Hageja väidab, et ta usaldas OÜle I J vara, sealhulgas ka vaidlusalused aktsiad, millega OÜ I J kohustus tegema tehinguid. Hageja on leidnud, et kostjal tuleb aktsiad välja anda käsunduslepingu sätete alusel. Tulenevalt VÕS § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja 2 käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kohus pole tuvastanud, et OÜ I J ja kostja on seltsinglased. Asjaolu, et äriühingutel on üks ja sama seaduslik esindaja ning osanik (L J ), ei muuda äriühinguid seltsinglasteks. Hageja esindaja on omaks võtnud, et tõendeid selle väite tõendamiseks ei ole (t lk 109). Hageja ja OÜ I J vahel oli lepinguline suhe, mille alusel osutas OÜ I J hagejale juriidilisi teenuseid. Kohus pole tuvastanud lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel. Hageja tugineb oma nõudes 23.12.2002 juriidilise teenindamise lepingule nr 327/J, 15.05.2003 komisjonilepingule nr 05/15/03 (t lk 27-32) ning L J ’i 22.10.2007 saadetud elektronkirjale (t lk 106-107). Kohus leiab, et tuvastatud on asjaolu, et 22.10.2007 elektronkiri on saadetud L J ’i poolt (t lk 119), kuid kirjas pole märgitud, et see on saadetud kostja nimel. Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et vaidlusalused aktsiad kanti kostja väärtpaberikontole üle 23.12.2002 juriidilise teenindamise lepingu alusel selleks, et kostja saaks aktsiatega tehinguid teha. Hageja väidetel on seda tehtud OÜ I J seadusliku esindaja suulise ettepaneku alusel, mida hageja tõendab kaudsete tõenditega (t lk 108). Kohus ei ole hageja poolt esitatud tõenditele tuginedes sellise ettepaneku olemasolu tuvastanud. Kohus on seisukohal, et kuna kostja pole juriidilise teenindamise lepingu pooleks, ei saa temalt tulenevalt VÕS § 626 lg 1 vaidlusaluseid aktsiaid välja nõuda. Kohtu arvates ei tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid L J ’i poolt saadetud elektronkiri, milles on märgitud, et „projekti punkt 4.3 on ilmselt vastuolus meie kokkuleppega, et vara (sealhulgas ka aktsiad) antakse ainult „hoiutasu“ vastu“. Nimetatud kiri käsitleb lepingueelseid läbirääkimisi, mille pooleks kostja ei ole (t lk 120-121). Hageja pole hagis välja toonud ka teisi asjaolusid aktsiate kostjalt väljanõudmiseks. Seega leiab kohus, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega kuulub asjas kohaldatud hagi tagamine tühistamisele.
Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.