pinget välja lülitamata jne, jne. Et perioodi 1975 – 1984 osas vaidlust ei ole on esindaja H. Paas teadnud veel ka 02.12.2008 kohtuistungil (tl 80) kuid järgnevalt jällegi hakanud formuleerima ja esitama tarbetuid ja Korra § 28 sätteid arvestades ka lubamatuid taotlusi. Mis puutub nõudesse teha pensioametile ettekirjutus lugeda pensionistaaž tõendatuks alates avalduse esitamisest soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, siis tuleb arvestada, et kohustamisnõudega väljatuleku eelduseks on ametiasutuse keeldumine toimingu tegemisest. Preventiivse ettekirjutuse väljastamiseks Pensioniametile puudub alus. Ametil tuleb pensioni määramise taotluste lahendamisel lähtuda kehtivast seadusandlusest kasutades selle piires lubatud otsustamisvabadust. Kohtus vaidlustatavad on kehtiva õigusega vastuolus antud haldusaktid ja sooritatud toimingud. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5, § 31 lg 1 kohus otsustas:
4. Tuvastada juriidiline fakt – J. S töötamine Saarte Kõrgepingevõrkudes perioodil 02.02.1970 kuni 01.12.1975 õhuliinide remondielektrikuna töötamisega kõrgusel üle 5 meetri (kood 19855) ja ajavahemikul 01.03.1984 kuni 31.07.1987 kaablivõrgu elektrimontöörina, kes püsivalt joodab plii-, polüetüleen- ja polükloorvinüükattega kaableid (kood 19804). Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel halduskohtunik