jõustumisel 01.01.1996 (tl 5). 21.02.2008 esitas Pärnu Linnavalitsus oma seisukoha esitatud kaebuse osas (tl 95-96). 1 3-08-145 12.03.2008 määrusega on kaasatud menetlusse kolmanda isikuna Sotsiaalkindlustusamet (tl 97-98). 26.03.2008 esitas kaebuse osas arvamuse Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet (tl 102). 31.03.2008 määrusega on otsustatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 103-104). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel töötas ta alates 30.08.1991 Pärnu Geodeesiafondis, kuhu kaebaja asus tööle valveplaanide spetsialistina. Geodeesiafond oli alates selle registreerimisest iseseisval bilansil olev juriidiline isik Pärnu Linnavalitsuse juures ning asutuse kõrgemal seisvaks organiks oli Pärnu Linnavalitsus. Fond teostas töid linna halduspiirides linnavalitsuse poolt eraldatud eelarveliste vahendite piirides. Geodeesiafondi juhtis juhataja, kes oli ühtlasi linna peageodeet, kelle määras ametisse ning kelle ametipalga määras Pärnu Linnavalitsus. 01.06.1993 sõlmis kaebaja Pärnu Geodeesiafondi juhatajaga töölepingu, mille kohaselt pidi ta täitma Pärnu Linnavalitsuse ja juhtkonna korraldusi. Pärnu Geodeesiafondi tegevus lõpetati alates 17.03.1997. Geodeesia-alase töö korraldamise ülesanded pandi Pärnu Linnavalitsuse linnaplaneerimisametile, mille koosseisu hakkas kuuluma geodeesiateenistus. Kaebaja tööraamatu kande nr 7 kohaselt lõpetas Pärnu Geodeesiafond 28.02.1997 kaebajaga sõlmitud töölepingu ning linnavalitsuse planeerimiseameti 17.03.1997 käskkirjaga nimetati kaebaja alates 01.03.1997 teenistusse Pärnu Linnavalitsuse linnaplaneerimisameti geodeesiateenistuse arvutispetsialisti ametikohale. Kaebaja tööülesanded ei muutunud. 2002, 2005, 2006 pöördus endine Pärnu Geodeesiafondi juhataja avaldustega Pärnu Linnavalitsuse poole tunnistada Pärnu Geodeesiafondi töötajate töötamine avalikuks teenistuseks. Pärnu Linnavalitus ei ole kaebaja taotlusi rahuldanud.
jõustumise ajal töötas kaebaja Pärnu Geodeesiafondis arvutiplaanide spetsialisti ametikohal. Kaebaja hinnangul tuleb Geodeesiafondi käsitleda linnavalitsuse struktuurüksusena, sest fondi töös täideti otseselt linna ülesandeid ning kogu Geodeesiafondi finantseerimine toimus linna eelarvest. Fondi põhikirjas ettenähtud ülesannete täitmist jätkas Pärnu Linnavalitsuse linnaplaneerimisameti koosseisus moodustatud geodeesiateenistus. Kaebaja hinnangul oli ta
jõustumisel kohaliku omavalitsuse ametiasutusele allunud ettevõttes sisuliselt ja faktiliselt avalikus teenistuses. Geodeesiafondi põhiülesandeid on võimalik käsitelda üksnes avaliku võimu teostamisena. Pärnu Geodeesiafondi tegevus toimus põhikirja järgselt Pärnu Linnavalitsuse ametiasutusena. Asjaolu, et temaga sõlmitud töölepingust tulenevat töösuhet ei vormistatud ümber avalik-õiguslikuks teenistusuhteks, ei võta kaebajalt õigust avaliku teenistuse teenistustaaźile ega õigust saada tulevikus riikliku pensioni
sätete alusel. Vastustaja tunnistab esitatud kaebust. Vastustaja selgituste kohaselt nimetati kaebaja Pärnu Linnavalitsuse linnaplaneerimisameti arvutiplaanide spetsilisti ametikohale alates 01.03.1997 ning sellest ajast hakati talle ka arvestama avaliku teenistuse staaźi.
Nimetatud loetelus geodeesiafondi ei ole. VV 02.01.1996 määruses avaliku võimu ülesandeid täitva organisatsioonina ei ole toodud geodeesiafonde. Eeltoodud põhjuste tõttu jäi kaebaja suhtes
rakendussätetest tulenev ametnikuks vormistamise kohustus tegemata. Vastustaja võtab õigeks, et vastustaja toimingute tulemusel jäi kaebaja ilma avaliku teenistuse staaźist töötamisel Munitsipaalettevõttes Pärnu Geodeesiafond. Pärnu Linnavalitsus on pöördunud kaebaja avalduse lahendamiseks nii Riigikantselei kui ka Sotsiaalministeeriumi poole, kust saadud vastuste kohaselt ei olnud munitsipaalettevõte Pärnu Geodeesiafond ametiasutuseks
Vastustaja väidetel ei vaidlusta ta kohtu tõlgendust kui kohus leiab, et käesoleva kaebuse lahendamisel saab asuda seisukohale, et
lg 1, lg 3 ning nende alusel antud määruse 2 3-08-145 tõlgendamisel ei ole õigusaktidest toodud loetelu ammendav ning avaliku teenistuse staaźi määramise alused on laiemad. Kolmanda isiku selgituste kohaselt lisatakse
järgi varasem tööstsaaź riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes teenistustaaźile vaid isikutel, kes
-i jõustumisel olid teenistuses. Vastustaja tunnistab oma selgituses kaebusele, et Pärnu Linnavalitsuse eelnevate toimingute tulemusel on kaebaja ilma jäänud avaliku teenistuse staaźi aja eest osas, mil kaebaja töötas munitsipaalettevõttes Pärnu Geodeesiafond. Kolmandal isikul ei ole vastuväited avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamise kohta kaebaja ja Pärnu Linnavalitsuse vahel
-i jõustumise hetkel 01.01.1996. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada avalik-õiguslik suhe 01.01.1996 kaebaja ja Pärnu Linnavalitsuse vahel seoses kaebaja töötamisega avalikus teenistuses Pärnu Linnavalitsusele kuulunud munitsipaalettevõttes Pärnu Geodeesiafond Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja hinnangul töötas ta kaebuses märgitud ajavahemikul avalikus teenistuses kohalikus omavalitsuses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (redaktsioon 01.09.1995-08.06.1996) § 54 lg 1 kohaselt reguleerib omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes avalikku teenistust käsitlev seadus ja käesolev seadus. 01.01.1996 jõustunud avaliku teenistuse seadus § 2 lg 1 sätestas, et ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Kooskõlas
lg 1 on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
lg 2 teise lause kohaselt on kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik teenistusvahekorras mitte kohaliku omavalitsuse ametiasutusega, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse kui tervikuga. Kooskõlas
lg 1 arvutatakse isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg.
Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kinnitati „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka.“ Antud loetelus puudub geodeesiafond. Määruses on märkus, mille kohaselt ametiasutuseks ei loeta kaubandusvalitsusi, varustusvalitsusi, teenindusvalitsusi, elamutevalitsusi ja teisi analoogilisi asutusi, kelle peamiseks ülesandeks oli teenindamine ja tootmine. 27.01.2001 jõustunud muudatusega täiendati
lg 3, mille kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja 3 3-08-145 käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Lähtudes
lg 2 ja lg 3 arvestatakse § 182 lg 1 nimetatud ametiasutustes või ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes või organisatsioonides töötamise aega teenistus staaźi hulka üksnes juhul, kui need ametiasutused või vastavad ametikohad on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses. Kui eeldada, et Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud ametiasutuste loetelu ei ole ammendav, tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas munitsipaalettevõtet Pärnu Geodeesiafond saab lugeda ametiasutuseks. Pärnu Linnavalitsuse 01.02.1991 määrusega nr 38 anti ENSV Valitsuse 18.01.1990 määruse nr 12 alusel asutamisluba munitsipaalettevõttele Pärnu Geodeesiafond (tl 13). Vabariigi Valitsuse 18.01.1990 määrusega nr 12 kinnitati "Eesti NSV ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutine juhend“, mis kehtis määruse p 2 kohaselt kõigi Eesti NSV ettevõtteseaduse alusel pärast 01.01.1990 asutatavate ettevõtete kohta ning oli vastuvõetud Eesti NSV ettevõtteseaduse ellurakendamiseks. Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse § 2 lg 1 kohaselt oli ettevõte ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seadustes ettenähtud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks. Põhikirja p 1.6 kohaselt oli Pärnu Geodeesiafond iseseisval bilansil olev juriidiline isik alates selle registreerimisest Pärnu Linnavalitsuse juures ja tal on oma nimetusega pitsat, nurgatempel ning majandusliku tegevuse korraldamiseks vajalikud pangaarved (tl 14). Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse § 2 paragrahvi lg 2 kohaselt loeti ettevõtluseks igasugune majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmise või teenuste osutamisega. Geodeesiafondi põhikirja p 4 on sätestatud alused fondi majandustegevuseks, kus p 4.2. kohaselt oli majandustegevuse eesmärgiks tulu saamine (tl 17). Kooskõlas ettevõtteseaduse § 4 lg 1 oli üheks ettevõtte liigiks munitsipaalettevõte ning lähtudes ettevõtteseaduse § 18 lg 1 reguleeriti ettevõtte suhted riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitega seaduste ja lepingutega. Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse ainuomanduses oleva ettevõtte tegevust reguleeriti ka kõrgemalseisva organi korraldustega. Ettevõtte suhted riigija kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega reguleeriti kooskõlas viidatud paragrahvi lg 2 Eesti Vabariigi maksuseadusega. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 4 ja lg 5 reguleeritakse ettevõtte suhted riigi ja kohaliku omavalitsuse tellimusi esitavate organitega lepingutega ning teiste ettevõtete ja kodanikega seaduste ja lepingutega. Lähtudes Geodeesiafondi põhikirja p 4.4 oli fond oma majandusliku tegevuse arendamisel ja korraldamisel iseseisev ning lähtudes põhikirja p 3.3.3 sõlmis lepingud geodeesiafondi nimel juhtaja (tl 16-17). Ettevõtteseaduse §-s 19 oli sätestatud ettevõtte juhtimise korraldamine. Paragrahvi lg 1 kohaselt määrati ettevõtte juhtorganite moodustamise kord ja kompetents ning juhtimise korraldus kindlaks ettevõtte põhikirjas. Munitsipaalettevõtte Geodeesiafond moodustati Pärnu Linnavalitsuse poolt. Geodeesiafondi kõrgemal seisvaks organiks oli Pärnu Linnavalitsus, kelle pädevuses oli põhikirja kohaselt ettevõtte juhi nimetamine ja vabastamine. Pärnu Geodeesiafondi põhikirja p 1.6 kohaselt oli fond iseseisval bilansil olev juriidiline isik (tl 14). Geodeesiafondi juhtis põhikirja p 3.1 kohaselt fondi juhataja, kes lähtudes põhikirja p 3.2 tegutses fondi nimel ilma volitusteta (tl 16). Käsitletud seaduse § 20 lg 1, lg 2 kohaselt toimus töötamine ettevõttes kas töölepingu või liikmelisuse alusel ning töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid ettevõtte ja töötaja vahel reguleeriti Eesti Vabariigi tööseadusandlusega. Ettevõtte majandustegevuse põhimõtted olid sätestatud seaduse § 21, mille kohaselt rajanes ettevõtte majandustegevus isemajandamisel ning ettevõte realiseeris oma toodangut ja vara ning osutas teenuseid omal äranägemisel, Toodangu ja teenuste hinna määras kas ettevõte ise või kokkuleppel teise poolega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 4 3-08-145 Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest töötas kaebaja iseseisva majandustegevusega munitsipaalettevõttes ning ei olnud Pärnu Linnavalitsuse teenistuses. Lähtudes EV ettevõtteseaduse sätetest ja munitsipaalettevõtte Pärnu Geodeesiafond põhimäärusest polnud munitsipaalettevõtte põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine, vaid majandustegevus põhikirjas märgitud ülesannete täimiseks ning seetõttu ei saa Pärnu Geodeesiafondi käsitleda linnavalitsuse struktuurüksusena. Seega ei olnud munitsipaalettevõte „Pärnu Geodeesiafond“ asutus, kelle ülesandeks oli avaliku võimu teostamine ning tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei saa kaebaja töötamist munitsipaalettevõttes „Pärnu Geodeesiafond“ lugeda teenistuseks kohalikus omavalitsusüksuses. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta kohtukulud kaebaja kanda. Annika Vendik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.