KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-2489 Haldusasi T.K kaebus Kaitseressursside Ameti 10.12.20

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale, samuti saata see teadmiseks Kaitseressursside Ametile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib T.K 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. 11.12.2008 saabus Tallinna Halduskohtule kutsealuse T.K kaebus Kaitseressursside Ameti 10.12.2008 otsuse nr 9-4.6/59 peale. Nimetatud otsusega peatati T.K ajateenistusse kutsumine „kuni tema suhtes kriminaalasja lõpetamiseni või kohtuotsuse tegemiseni kuna kutsealune on kriminaalasjas süüdistatav või vahistatud kahtlustatav“. Kaebuse esitaja väite kohaselt on tegemist eksitusega ja ta on mingis menetluses hoopis tunnistaja. Kaevatud otsus ei võimalda kaebuse esitajal asuda kaitseväeteenistusse soovitud ajal (05.01.2009).
2. Kohus leidis, et kaebuse lahendamine kuulub põhimõtteliselt halduskohtu pädevusse. Et kaebus oli aga oluliste puudustega (sh puudus selge taotlus, tasumata oli riigilõiv jms) ning kaebuse esitamise asjaolud vajasid täpsustamist (kaebusele oli lisatud üksnes kaevatav otsus), siis vajas kohus isegi kaebuse käiguta jätmiseks täiendavat informatsiooni. Arvestades asjaolu, et tegemist on kiireloomulise asjaga, esitas kohus 11.12.2008 Kaitseressursside Ametile kohtunõude. Kohus märkis, et kaebaja staatus väidetavalt tema suhtes algatatud kriminaalasjas on ebaselge ainuüksi juba seetõttu, et isik saab samal ajal olla korraga vaid ühes rollis - kas tunnistaja, kahtlustatav või süüdistav. Kohus palus edastada kohtule vaidlustatud otsuse aluseks olnud kriminaalasja menetleja määruse kaebuse esitaja kahtlustatavaks tunnistamise ja vahi alla võtmise või talle süüdistuse esitamise kohta (nimetatud määrusest nähtub ka nii kriminaalasja number, määruse tegemise aeg kui ka asja menetlev asutus).
3. 16.12.2008 sai kohus elektroonilise posti vahendusel Kaitseressursside Ametilt vastuse kohtunõudele. Amet märgib, et kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 48 lõike 3 kohaselt peatatakse vahistatud kahtlustatava või süüdistatava kutsealuse ajateenistusse kutsumine kuni tema suhtes kriminaalasja lõpetamiseni või kohtuotsuse tegemiseni, ja esitab järgmise selgituse.
4. detsembril
5. a saatis Kaitseressursside Amet Justiitsministeeriumile järelepärimise jaanuaris 2009.a ajateenistusse kutsutud kutsealuste kriminaalmenetluse andmete kontrollimiseks. 8.detsembril
6. a laekus Justiitsministeeriumilt vastus, mis oli aluseks kutsealuste, sh T.K ajateenistusse kutsumise peatamisele. Kaitseressursside Amet vormistas ajateenistusse kutsumise peatamise otsused
7. detsembril k.a. Ajendatuna kohtunõudest täpsustas Kaitseressursside Amet Justiitsministeeriumilt T.K kriminaalmenetluse andmeid.
8. detsembril
9. a Justiitsministeeriumilt laekunud vastusest nähtub, et ajateenistusse kutsumise peatamise alused on ära langenud. Tulenevalt eelpooltoodust tunnistas Kaitseressursside Amet 10.12.2008.a nr 9-4.6/59 otsuse T.K ajateenistusse kutsumise peatamise osas kehtetuks. Nimetatud otsus on saadetud ka T.K-le posti teel.
11. detsembri 2008 määruses, millega kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse ärakirja kättesaamisest, asus kohus seisukohale, et kuna Kaitseressursside Amet ei esitanud kohtule palutud määrusi ega menetleja määrust, millega kaebaja kahtlustatavaks või süüdistatavaks tunnistamine oleks kehtetuks tunnistatud, siis tõenäoliselt niisuguseid dokumente ei olnudki ehk T.K ajateenistusse kutsumise peatamise alust KVTS § 48 lg 3 mõttes ei olnudki, mitte ei ole need nüüd ära langenud. Vähemalt ei ole amet vastupidist tõendanud. Kohus nentis, et kohtunõudele saadetud vastusele oli lisatud Kaitseressursside Ameti 16.12.2008 otsus nr 9-4.6/61, millega ameti varasem, 10.12.2008 otsus nr 9-4.6/59 tunnistati kehtetuks tagasiulatuvalt alates 10.12.
12. Seega on kaebaja nõue saanud sisuliselt rahuldatud ja kaebajal pole takistust asuda kaitseväkke ajateenistusse ettenähtud ja soovitud ajal. Sellega seoses kohus märkis järgmist. Kui kaebaja eesmärgiks oligi kaebust esitades Kaitseressursside Ameti 10.12.2008 otsusest nr 9-4.6/59 vabanemine, st ta soovis selle tühistamist, siis käesoleval ajal ta niisugust taotlust enam esitada ei saa, kuna amet on otsuse ise juba kehtetuks tunnistanud. Tulenevalt

§-st 6 ja § 7 lg-st 1 saaks ta esitada kaebuse nimetatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kui tal on selleks põhjendatud huvi (vt ka

§ 10lg 3).

Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on pelgalt juriidilise fakti tuvastamine. Vastavast kohtuotsusest ei järgne vahetuid tagajärgi ei avalikule haldusele ega kaebajale. Kohus ei saa teha vastustajale tuvastamisnõude rahuldamisel mingeid ettekirjutusi. Just seetõttu nõuabki seadus kaebuses oma põhjendatud huvi väljatoomist: mida kaebaja hakkab peale selle konstateeringuga, st kuidas ja milliseid õigusi ta kohtu poolt tuvastatu põhjal kaitseb. Kui kaebajal ei saa ilmselgelt olla põhjendatud huvi (kohtusse pöördumise õigust), siis tagastab kohus kaebuse selle esitajale seda sisuliselt läbi vaatamata (

§ 11lg 31 p 5).

Kohus selgitas, et kui kaebaja eesmärk on kohtunõude tulemusena saavutatud ja tal ei ole põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks, siis ei pea kaebaja käesolevas määruses toodud puudusi kõrvaldama.

§ 11

lg 3 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Sellega kohtumenetlus lõpebki. Kohus rõhutas: kui kaebaja enam ei soovi oma kaebuse menetlemist, siis 2 ei pea ta kohtumäärusele vastama. Kui kaebaja soovib aga esitada tuvastamisnõude, siis tuleb esitada kohtule

§ 10nõuetele vastav kaebus.

Lisaks oma põhjendatud huvi kirjeldamisele tuleb kindlasti selgitada ka, milles seisneb kaevatava otsuse õigusvastasus, tasuda riigilõiv 80.- krooni ja esitada vastav tõend kohtule, esitada vormikohane kaebus, sh allkirjastada see paberkandjal või elektroonilise esitamise korral digitaalselt. Praegu, arvestades seda, et 05.01.2009 ei olnud enam kaugel, jättis kohus tähelepanuta, et kaebus oli T.K poolt allkirjastamata, st ametlikku dokumenti nagu polekski esitatud.

1. Eelmärgitud määruse tegemisega samal päeval kinnitas T.K määruse ärakirja kättesaamist ning märkis ühtlasi, et tal ei ole rohkem vaidlustatud otsuse osas pretensioone.
2. Ehkki viidatud vastusest oli kaebaja tahe tegelikult selge, jättis kohus talle võimaluse kohtu määratud tähtaja jooksul veel vajadusel oma seisukohta muuta. Kuivõrd T.K kaebuse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, siis tõlgendab kohus seda nii, et kaebaja on kaotanud huvi oma kaebuse menetlemise vastu, kuna tema nõue on käesolevaks ajaks sisuliselt rahuldatud. Järelikult võib kohus kohaldada

§ 11lg-s 3 sätestatut.

Sellise võimaliku tagajärje eest on kaebajat hoiatatud. Hurma Kiviloo Kohtunik 3