TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1960 Otsuse kuupäev 22.12.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla toimingutele. Asja läbivaatamise kuupäev 03.12.2008 avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko; Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Aleksandr Dorožko kaebus haldusasjas 3-08-1960 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 22.12.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Aleksandr Dorožko on esitanud 03.10.2008 kaebuse Tartu Vangla toimingutele, millega on takistatud kaebaja suhtes osalist kirjavahetust ning takistatud vanglavälist suhtlemist. Kaebuse kohaselt 1) võttis Tartu Vangla ametnik A. Dorožkole tema ema poolt saadetud kirjast 29.07.2008 – 5 puhast A-4 formaadis valget paberilehte; 25.07.2008 saabunud kirjast – 2 (tk) postmarki, kirjaümbriku, erasõnumi 3-l lehel ja 12 lehte A-4 valget paberit; 30.07.2008 saabunud kirjast – kirjaümbriku, millel oli saatja aadress. 2) Tartu Vangla 28.07.2008 vastusega nr K/943 keelduti rahuldamast kaebuse esitaja 16.07.2008 pikaajalise kokkusaamise taotlust. Kaebuse esitaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud 1) kirjavahetuse osaline takistamine ja 2) vanglavälise suhtlemise osaline takistamine. Kohtueelse kohustusliku menetluse läbimisel on A. Dorožko vaided (25.07.2008, 30.07.2008 ja 29.07.2008 toimingutele) Justiitsministeeriumi 04.09.2008 nr. 11-7/1689 vaideotsusega ja 08.09.2008 vaideotsustega nr 11-7/1689 (vangla otsustuse nr. K-943/28.07.2008 peale) rahuldamata jäetud. Põhjendatud huvina märgib A. Dorožko kaebuses – tulevikus vanglale ja riigile esitatavat kahju hüvitamise nõuet. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla on kaebaja õigusi rikkunud seoses sellega, et kaebaja põhiõigusi on rikutud, kuna takistatud on kaebaja õigust kirjavahetusele, kaebajalt on ära võetud kaebajale saadetud valged paberilehed A-4 formaadis ja kirjaümbrik, millel oli saatja aadress, samuti on ära võetud postimargid, millega saab kirja saata. Kaebaja väidete kohaselt ei ole vanglas erasõnum ja postmargid keelatud ning võetuse akt on koostatud ainult 29.07.2008 äravõetud esemete - A-4 formaadis 5 kirjapaberi kohta. Seega on kaebaja väidete kohaselt Tartu Vangla piiranud vanglavälist suhtlemist , milleks on kirjavahetus lähedastega. 16.07.2008 on Aleksandr Dorožko esitanud taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks elukaaslase ja emaga. Tartu Vangla on keeldunud otsustusega K/943 28.07.2008 juhindudes Vangla Sisekorraeeskirja § 451 p. 1 ning mitte võimaldanud pikaajalist kokkusaamist, kuna kaebajal on olnud poole aasta jooksul juba üks kokkusaamine. Kaebaja on seisukohal, et keeldumine on õigusvastane, rõhutades võrdse kohtlemise printsiibile, kuna kaaskinnipeetavatele on võimaldatud tihedamalt pikaajalisi kokkusaamisi. Samas märgib kaebaja, et pikaajalisest kokkusaamisest keeldumine ei ole põhjendatud ning on alusetu. Kaebajale on arusaamatu, miks tema suhtes on kohaldatud Vangla Sisekorraeeskiri § 451 sätet, mitte § 45 sätet, mis võimaldab pikaajalist kokkusaamist. Vastustaja seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohalt on keelatud saata vanglasse valget paberit ning tulenevalt Vangla Sisekorraeeskiri § 50 lg 3 võetakse kinnipeetavale saabunud kirjast ära esemed, mis ei ole käsitatavad kirjana Vangla Sisekorraeeskiri § 461 mõistes. A. Dorožkole adresseeritud kirjaümbrikust võeti ära 5 valget paberilehte. Vangla on avanud kontrollimiseks ümbriku , mida on kasutatud kirja kohale toimetamiseks ning võtnud ära kaks postmarki, kusjuures võeti ära margid maksumusega kr. 0,50 ning jäeti alles margid maksumusega kr. 5.
- Kirjapaberi võetuse kohta on koostatud akt. Ümbrike äravõtmise kohta akti vangla ei ole koostanud selgitades, et tegemist on sisuliselt kirja kohale toimetamise pakendiga, kiri on eelnevalt kaebajale kätte antud. Vangla on seisukohal, et kirjaümbrike äravõtmine ei ole õigusvastane tegu. Vastustaja märgib vastuses, et kaebaja on vangla 28.07.2008 keelduva otsustuse K/943 vaidlustanud juba haldusasjas nr. 3-08-1552, kuid kohustistungil möönas vastustaja esindaja, et tegemist on siiski iseseisva vaidlusega. Vastustaja seisukohalt on jäetud 16.07.2008 A. Dorožko poolt esitatud taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks ema ja elukaasalasega rahuldamata 28.07.2008 otsustusega nr. K/943 on keeldutud pikaajalisest kokkusaamisest kaebajale, kuna kaebajal on juba olnud poole aasta jooksul üks kokkusaamine, juhindutud on Vangla Sisekorraeeskirja § 45` p. 1 sätetest. Vastustaja seisukohalt ei ole kaebaja suhtes rikutud võrdse kohtlemise printsiipi pikaajalisest kokkusaamisest keeldumisel, kuna vangla vaatab igat taotlust läbi ning kaalutleb iseseisva asjana. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tervikuna ei kuulu rahuldamisele. 1.Toimingutest osalise kirjavahetuse takistamisel. Kaebuse kohaselt on A. Dorožkol 29.07.2008 saabunud kirjaümbrikust vangla ametniku poolt ära võetud 5 puhast valget paberilehte, millega on väidetavalt tehtud takistusi kaebajal kirja kirjutamiseks; 30.07.2008 on kaebajalt ära võetud kirjaümbrik, millel oli saatja aadress ning kaebaja ei saanud väidetavalt teada, kes oli kirja saatja ning 25.07.2008 on kaebajalt ära võetud kirjaümbrikust 2 postmartki, kirjaümbrik, erasõnum 3-lehel ja 12-lehel A-4 valget paberit. Kohus on lugenud kaebaja poolt vaidemenetluse läbituks, kuna kaebaja on vaidlustanud nimetatud kuupäevadel sooritatud toiminguid vaide esitamisega ning vaideotsusega 04.09.2008 nr. 11-7/1689 on jäetud vaieded rahuldamata. Kohtus on kaebaja toonud välja põhjendatud huvi alusena soovi esitada hilisemalt kahju nõue vangla vastu. Tulenevalt Vangla Sisekorraeeskirja § 50 lg 3 võetakse kinnipeetavale saabunud kirjast ära esemed, mis ei ole sama eeskirja § 461 mõistes käsitatavad kirjana. Vangla Sisekorraeeskirja § 461 kohaselt käsitatakse vanglas kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Vangla on märkinud , et kirjaümbrikust võetakse ära esemed, mis ei ole käsitletavad kirjana. Kontrollimiseks avatud ümbrik, mida on kasutatud kirja kohaletoimetamiseks , ei ole käsitatav kirjana, see ei ole erasõnum, postkaart ega foto. Valge paber ei ole keelatud ese vanglas, kuid seda ei ole lubatud saata kinnipeetavale kirja teel. Vangla esindaja märkis kohtuistungil, et kirjamarke on ümbrikust ära võetud 2 , lubatud koguses on margid alles jäetud, kokku oli kirjaümbrikus A. Dorožkole saadetud 7 kirjamarki. Tulenevalt Sisekorraeeskirja § 461 teise lause kohaselt võib kirjaga saata 5 marki ja viis ümbrikku. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale(haldusasi 3-08-910), et kasutatud kirjaümbriku äravõtmine kinnipeetavalt ei ole õigusvastane, ka õiguskantsler on asunud sellisele seisukohale ning õigusaktidest ei tulene nõuet selle kohta, et kirjade kohaletoimetamiseks kasutatud ümbrike äravõtmise kohta peab vangla koostama võetuse akti. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et kirjaümbriku äravõtmisega ei olnud tal võimalik tuvastada kirja saatjat, kuna kirja lugedes on võimalik tuvastada selle saatja, samuti nähtub asja materjalidest, et vangla on võimaldanud ka A. Dorozkole ümbrikult märkida kirjasaatja aadressi, millest kaebaja on loobunud. Kirjapaberite äravõtmise kohta on koostatud 29.07.2008 akt esemete võetuse kohta – ära võetud 5 kirjapaberit A-4 formaadis. Samas ei rikuks esemete võetuse aktide koostamata jätmine kaebaja õigusi Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Vangla rikkunud kaebaja õigusi ega takistanud A.Dorožko ja tema lähedaste vahelist kirjavahetust.
- Toimingutest seoses vanglavälise suhtlemise osalise takistamisega. Käesolevas kaebuses on kaebaja vaidlustanud Tartu Vangla otsustust – toimingut , mis on vormistatud kirjaga K-943 28.07.2008 „Pikaajalisest kokkusaamisest keeldumine“ , mille kohaselt on A. Dorožko 16.07.2008 taotlenud Tartu Vanglas augustikuu teisel poolel 2008.a. pikaajalist kokkusaamist emaga ja elukaslasega. Tartu Vangla on juhindunud Vangla Sisekorraeeskirja § 451 p. 1 ning mitte võimaldanud kaebajale pikaajalist kokkusaamist, kuna kaebajal on olnud poole aasta jooksul juba üks pikaajaline kokkusaamine. Vaidemenetluses on vaideotsusega 08.09.2008 nr. 11-7/1689 jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et tema õigusi on rikutud, kuna võrreldes teiste kinnipeetavatega, kellele on võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi tihedamalt, on koheldud teda ebavõrdselt seoses talle pikaajalise kokkusaamise keeldumisega. Samas leiab kaebaja, et vangla ei ole põhjendanud , miks talle on keeldumine tehtud. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, miks tema suhtes on kohaldatud Vangla Sisekorraeeskiri § 451 , mitte § 45 sätteid. Vangla Sisekorraeeskiri § 45 kohaselt võimaldab vangla juhtkond kinnipeetavale ühe pikaajalise kokkusaamise üks kord poole aasta jooksul ning § 451 lg 1 kohaselt võib loa andmisest keelduda kui vangla direktor või tema poolt volitatud isik, kes otsustab loa andmise küsimust, kahtleb kokkusaaja maines, kui kinnipeetaval on juba olnud poole aasta jooksul üks kokkusaamine või kui pikaajaline kokkusaamine võib olla ohtlik vangla julgeolekule või kinnipeetava või kokkusaaja tervisele. Aleksandr Dorožko viibib Tartu Vanglas alates 15.01.2008 ning talle on võimaldatud pikaajaline kokkusaamine 09.
- 2008.a.. Seega on kaebajale võimaldatud pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul , arvates Tartu Vanglasse saabumisest ning vangla on õiguspäraselt toiminud, olles juhindunud Vangla Sisekorraeeskiri § 451 lg 1 ning jätnud uue taotluse 16.07.2008 pikaajaliseks kokkusaamiseks lähedastega rahuldamata, kuna Vangla Sisekorraeeskiri § 45 1 lg 1 annab võimaluse loa andmisest keelduda, kui kinnipeetaval on olnud juba üks pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul. Samuti ei ole vangla kaebaja suhtes rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet kaebaja 16.07.2008 taotluse rahuldamata jätmisel , võrreldes sellega, et osadele kinnipeetavatele kaebaja väidete kohaselt on võimaldatud tihedamat kokkusaamist. Vangla peab hindama ja analüüsima igat taotlust iseseisvalt ja kaalutlema otsustuse langetamist. Võrdse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Vangla on õigesti selgitanud kaebajale, et vangla ei takista vanglavälist suhtlemist, kuna selleks ei ole ainult pikaajalised kokkusaamised, vaid võimalik on suhelda ka telefonitsi, kirja teel ja korraldada lühiajalisi kokkusaamisi. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Vangla rikkunud kaebaja õigusi ega keeldunud õigusvastaselt pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest 16.07.2008 taotluse läbivaatamisel ning ei ole rikkunud kaebaja õigusi ega takistanud kaebajal vanglavälist suhtlemist. Kohus juhib tähelepanu, et Tartu Vangla on ekslikult kirjalikus vastuses märkinud, et kaebaja poolt vaidlustatud Tartu Vangla 28.07.2008 keelduv otsustus K/943 on haldusasjas nr. 3-081552 vaidlustatud. Kohtu uurimuse kohaselt on haldusasjas 3-08-1552 lahendamisel A.Dorožko kaebus Tartu Vangla direktori 26.06.2008 taotluse K/638 „Pikaajalisest kokkusaamisest keeldumine“ peale. (tl. 59), seega on tegemist antud juhul iseseisva menetlusega. Asjaolu, et otsustuses K-943 28.07.2008 on märgitud õiguslikuks aluseks vangla poolt ekslikult Sisekorra eeskiri § 451 p. 1, kuid peab olema § 451 lg 1, ei muuda sisuliselt otsustust ega anna alust selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja on esitanud käesoleva haldusasja materjalide juurde hulganisti kirjalikke selgitusi ja materjale, mis on illustreeriv materjal ning käsitleb kaebaja käekäiku Tartu Vanglas ning pole olnud käesolevas asjas kaebuse esemeks. Kohus lähtub kaebuse rahuldamata jätmisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks