Obsah (8)

§ 23§ 20§ 25§ 27§ 24§ 10§ 11§ 4

3-08-2024 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2024 Haldusasi E.K ka

) § 25 lg 3 alusel töövaidluskomisjon. Väidetavalt on Töövaidluskomisjon OÜ-le Baltic Workers Center otsuse töövaidlusasjas 9.402/817-08 posti teel tähtkirjana edastanud 08.08.2008, aadressil Kadaka tee 74A, Tallinn. Töövaidluskomisjon põhjendab jõustumismärke tegemisest keeldumist sellega, et kuna sideasutus tagastas Töövaidluskomisjonile selle poolt menetlusosalisele (OÜ Baltic Workers Center) saadetud otsuse ärakirja seoses hoiutähtaja möödumisega, siis ei ole menetlusosaline otsust kätte saanud, seega pole otsus jõustunud ning märget panna ei saa. Töövaidluskomisjon on seisukohal, et otsuse kätte toimetamine on praktikas väga keeruline ning kui vaidlevale poolele ei suuda postiasutus otsust allkirja vastu kätte toimetada, siis jõustumismärget otsusele pole võimalik panna. Viitega

§ 23

lg 1, § 24 lg 1 ja § 25 lg 1 sätetele ei ole kaebaja nõus Töövaidluskomisjoni taolise väitega, kuna see ei ole õiguspärane. Kaebaja leiab, et otsuse postiga kättetoimetamisel tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduses (edaspidi - HMS) dokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut. Töövaidluskomisjon on haldusorgan HMS § 8 lg 1 mõttes. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 11.01.2008 kohtumääruses nr 3-2-1-127-07 märkinud, et töövaidluskomisjon on haldusorgan. Seega, kuna Töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis töövaidluse lahendamist töövaidluskomisjonis tuleb käsitleda kui haldusmenetlust HMS § 2 lg 1 mõttes. Töövaidluskomisjon teeb töövaidluse lahendamisel otsuse, mis on haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes. Haldusakti kättetoimetamist reguleerivad HMS §-d 25-32. HMS § 25 lg 1 alusel toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

§ 23

lg 2 sätestab, et otsuse 2 teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või saadetakse pooltele samal päeval posti teel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 11.01.2008 kohtumääruses nr 3-2-1-127-07 märkinud, et kuna töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seadust. Seega, kui Töövaidluskomisjon edastas 08.08.2008 otsuse töövaidlusasjas 9.4-02/817-08 menetlusosalise (OÜ Baltic Workers Center) asukoha aadressile (Kadaka tee 74A, Tallinn), on ta õiguspäraselt kohaldanud HMS § 25 lg-t 1 koostoimes

§ 23lg-ga 2.

Ebaõige on Töövaidluskomisjoni väide, et kuna sideasutus ei ole suutnud menetlusosalisele otsust allkirja vastu kätte toimetada, siis ei saa ka lugeda otsust kättetoimetatuks. Viitega HMS § 26 lg-le 3 ja Riigikohtu 03.03.2004 kohtumääruses nr 3-3-1-10-04 märgitule on kaebaja seisukohal, et kui Töövaidluskomisjon 08.08.2008 edastas tähtkirjaga otsuse töövaidlusasjas 9.4-02/817-08 OÜ Baltic Workers Center asukoha aadressile, siis tuleb HMS § 26 lg 3 alusel lugeda nimetatud otsus OÜ-le Baltic Workers Center kättetoimetatuks. Vastustaja Töövaidluskomisjoni juhataja on seisukohal, et kohustamiskaebus ei ole põhjendatud.

§ 20

tulenevalt toimub töövaidluskomisjonis töövaidluse läbivaatamine, millele järgneb otsus ja mille ärakiri antakse pooltele teatavaks tegemise päeval või saadetakse pooltele samal päeval posti teel ITVS § 23 kohaselt. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

§ 25

lg 1 järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei ole esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjon lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke

§ 25lg 3 kohaselt.

Töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist (välja arvatud viivitamatu täitmine (

§ 27)) ning TMS-ga sätestatud korras.

Töövaidluskomisjoni asjaajamise korra /edaspidi – Kord, tl 28-32/ p 8 „Otsuse ärakirja väljastamine" kohaselt saadetakse pooltele otsus (kui otsuse ärakirja pole kohapeal kätte antud) posti teel väljastusteatega. Sama korra p 9 „Jõustumismärke lisamine" järgi teeb sekretär, eelnevalt, enne otsusele jõustumismärke lisamist töövaidluskomisjoni juhataja poolt, järelpärimise nii postiasutusele kui ka kohtule, et saada teavet kas vaidlev pool on otsuse kätte saanud ja kas pooled on nimetatud asjas pöördunud kohtu poole. Kui on tuvastatud, et otsus on kohtus vaidlustatud või ei leia kinnitust otsuse kätte saamine postiasutuse kaudu, jõustumismärget otsuse ärakirjale ei lisata. Taotlejale teatatakse jõustumismärke lisamata jätmisest kirjalikult. Töövaidluskomisjoni juhataja ametijuhendi /tl 33-40/ III peatükk „Teenistuskohustused", kohustab töövaidluskomisjoni juhatajat, enne otsusele jõustumismärke lisamist, veenduma, et jõustumismärke lisamise aluseks olevate asjaolude tuvastamine on töövaidluskomisjoni sekretäri poolt korraldatud ning alles siis, kui on täidetud kõik nimetatud tingimused jõustumismärke lisamiseks, s.o otsus on kätte saadud ning otsust ei ole vaidlustatud, lisab töövaidluskomisjoni juhataja jõustumismärke järgides

§ 24

lg 1 sätestatud ühe kuulist töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaega, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisele päevale järgnevast päevast. Jõustumismärke jäljendile märgitakse otsuse jõustumiskuupäev, juhataja allkiri ja lisatakse töövaidluskomisjoni nimetusega templi jäljend Korra p 9.

1. kohaselt. Töövaidluskomisjoni 04.08.
2. a töövaidlusasjas nr 9.4-02/817-08 tehtud otsuse ärakiri saadeti 08.08.
3. a Baltic Workers Center OÜ-le tähitud kirjana (kviitung nr 5543728, tl 51), äriregistri kaardil oleval aadressil Kadaka tee 74 A Tallinn
4. Samal päeval saadeti ka otsuse ärakiri avaldaja esindajale Janek Sarapuude (tähitud kirja kviitung nr 5543630, tl 54). 3 29.08.
5. a tagastas AS Eesti Post Baltic Workers Center OÜ-le saadetud tähtkirja nr 5543728 ümbrikule lisatud märkusega „hoiutähtaja möödumisel" /tl 55-56/. Baltic Workers Center OÜ-le saadetud kirja liikumist, alates Töövaidluskomisjonist välja saatmisest kuni selle tagastamiseni Töövaidluskomisjonile, on võimalik jälgida AS Eesti Post elektroonilise staatuse aruande järgi /tl 59/. E.K avalduse peale lisada jõustumismärge otsusele töövaidlusasjas nr 9.4-02/817-08 edastas Töövaidluskomisjon 09.09.
6. a tähtkirjana nr 5640707 E.K-le kirja, milles teavitas viimast, et otsusele ei saa panna peale jõustumismärget, kuna tööandja Baltic Workers Center OÜ ei ole otsuse ärakirja kätte saanud. Käesolevas kohustamiskaebuses käib vaidlus selle üle, kas lugeda Töövaidluskomisjoni otsuse ärakiri Baltic Workers Center OÜ poolt kätte saaduks või mitte, millest omakorda kas tekib/ei teki Töövaidluskomisjoni juhatajal kohustus lisada otsusele jõustumismärge. Vastustaja ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et käesolevas vaides oleks Töövaidluskomisjon pidanud juhinduma Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusest kohtuasjas nr 3-2-1-127-07, sest

§ 10

nimetatud õigusaktides, millest Töövaidluskomisjon peab juhinduma oma töös, puudub viide HMS kohaldamisele otsuse kätte saamisele. Seda enam, et nimetatud kohtuasjas ei käi vaidlus selle üle, kas menetlusosalise asukoha aadressile toimetatud menetlus dokument tuleb lugeda kätte toimetatuks või mitte, vaid vaidlus käis selle üle, kas juriidilise isiku töötaja poolt vastuvõetud otsust saab lugeda vastuvõetuks või mitte. Vastustaja ei eita, et seaduseandja ei ole piisavalt reguleerinud töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamist, ainuke seaduslik alus, millele saab töövaidluskomisjoni juhataja tugineda jõustumismärke lisamisel on

§ 23

ja § 24 lg 1, aga ka Korra p 9, mille kohaselt loetakse otsus kätte toimetatuks, kui see on poole poolt (kätte) saadud. Täites lünka seadusandluses on seaduseandja uude Töölepingu seaduse eelnõusse ja

parandustesse, mis on Riigikogus läbimas esimest lugemist, sisse kirjutanud sätted, mis reguleerivad töövaidluskomisjoni otsuse kätte saamist (§ 23 primm 1 (otsuse kätte toimetamine postkasti panekuga) ja § 23 primm 2 (otsuse kätte toimetamine hoiustamisega) jne). Kuna töövaidluskomisjoni juhataja saab oma töös juhinduda üksnes õigusaktidest, siis jõustumismärke lisamine otsusele, mis pole poole poolt kätte saadud, võib omakorda kaasa tuua huvitatud poole varalise nõude Eesti Vabariigi vastu riigivastutuse seaduse alusel. Tuginedes eeltoodule asub vastustaja seisukohale, et Töövaidluskomisjoni juhataja keeldumine lisada jõustumismärge on seaduslik. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Töövaidluskomisjon on teinud 04.08.2008 töövaidlusasjas 9.4-02/817-08 otsuse, millega mõistis Baltic Workers Center OÜ-lt E.K kasuks välja kokku summas 42 187.80 krooni lähetuse päevarahad, puhkuse hüvitise ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest, kuid OÜ Baltic Workers Center talle Töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud tasusid ei ole maksnud. Kuivõrd nimetatud otsuse täitmisele pööramine kohtutäituri juures eeldab seda, et otsus on jõustunud, siis võib põhjendamatu keeldumine jõustumismärke tegemisest eelviidatud otsusele rikkuda kaebaja õigusi saada kätte tema kasuks väljamõistetud tasusid eelmiselt tööandjalt. Käesolevas asjas ongi vaidlus selle jõustumismärke tegemisest keeldumise õiguspärasuse üle ja sealjuures on eelkõige vaidlus õigusnormi kohaldamise üle. 2.

§ 10

lg 1 järgi töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kes juhindub Eestile kohustuslikest välislepingutest, seadustest, haldusaktidest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, samuti kollektiiv- ja töölepingutest. Vastavalt

§ 11

lg-le 6 töövaidluskomisjoni moodustamise ning töö kord määratakse põhimäärusega, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 4 Vabariigi Valitsuse 26.09.2003 määrusega kehtestatud „Töövaidluskomisjoni põhimääruse“ (edaspidi - Põhimäärus) § 7 kohaselt töövaidluse lahendamisega seotud asjaajamine toimub vastavalt töövaidluskomisjoni asjaajamise korrale, asjaajamist korraldab komisjoni sekretär, kelle teenistusülesanded kehtestatakse ametijuhendiga.

§ 23

lg 1 kohaselt tehakse töövaidluskomisjoni otsus vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele, kas avaldus rahuldatakse täielikult, osaliselt või jäetakse rahuldamata, samuti teatatakse otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. Avalduse osalise rahuldamise korral teatatakse pooltele istungi toimumise päeval, millised esitatud nõuded on rahuldatud. Sama paragrahvi lõike 2 alusel antakse otsuse teatavakstegemise päeval pooltele otsuse ärakiri või saadetakse pooltele samal päeval posti teel.

§ 25

lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist. Tulenevalt

§ 24

lg-st töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tööinspektsiooni peadirektori 29.01.2008 käskkirjaga nr 1-02/3 kehtestatud Korra p 1.4 kohaselt asjaajamist juhib ja selle vastavuse eest

ja Põhimääruse nõuetele ning Korrale vastutab töövaidluskomisjoni juhataja. Asjaajamist korraldab komisjoni sekretär. Korra p 9 käsitleb jõustumismärke lisamist: p 9.2 järgi otsusele jõustumismärke tegemiseks teeb sekretär eelnevalt muu hulgas järelepärimise postiasutusele tuvastamaks, kas vaidlev pool on otsuse kätte saanud; tulenevalt p-st 9.3, kui ei leia kinnitust otsuse kättesaamine postiasutuse kaudu, jõustumismärget otsuse ärakirjale ei lisata. Taotlejale teatatakse jõustumismärke lisamata jätmisest kirjalikult. Kirjalik teatis registreeritakse väljasaadetud kirjana; p 9.4 kohaselt jõustumismärke jäljendile märgitakse otsuse jõustumiskuupäev, juhataja allkiri ja lisatakse töövaidluskomisjoni nimetusega templi jäljend. Töövaidluskomisjoni juhataja ametijuhendist tulenevalt kuulub juhataja teenistuskohustuste hulka muu hulgas otsusele jõustumismärke lisamiseks vajalike asjaolude tuvastamise tagamine ja jõustumismärke lisamine, samuti isikute avaldustele, kaebustele ja teabenõuetele vastamine oma pädevuse piires. Töövaidluskomisjoni juhatajale allub komisjoni sekretär –referent, kelle teenistuskohustused on toodud tema ametijuhendis, kus on ka märgitud selle ametikoha eesmärk töövaidluskomisjoni asjaajamisega tagada töövaidluste takistuseta lahendamine ja dokumentatsiooni vormilise külje vastavus

ja Põhimääruse nõuetele. Eeltoodust nähtuvalt on otsusele jõustumismärke tegemine komisjoni juhataja teenistuskohustus. Seega ka jõustumismärke tegemisest keeldumise otsuse tegemine nagu ka isiku vastava avalduse rahuldamata jätmine on just komisjoni juhataja pädevuses. Antud juhul on kaebaja avaldusele jõustumismärke saamiseks vastanud ja talle keeldumisotsuse saatnud Töövaidluskomisjoni sekretär–referent. Ühestki eelviidatud normdokumendist ei tulene kohtu arvates komisjoni sekretär–referendi pädevus allkirjastada isiku avaldusele saadetavat vastust pealkirjaga „Töövaidluskomisjoni otsusele jõustumismärke tegemisest keeldumine“. Kohus leiab, et kuna just komisjoni juhataja teenistuskohustuste hulka kuuluvad nii otsusele jõustumismärke lisamine kui ka isikute avaldustele vastamine oma pädevusse kuuluvates küsimustes, siis niisuguse teatise allkirjastamise õigus oleks olnud üksnes Töövaidluskomisjoni juhatajal. Kaebaja avaldusele saadetud vastuse komisjoni sekretär–referendi poolt allkirjastamise tõttu puudub kohtul veendumus, et ka teatises väljendatud otsuse langetas sisuliselt selleks pädev isik. Igal juhul on kohus seisukohal, et niisugust keeldumist allkirjastades on Töövaidluskomisjoni sekretär– referent ületanud oma pädevust ja juhataja ei ole täitnud oma teenistuskohustust ning ainuüksi seetõttu on vaidlustatud keeldumine õigusvastane. 5 3. Samas leiab kohus, et otsusele jõustumismärke lisamisest keeldumine ei olnud ka käesoleval juhul ka sisuliselt põhjendatud. Pooled on eri meelt antud juhtumil HMS kohaldatavusest. Kaebaja leiab, et otsuse postiga kättetoimetamisel tuleb kohaldada HMS-s dokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut, vastustaja on aga seisukohal, et

§-s 10 nimetatud õigusaktides, millest Töövaidluskomisjon peab juhinduma oma töös, puudub viide HMS kohaldamisele otsuse kätte saamisele. Kohtu arvates ei saa sellest aga siiski teha järeldust, et osundatud sättes nimetatud „seaduste“ all ei ole mõeldud ka HMS-t, ja seda järgmise põhjendusega. Nii Tööinspektsioon, Töövaidluskomisjon kui ka Töövaidluskomisjoni juhataja inspektsiooni ametnikuna on käsitatavad haldusorganina HMS § 8 mõttes, mistõttu nad on oma tegevuses kohustatud juhinduma muude seaduste ja õigusaktide kõrval ka HMS-st. Mis puutub HMS § 112 lg 2, siis ei nõua HMS kohaldamine erivaldkondades seda, et vastav eriseadus otseselt seda nimetaks. Reeglina on esitatud viide HMS kohaldatavusele eriseaduses vaid siis, kui teatud valdkonnas on menetluse regulatsiooni põhjalikkus võrreldav HMS enda regulatsiooni põhjalikkusega. Kui eriseadus ei reguleeri aga menetlust nii põhjalikult, vaid reguleerib üksnes mõningaid üksikküsimusi, siis tuleb reguleerimata küsimustes täiendavalt juhinduda HMS-st.

küll sätestab, kuidas toimub Töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamine ja teatavakstegemine (otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või saadetakse pooltele samal päeval posti teel), kuid ei sätesta, kuidas tuleb lugeda otsus teatavakstehtuks (kui isik istungil ei osalenud) või kättetoimetatuks. Seetõttu on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.01.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-127-07 asunud seisukohale, et töövaidluskomisjon on haldusorgan, kelle otsuste kättetoimetamisele tuleb kohaldada HMS-t. Kolleegium on seda seisukohta põhjendanud muu hulgas järgmiselt. „

§ 4

lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga

-st tulenevate erisustega. Viimati nimetatud sättest tuleneb, et seadusandja on soovinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist individuaalsete töövaidluste lahendamisel üksnes kohtumenetluses. Kuivõrd töövaidluskomisjon ei ole kohtuorgan ja tema otsus ei ole kohtuotsus, siis ei saa töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise suhtes kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid.“ Samas lahendis on kolleegium märkinud, et Töövaidluskomisjoni otsust saab muuhulgas kätte toimetada HMS § 26 lg 3 järgi, mille kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Veelgi selgemalt on kõrgeim kohus väljendanud seisukohta HMS kohaldatavusest ka siis, kui eriseaduses puudub vastav viide, Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprill 2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-32-03: „Haldusmenetluse seadus on haldusorganite tegevust reguleeriv üldseadus. HMS § 112 lg 2 sätestab, et eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Sellest sättest ei tulene, et Haldusmenetluse seaduse kohaldamiseks mingis konkreetses valdkonnas peaks eriseaduses sisalduma viitenorm. Selleks, et erivaldkonnas toimuvat haldusmenetlust saaks käsitada HMS § 112 lg-s 2 nimetatud "eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusena", peab vastav eriregulatsioon olema sellise mahu, tiheduse ja detailsusastmega, mis on võrreldav Haldusmenetluse seaduse enda regulatsiooniga ja tagab isikule Haldusmenetluse seadusega võrreldava menetlusliku õiguskaitse. Selliseks haldusmenetlust reguleerivaks eriseaduseks on näiteks Maksukorralduse seadus. Seega, kui konkreetses valdkonnas toimuv haldusmenetlus on vaid osaliselt reguleeritud eriseadusega, ei ole Haldusmenetluse seaduse kohaldamiseks nõutav eriseaduses sisalduv viitenorm.“ Põhjendamaks eespool HMS § 112 lg-le 2 antud tõlgendust pidas Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks samas lahendis osundada ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. veebruari
3. a otsusele asjas nr 3-4-1-1-03, märkides: „Sellest otsusest nähtub, et Haldusmenetluse seadus konkretiseerib 6 järelevalvekolleegiumi hinnangul hea halduse põhimõtet ja teisi haldusülesannete täitmist puudutavaid põhiseaduslikke põhimõtteid ning realiseerib PS §-st 14 tulenevat üldist põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Jättes Haldusmenetluse seaduse kohaldamata menetluses, mis ei ole eriseadusega piisavalt reguleeritud, võivad isikute õigused ja kohustused sattuda ohtu.“
4. Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise. Tulenevalt

§ 24

lg-st algab töövaidluskomisjoni otsuse kohtuliku vaidlustamise tähtaeg töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Seega on kaebetähtaja algus seotud otsuse teatavakstegemise/kättesaamisega/kättetoimetamisega, st asjassepuutuv isik peab olema otsuse vaidlustamiseks teadlik selle olemasolust ja sisust. Antud juhul asja materjalidest nähtuvalt arutas Töövaidluskomisjon E.K avaldust tema eelmise tööandja OÜ Baltic Workers Center esindaja kohalolekuta, mistõttu 04.08.

1. a tehtud otsus saadeti talle tähtpostiga /tl 51-53/ äriühingu registrijärgsel aadressil Kadaka tee 74 A Tallinn
2. OÜ Baltic Workers Center otsust vastu ei võtnud, mistõttu see tagastati Töövaidluskomisjonile „hoiutähtaja möödumisel". Riigikohtu halduskolleegium leidis
3. mai
4. a määruses (haldusasi nr 3-3-1-37-03), et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (viidatud määruse p 11). Riigikohtus on juba oma 03.03.2004 kohtumääruses nr 3-3-1-10-04 leidnud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Kuidas juriidiline isik posti vastuvõttu täpselt korraldab, see on tema valik. Näiteks ülalviidatud kohtuasjas nr 3-2-1-127-07 kohus tõdes, et kostja korraldas saadetiste vastuvõtmise registrijärgsel aadressil sel viisil, et saadetised võttis vastu No Rest International AS-i töötaja, mistõttu kolleegium ei nõustunud määruskaebuses esitatud väitega, et olulisemad menetlusdokumendid tuleb menetlusosalisele kätte toimetada isiklikult allkirja vastu. Kuna OÜ Baltic Workers Center oli võtnud vastu oma registrijärgsele aadressile saadetud Töövaidluskomisjoni kutse, siis pidi ta teadma, et nimetatud aadressile võib olla saadetud ka otsus, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Otsuse sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist. Seepärast on oluline tuvastada, kas Töövaidluskomisjon tegi OÜ Baltic Workers Center teavitamiseks kõik omalt poolt vajaliku. Käesoleval juhul on Töövaidluskomisjon saatnud 08.08.2008 vaidlusaluse otsuse OÜ-le Baltic Workers Center tähitud kirjana väljastusteatega äriühingu registrijärgsele aadressile, millele oli eelnevalt saadetud ka kutse, mis lõpuks sel aadressil ka vastu võeti. Seega on Töövaidluskomisjon toiminud täpselt vastavalt

§ 23lg-le 2 ja Korra p-le 8.

Puuduvad andmed, et menetlusosaline oleks haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, järelikult, kui dokument oli saadetud viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil, siis kooskõlas HMS § 26 lg-ga 4 loetakse sellega dokument kättetoimetatuks. E.K avaldus laekus Töövaidluskomisjonile 08.09.2008 /tl 60/. Selleks ajaks oli AS Eesti Post juba tagastanud (29.08.

1. a) komisjonile Baltic Workers Center OÜ-le saadetud tähtkirja märkusega „hoiutähtaja möödumisel". Töövaidluskomisjon vastas kaebajale avalduse saamisest järgmisel päeval (09.09.2008). Keeldumine jõustumismärke tegemisest oli ajendatud vaid asjaolust, et Baltic Workers Center OÜ ei ole väidetavalt otsuse ärakirja kätte 7 saanud. Vastusest ei nähtu, et komisjon oleks teinud Korra p-s 9.2 ette nähtud teise järelpärimise tuvastamaks, kas Baltic Workers Center OÜ on pöördunud nimetatud otsuse osas kohtu poole –E.K-le vastamise ajaks oli kohtusse pöördumise tähtaeg lõppenud. Ka ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest ega seletusest, et Töövaidluskomisjon oleks pärast Baltic Workers Center OÜ-le saadetud tähtkirja tagastamist teinud uusi katseid menetlusosalisele uuesti otsuse ärakiri saata, kui ta ise luges, et see ei ole äriühingul kätte saadud. Ometigi pidi Töövaidluskomisjon (selle juhataja) mõistma, et Baltic Workers Center OÜ püüab ilmselt igati hoiduda talle kohustusi tekitada võivate dokumentide vastuvõtmisest. See ilmneb selgelt asjaolust, et Töövaidluskomisjonil õnnestus alles mitmendal katsel Baltic Workers Center OÜ-le kutse kätte anda, samuti sellest, et äriühingu esindaja ei ilmunud asja arutamisele, mille järgselt ta oleks saanud teada, kas E.K avaldus tema vastu rahuldatakse ning millal tehakse teatavaks otsus ja antakse kätte selle ärakiri. Sellega seoses kohus leiab, et Töövaidluskomisjon (selle juhataja) on suhtunud väga formaalselt enda langetatud otsuse täitmise võimaldamisse. HMS § 1 järgi on selle seaduse eesmärk isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomine. Kohus on seisukohal, et HMS-s dokumendi kättetoimetamise kohta sätestatu ja Riigikohtu halduskolleegiumi poolt haldusasjas nr 3-3-1-37-03 sedastatu on suunatud sellele, et ohjeldada pahatahtlikke menetlusosalisi, kes püüavad vältida neile ebasoodsate haldusaktide vastuvõtmist. Töövaidluskomisjon ja selle juhataja pidanuks lähtuma samadest põhimõtetest E.K kui õigustatud isiku avalduse lahendamisel.
2. E.K on taotlenud kohtult käesoleva kaebusega, et kohus kohustaks Töövaidluskomisjoni tegema 04.08.2008 otsusele töövaidlusasjas 9.4-02/817-08 jõustumismärke. Kohus leiab, et kohus ei saa siiski esitatud taotlust just sellisel kujul rahuldada, ja seda järgmistel põhjustel. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole kohus veendunud, et E.K avalduse sisuliselt lahendas ja kaevatud otsustuse tegi üldse selleks pädev isik, kuna kaebajale on vastanud juhataja asemel Töövaidluskomisjoni sekretär–referent. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et sekretär– referent oleks jõustumismärke lisamisest keeldumise otsustamiseks kontrollinud, kas kõnealune otsus on kohtus vaidlustatud. Seega kohustab kohus Töövaidluskomisjoni juhatajat E.K avalduse uuesti Töövaidluskomisjoni ja selle ametnike tööd reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras läbi vaatama ja tegema tema avalduse suhtes õiguspärase otsuse, lähtudes sealjuures asjaolust, et Töövaidluskomisjoni 04.08.2008 otsus töövaidlusasjas 9.4-02/817-08 tuleb lugeda Baltic Workers Center OÜ-le kättetoimetatuks 08.08.
3. Tulenevalt E.K vastavast taotlusest /tl 74/ ja HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 sätetest, tuleb Töövaidluskomisjoni juhatajalt välja mõista kaebaja kasuks viimase poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks 80.- krooni /tl 5/. Hurma Kiviloo kohtunik 8