2.
lg 4 alusel mõista Väinamere Liinid OÜ-lt AS Kihnu Veeteed kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulud summas 15 340 krooni. 3. Sekretäril saata: Menetlusosalistele käesolev määrus, kaebuse esitajale koos kolmanda isiku taotlusega menetluskulu väljamõistmiseks ühes lisadega selle juurde ning riigilõivu tagastamise taotluse vormiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (
1 1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Väinamere Liinid OÜ kaebus majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.10.2008 käskkirja nr 384 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati Munalaid-Kihnu ja Rohuküla –Sviby parvlaevaliinidele vedaja leidmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 31.03.2008 käskkirjaga nr 116 väljakuulutatud riigihange ebaõnnestunuks ja hankemenetlus kehtetuks. Vaidlustatud käskkiri on kaebuse kohaselt õigusvastane, kuna ta ei ole antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ning ei ole sellega kooskõlas, vaidlustatud käskkiri ei ole taotletava eesmärgiga proportsionaalne ja on kaalutlusvigadega. Hankemenetluse õigusvastane kehtetuks tunnistamine rikub kaebuse väitel kaebuse esitaja, kes esitas nimetatud hankes oma pakkumuse ning kvalifitseeriti riigihankel, subjektiivseid õigusi.
RHS § 19 lõike 1 alusel lihtsustatud korras korraldatav menetlus asjade või teenuste ostmiseks kvalifitseerub hankemenetluseks RHS mõistes, mistõttu nimetatud hangete pinnalt tekkivate vaidluste lahendamisel tuleb juhinduda RHS §-st
-s sätestatud tähtajal ja korras ning vastustaja poolt hilisemalt nõustumine menetluse lõpetamise taotlusega oleks vastuolus hea halduse põhimõtetega. Kaebuse esitaja leiab ka, et menetluse lõpetamise korral tekiks oht, et Väinamere Liinid OÜ-lt on võetud kõik õiguskaitsevõimalused, kuna ei ole mingit kindlust, et vaidlustuskomisjonis ( või ringkonnakohtus) vaidlustuse esitamise tähtaeg ennistatakse. Samuti leiab kaebuse esitaja, et menetluse lõpetamine oleks kohtuvõimu poolt võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, kuna sellisel juhul kohaldataks ühes ja samas hankemenetluses võrdsetel alustel osalenud isikutele erinevaid kaebemenetlusi. 6.Käesolevas haldusasjas esitatud kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on majandusja kommunikatsiooniministri 31.03.2008 käskkirja nr 116, millega kuulutati välja riigihange ja kinnitati riigihanke tingimused, andmisel lisaks Ühistranspordiseaduse § 10 lg-le 1 ning RHS § 13 lg-le 2 lähtutud ka RHS § 19 lg-st 1.Viimatinimetatud sätte kohaselt ei ole hankija kohustatud korraldama selles seaduses sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eelnevast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad käesoleva seaduse lisas 2 osas B nimetatud teenused, kus teiste teenuste hulgas on nimetatud ka veetransporditeenused. RHS § 19 lg 3 näeb ette, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, esitab hankija pärast hankelepingu sõlmimist sama seaduse §-s 37 sätestatud riigihanke aruande. Kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud järgima §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid. Muus osas lähtub hankija selliste hankelepingute sõlmimisel üksnes selles peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Eeltoodust tulenevalt on 2 käesolevas haldusasjas vaidlustatud hankija otsus, mis on tehtud lihtsustatud korras teenuse tellimisel RHS tähenduses, selles küsimuses ei ole menetlusosaliste vahel ka erimeelsusi . Nagu nähtub menetlusosaliste seisukohtadest kolmanda isiku poolt esitatud menetluse lõpetamise taotlusele, ei ole käesolevaks ajaks sisuliselt ka vaidlust selles, et lihtsustatud korras teenuste tellimisel on tegemist hankemenetlusega riigihangete seaduse tähenduses , kus hankemenetluse protseduure on piiratud, ent menetlusel on hankemenetlusele iseloomulikud tunnused,milline seisukoht on väljendatud Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2008.a. määruses kohtuasjas nr 3-3-163-08 .
lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata, kui asja lahendas kohus, kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. Eeltoodust tuleneb, et kui halduskohus on lahendanud asja, mis ei kuulu tema pädevusse, siis on asja lahendanud ebaõige kohus ja otsus kuulub kohustuslikus korras tühistamisele. Seega ei saa taolise otsuse puhul rääkida õiguskaitsest. Kui seaduse järgi puudub esimese astme halduskohtul pädevus riigihankemenetluses tehtud hankija otsustele esitatud kaebuse läbivaatamiseks, siis ei ole kohtul kaalutlusõigust, kas vaadata asi läbi või mitte. Riigikohtu erikogu asus
§-le 24 lg 1 p 1. Kuigi eeltoodu seondus haldus- ja üldkohtu pädevuse piiritlemisega, siis isegi juhul, kui pidada võimalikuks ülaltoodud põhimõtte rakendumist ka sellisele juhtumile nagu käesolevas haldusasjas, siis ei saa jätta tähelepanuta , et käesoleval juhul on esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks pädevuse puudumise tõttu . 3 10.Kaebuse esitaja väitel tähendab menetluse lõpetamine PS § 15 esimesest lausest tuleneva õiguse rikkumist, samuti peab kaebuse esitaja menetluse lõpetamist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks. Nagu kohus on eespool märkinud, ei ole kohtul käesoleval juhul kaalutlusõigust, vaid selliste asjaolude ilmnemisel tuleb menetlus lõpetada. Ebapädeva kohtu poole pöördumine ja ebapädeva kohtu poolt tehtud otsus ei ole õiguskaitseks. Kaebuse esitaja arusaam nagu tuleks kohtul võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks vaidlus läbi vaadata , kuna samas hankemenetluses on hankija otsuse peale halduskohus asja läbi vaadanud, on ekslik. Võrdse kohtlemise põhimõttele tuginevalt ei ole kaebuse esitajal võimalik nõuda, et kohus jätkaks varasemat ekslikku praktikat ja käesoleval hetkel seega teadvalt rikuks seadust. 11.Mis puutub kaebuse esitaja seisukohta, et menetluse lõpetamisel on temalt võetud võimalus õiguskaitseks, on selline väide esiteks ennatlik, sest vaidlustuskomisjon ei ole otsustanud kaebetähtaja ennistamise üle. Nii MKM vaidlustatud käskkirjas olev vaidlustamisviide, mille kohaselt on käskkirja vaidlustamiseks õigus pöörduda halduskohtusse kui ka senine kohtumenetlus on asjaolud, mida kaebetähtaja ennistamisel hindab vaidlustuskomisjon, kelle otsusega mittenõustumisel on õigus pöörduda ringkonnakohtusse. Teiseks rõhutab kohus juba varasemalt esiletoodut - kui on ilmnenud, et halduskohus seaduse järgi asja läbi vaatama pädev ei ole ning käesoleval juhul on lisaks esitatud menetluse lõpetamise taotlus, tuleb menetlus lõpetada. 12.
lg 1 p 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna käesoleval juhul on tegemist Riigihangete seaduses sätestatud korras läbiviidava hankega ning halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades, kuulub menetlus esitatud kaebuses lõpetamisele.
lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et hankija tegevuse vaidlustamiseks on tal RHS-s sätestatud korras õigus esitada vaidlustus vaidlustuskomisjonile. 13. Kolmas isik taotleb menetluskulude summas 15 340 krooni.väljamõistmist kaebuse esitajalt ning on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja koos kulude kandmist tõendava dokumendiga.
lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui selles paragrahvis ei sätestata teisiti. Viidatud paragrahvis teistsugune regulatsioon puudub.
lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks viimase poolt kantud kohtukulu väljamõistmise vähendamiseks alused puuduvad. 14.
lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele pädevuse puudumise tõttu, on kaebuse esitajal võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Rahandusministri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.