KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 02.01.2008. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-25445 Tsiviilasi K S hagi OÜ U va

§ 310

lg 2 alusel tähtajatuks nõude raames tunnistada kostja nõue üüri tõstmiseks elamus üle praeguse üürimäära (1500 krooni) alusetuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest ASJAOLUD Hageja K S esitas

1. juulil 2007 Harju Maakohtule hagi kostja OÜ U vastu. Hagiavalduse kohaselt elab hageja üürilepingu alusel elamus, mis on omandireformi käigus ebaõigesti tagastatud õigustatud subjektile H.K, kes on omakorda elamu võõrandanud OÜ-le U. Kostja on 1 esitanud hagejale
2. veebruaril 2007 üürilepingu ülesütlemisavalduse. Pärast ülesütlemisteate saamist on hageja pöördunud Tallinna Üürikomisjoni üürilepingu pikendamise nõudega. Tallinna Üürikomisjon on oma 14.06.2007 otsusega pikendanud üürilepingut 1 aasta võrra tõestes seejuures üüri määrani 6000 krooni kuus. Hageja palub hagivalduses :
3. Tunnistada hageja ja Tallinna linna vahel sõlmitud üürilepingu kehtivust;
4. Hinnata teisiti Tallinna Kesklinna Elamuekspluatatsiooni Valitsuse 27.03.1993 vara üleandmise akti nr 2;
5. Tunnistada alusetuks Tallinna Üürikomisjoni seisukoht, et hageja ja Tallinna linna vahel kehtinud üürileping muutus pärast 27.06.

§ 310lg 2 alusel tähtajatuks; 4.

Tunnistada kostja nõue üüri tõstmiseks elamus üle praeguse üürimäära (1500 krooni) alusetuks. Kohus võttis hagi menetlusse

1. augustil
2. Hageja on 06.11.2007 esitanud taotluse Tallinn linna kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. 16.09.2008 toimus asjas kohtuistung hageja nõuete täpsustamiseks. Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus palus oma 25.09.2008 määrusega hagejal haginõudeid täpsustada. Hageja esitas 04.11.2008 kohtule taotluse haginõuete täpsustamise tähtaja pikendamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja pikendas tähtaega kuni
3. detsembrini
4. Hageja nimetatud tähtajaks haginõuete täpsustust kohtule ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata ning hageja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata. I Nõue tunnistada hageja ja Tallinna linna vahel sõlmitud üürilepingu kehtivust Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 368 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud juhul on hageja esitanud tuvastushagi hageja ja Tallinna linna vahel sõlmitud üürilepingu kehtivuse tunnustamiseks ning kuna vaidlustatud õigussuhte osapooleks on Tallinna linn, siis oleks selline nõue tulnud esitada Tallinna linna vastu. Hagejal oleks võimalik esitada kostja vastu tuvastushagi üürisuhte puudumise tuvastamiseks, kuid seda ei ole hageja teinud. Hagi esitamisel vale isiku vastu ei ole kohtul võimalik sellist hagi rahuldada ning kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel. II Hageja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks Hageja on 06.11.2007 esitanud taotluse Tallinn linna kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 216 lg 1 pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi 2 jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Vastavalt TsMS § 216 lg 4 kohus kaasab kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse. Hageja avalduse kohaselt on Tallinna linna kaasamine vajalik seetõttu, et Tallinna linn on üürisuhte osapool. Kohus leiab, et Tallinna linn on hageja arvates üürisuhte osapool, siis tulnuks hagejal esitada hagi Tallinna linna vastu või taotleda Tallinna linna kaasamist kostjana. Hageja seda teinud ei ole vaatamata kohtu esitatud palvele hagi täpsustada, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. III Nõue hinnata teisiti Tallinna Kesklinna Elamuekspluatatsiooni Valitsuse 27.03.1993 vara üleandmise akti nr
5. Tulenevalt TsMS §-st 363 lg 1 p 1 hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Nõue mingi tõendi hindamiseks kujutab endast menetluslikku taotlust, mitte iseseisvat hagi. Kui hageja esitab nõude kostja vastu üürisuhte puudumiseks, siis vaidluse lahendamise käigus annab kohus hinnangu ka nimetatud tõendile. Kohus palus hagejal täpsustada, kas ta soovib nimetatud nõude läbi vaatamist iseseisva hagina ning kui jah, siis põhjendama, milliste õiguste või huvide kaitseks selline hagi esitatakse. Hageja oma nõudeavaldust ei täpsustanud, mistõttu kohus selgitab, et käsitleb nimetatud nõuet kui menetluslikku taotlust, mis on esitatud nõude raames tunnistada hageja ja Tallinna linna vahel sõlmitud üürilepingu kehtivust. Kuivõrd nõue tunnistada hageja ja Tallinna linna vahel sõlmitud üürilepingu kehtivust jäi läbi vaatamata, siis ei menetle kohus ka hageja taotlust hinnata teisiti Tallinna Kesklinna Elamuekspluatatsiooni Valitsuse 27.03.1993 vara üleandmise akti nr
6. IV Nõue tunnistada alusetuks Tallinna Üürikomisjoni seisukoht, et hageja ja Tallinna linna vahel kehtinud üürileping muutus pärast 27.06.

§ 310lg 2 alusel tähtajatuks. Tulenevalt Ts

MS §-st 363 lg 1 p 1 hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Nõue mingi üürivaidluse seisukoha alusetuks tunnistamiseks kujutab endast menetluslikku taotlust, mitte iseseisvat hagi. Kui hageja esitab nõude kostja vastu üürivaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks, siis vaidluse lahendamise käigus annab kohus hinnangu ka nimetatud seiskohale. Kohus palus hagejal täpsustada, kas ta soovib nimetatud nõude läbi vaatamist iseseisva hagina ning kui jah, siis põhjendama, milliste õiguste või huvide kaitseks selline hagi esitatakse. Hageja oma nõudeavaldust ei täpsustanud, mistõttu kohus selgitab, et käsitleb nimetatud nõuet kui menetluslikku taotlust, mis on esitatud nõude raames Tunnistada kostja nõue üüri tõstmiseks elamus üle praeguse üürimäära (1500 krooni) alusetuks. Peeter Pällin Kohtunik 3