) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungile ilmunud hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja oli nõuetekohaselt kutsutud 19.11.2008 toimunud istungile ning ta oli teadlik istungilt puudumise tagajärgedest. Tulenevalt
lg 1 ja 2 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liiklustakistus, poole ootamatu haigus või lähedase ootamatu haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungi edasilükkamise taotlus põhistatud ning kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu. Kohus ei loe edasilükkamise taotlust põhjendatuks, kuna 24.10.2008 istungi lükkas kohus kostja (telefoni teel edastatud) taotlusel edasi seoses kostja haigestumisega. Kohus eeldas, et kostja käitub taotlust esitades heas usus. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja esitanud haigust tõendavat dokumenti, mis takistas tal 24.10.2008 istungile ilmumise, mistõttu ei ole teistkordne istungi edasilükkamine samal põhjusel kohtu jaoks usutav. Samuti on olnud kostjal piisavalt aega endale esindaja leidmiseks. Seega pole kohus tuvastanud
lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid, kuna kohtuistungi edasilükkamise taotlus ei ole põhjendatud. Harju Maakohtu 15.05.2007 otsusega kohustati kostjat vabastama hagejale kuuluv eluruum XxxTallinnas ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja eluruumi vabastamise viivitamisega seotud kahjuhüvitis perioodil september 2006 kuni aprill 2007. Kostjal tekkis kohtuotsuse 2 vaidlustamise perioodil aprill 2007 kuni märts 2008 üüritud asja tagastamisega viivitamise tõttu lisaks varem kohtuotsusega väljamõistetud summadele täiendav kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja arvestab üüri turuhinnaks 5000 krooni kuus. Hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitiselt seadusjärgset viivist ning hageja taotleb viivise väljamõistmist alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest, s.o 18.07.2008, kuni kohustuse täitmiseni.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 335.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 3 250 krooni. Nimetatud taotlus on põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna 3 250 krooni. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.