Obsah (4)

§ 21§ 92§ 10§ 24

3-04-128 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-04-128 Haldusasi A.K kaebus keskkonnaministri

§ 21lg 5; § 24 lg 1 p 2 ja lg 2).

Jätta poolte kohtukulud nende enda kanda (

§ 92lg-d 6 ja 10).

Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri pooltele nende esindajate kaudu. Käesoleva määruse peale võib 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 21lg 6; § 24 lg 3; § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on A.K kaebus (postitatud 21.05.2004) keskkonnaministri tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja keskkonnaministrile ettekirjutuse tegemiseks kohustamaks teda looduskaitseseaduse (edaspidi - LKS) § 19 alusel vahetama Lääne maakonnas xxx vallas xxx külas asuv A.K-le kuuluv kinnistu xxx (katastritunnus 45201:001:0078, mis on kantud Lääne Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr 18183) riigile kuuluva kinnisasja vastu enne registriosa nr 18183 kolmandasse jakku Eesti Vabariigi kasuks kantud 2aastase võõrandamise ja koormamise keelumärke kustumise tähtaja saabumist.
2. Nimetatud haldusasja menetlus on olnud korduvalt peatatud, viimati peatas kohus haldusasja menetluse 17.04.
3. a protokollilise määrusega TsMS § 359 lg 1 alusel, kuna pooled avaldasid valmisolekut leida asjas kompromiss ja lõpetada sel viisil asja menetlus.
4. Et nimetatud määruse tegemisest oli möödunud juba ligi poolteist aastat, kuid pooled ei olnud kohut teavitanud uutest asjaoludest ega esitanud mingeid taotlusi või selgitusi, rääkimata sellest, et oleks esitatud kohtule kinnitamiseks kompromissleping, siis saatis kohus 18.09.
5. a poolte esindajatele kohtunõude, milles palus neil teatada kohtule oma esindatavate tahtest edasise menetluse käigu suhtes.
6. Kohtunõudele saadetud vastustest nähtuvalt ei olnud kompromissi saavutamine asjas seoses vahepeal aset leidnud seadusemuudatusega võimalik. Kaebaja oli seisukohal, et haldusasja nr 3-04-128 menetlus tuleb uuendada. Ühtlasi kaebaja märkis: „Arvestades toimunud õigusmuudatust ja LKS § 19 kehtetuks tunnistamist alates 01.08.
7. a, ei välista kaebuse esitaja esitatud kaebuse muutmist/täiendamist haldusasja menetluse käigus.“ Samas kaebaja jättis kaebuse taotluse ikkagi samaks, jättes täielikult tähelepanuta isegi juba kohtunõudes märgitu, et taotlust tuleb korrigeerida, kuna kohustamisnõue esitatud kujul ei täida enam oma eesmärki. Seevastu keskkonnaministrit esindav Maa-amet oli seisukohal, et A.K kaebust keskkonnaministri tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja keskkonnaministrile ettekirjutuse tegemiseks kohustamaks teda LKS § 19 alusel vahetama Lääne maakonnas xxx vallas xxx külas asuv kaebajale kuuluv kinnistu xxx (katastritunnus 45201:001:0078, mis on kantud Lääne Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1818332) riigile kuuluva kinnisasja vastu enne registriosa nr 1818332 kolmandasse jakku Eesti Vabariigi kasuks kantud kaheaastase võõrandamise ja koormamise keelumärke kustumise tähtaja saabumist, ei ole tänasel päeval esitatud kujul enam võimalik menetleda: esiteks, muutunud on õiguslik olukord (maade vahetamine on seoses LKS muutumisega asendatud maade riigi poolt omandamisega) ja keskkonnaminister ei saa maa vahetamist riigile kuuluva kinnisasja vastu enam otsustada; teiseks, kinnistusraamatu registriosa nr 1818332 kolmandasse jakku
8. jaanuaril 2004 kantud keelumärge kinnistu võõrandamise, hoonestusõigusega ja kasutusvaldusega koormamise suhtes 2 aasta jooksul lepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi kasuks, on keelumärkes sätestatud tähtaja möödumise tõttu kaotanud õigusliku tähenduse ja seega ka kehtivuse; kolmandaks, et Maa-amet ja Keskkonnaministeerium on teostanud vajalikud toimingud selleks, et alustatud vahetusmenetlus lõpule viia omandamismenetlusena niipea, kui kehtiv õigus, menetluse käik ja finantsolukord seda võimaldavad.
9. Neil asjaoludel tegi kohus
10. oktoobril
11. a määruse, millega taaskord uuendas käesoleva haldusasja menetluse. Samas kohus leidis, et ta ei saa määrata uue kohtuistungi aega ega lõpetada ka haldusasja menetlust enne, kui kaebaja teatab kohtule oma tahtest. Seetõttu kohus kohustas kaebuse esitajat A.K-d teatama kohtule 5 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest, kas kohus võib haldusasja menetluse lõpetada. Kohus märkis, et kui kaebaja soovib menetluse jätkumist, siis tuleb tal esitada sama tähtaja jooksul täpsustatud kaebus. Kohus põhjendas määruse resolutsiooni järgmisega: „01.08.2008 jõustusid looduskaitseseaduse (LKS) muudatused, sh tunnistati kehtetuks LKS §
12. Sellega lõpetati looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade vahetamine. LKS muudatuste rakendamiseks on § 91 lg-s 10 sõnaselgelt sätestatud, et kinnisasja vahetamise menetlused, mille kohta ei ole käesoleva lõike jõustumiseks vahetamise otsust tehtud, viiakse lõpuni käesoleva seaduse § 20 kohaselt kinnisasja omandamise menetlusena, kusjuures esitatud kinnisasja vahetamise avaldused loetakse kinnisasja omandamise ettepanekuteks. Ka kaebuse esitajale on
13. septembril 2008 saadetud kiri, milles Maa-amet teatas, et vaidlusalust xxx maaüksust ei vahetata, vaid omaniku soovi korral võõrandatakse riigile. Ehkki kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole nõus looduskaitselise kinnisasja riigile võõrandamisega, sest tema kinnisasi on juba vahetusmenetluses hinnatud metsamaa turuhinnale mittevastavalt odavaks, siis tuleb kohtul eelmärgitut arvestades nõustuda vastustaja põhjendustega selle kohta, miks ei ole käesolevat kaebust esitatud kujul enam võimalik menetleda. Käesoleval ajal, pärast 01.08.2008 ei saa kohus enam kohustada keskkonnaministrit kehtetu LKS § 19 alusel vahetama vaidlusalust maad riigile kuuluva kinnisasja vastu üldse, rääkimata sellest, et kohus saaks kohustada vastustajat seda tegema „enne registriosa nr 18183 kolmandasse jakku Eesti Vabariigi kasuks kantud 2aastase võõrandamise ja koormamise keelumärke kustumise tähtaja saabumist“. Seda peaks kaebaja advokaadist esindaja mõistma, mistõttu on täiesti arusaamatu ja näib asja venitamise katsena kohtunõudele vastuses märgitu, et „kaebuse esitaja ei välista esitatud kaebuse muutmist/täiendamist haldusasja menetluse käigus.“ Kohus hoiatab kaebajat oma protsessiõiguste kuritarvitamise eest ja märgib, et kaebuse menetlus kohustamisnõude osas kuulub igal juhul lõpetamisele. Küsimus on ainult selles, kas kohus peaks asja edasi menetlema mingi muu taotluse alusel. Näiteks võib kaebaja paluda kohtul teha kindlaks keskkonnaministri tegevusetuse õigusvastasus A.K-le kuuluva xxx kinnistu riigile kuuluva kinnisasja vastu vahetamisel, kui tal on selleks põhjendatud huvi (

§ 10lg 3, § 19 lg 8).

Kohus selgitab, et A.K taotles küll ka esialgses kaebuses keskkonnaministri tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist, kuid selleks ei pidanud ta eraldi välja tooma oma põhjendatud huvi, kuna kohustamisnõue iseenesest hõlmas ka tuvastamisnõuet: selleks, et teha keskkonnaministrile ettekirjutus, pidi kohus eelnevalt kindlaks tegema, et keskkonnaminister oli õigusvastaselt tegevusetu. Nüüd, kus kohustamist (ettekirjutust) ei saa järgneda, peab kaebajal pelgalt selle asjaolu kindlakstegemiseks olema aga põhjendatud huvi.“ 6. 10.10.2008 sai halduskohus A.K lepinguliselt esindajalt Peep Rajaverelt avalduse kaebusest loobumiseks

§ 21

sätetel ja taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 2 alusel.

Taotluses märgitu kohaselt ei ole eelviidatud õigusmuudatuse tõttu võimalik rahuldada kaebuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud taotlust. Kuna menetluse ajal toimunud õigusmuudatus välistab kaebuse esitaja õiguste kaitse taotletud viisil, siis loobub kaebuse esitaja oma kaebusest ja palub haldusasja menetlus lõpetada. Seoses kinnisasja vahetamise võimaluse kaotamisega ja arvestades, et avaldaja ei soovi kinnisasja võõrandamist LKS § 20 omandamismenetluses ning lähtudes asjaolust, et kaebuse esitaja loobub keskkonnaministri kinnistu vahetamisele kohustamise nõudest, siis loobub kaebuse esitaja ka keskkonnaministri varasema tegevusetuse xxx kinnistu vahetamise avalduse menetlemisel õigusvastaseks tunnistamise taotlusest. Kaebaja on ühtlasi seisukohal, et kuna kaebusest loobumise põhjuseks on kaebuse menetlemise ajal toimunud õigusmuudatus ehk kaebusest loobumise põhjus on tekkinud sõltumata kaebuse esitaja tahtest, siis ei saa välistada, et kaebus oli oma esitamise ajal seaduslik ja põhjendatud ning seetõttu oleks Eesti Vabariigi menetluskulude kaebuse esitaja kanda panek äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik ning poolte menetluskulud tuleb jätta

§ 92lg 10 sätetel neid kandnud poolte kanda.

Kaebuse esitaja kinnitas, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 24lg 2 järgi.

1. 13.10.2008 edastas kohus vastustaja esindajale Toomas Kuttile eelmärgitud avalduse A.K kaebusest loobumise kohta haldusasjas nr 3-04-128, paludes tal kohtule operatiivselt teatada, kas kohus võib loobumise vastu võtta ja asjas menetluse lõpetada kaebaja avalduses märgitud põhjendustel ja tingimustel.
2. Samal päeval teatas Maa-ameti lepinguline esindaja Toomas Kutti vastustaja keskkonnaministri esindajana kohtule vastuseks, et vastustaja arvates ei esine takistusi kaebusest loobumise vastuvõtmiseks ning asjas menetluse lõpetamiseks kaebaja avalduses märgitud põhjendustel ja tingimustel.
3. Tulenevalt

§ 21

lg-st 1 kaebuse esitajal on õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab halduskohus kaebuse esitajale kaebusest loobumise tagajärgi. Vastavalt sama paragrahvi lg-tele 5 ja 6 kaebusest loobumise kinnitab kohus määrusega, millega lõpetab asja menetluse, ja niisugune määrus on edasikaevatav. Tulenevalt

§ 24

lg 1 p-st 2 halduskohus lõpetab menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et antud juhul on kaebusest loobumise vastuvõtmise eeldused täidetud ja kohus saab A.K kaebusest loobumise kinnitada ning asja menetluse lõpetada käesoleva määrusega. 10. Vastavalt

§ 92lg-le 6 kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.

Märgitu tähendab, et vastaspoole taotlusel tuleb loobujal kanda lisaks oma kuludele ka vastaspoole kohtukulud. Et antud juhul vastustaja nõustus menetluse lõpetamisega kaebaja avalduses märgitud põhjendustel ja tingimustel ning oma menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ei taotle, siis jäävad poolte võimalikud kohtukulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo Kohtunik