lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on kostjal kohustus saadud laen tagasi maksta. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingu kokku lepitule. VÕS § 397 lg 1 järgi on kostja kohustatud tasuma laenult intressi ja VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi ning VÕS § 101 lg 1 ja 6 järgi viivist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhisumma 14 309.09 krooni, leppetrahv 4 500 krooni, intress 1 769.38 krooni ja viivis 15.61 krooni, kokku 20 594.08 krooni.
MS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks 1 250 krooni ning lepingulise esindaja kulude katteks 6 500 krooni, kokku 7 750 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.