3-08-770/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-770 Otsuse kuupäev

1. september 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Maret Partsi kaebus Tartu Linnavalitsuse vastu haldusakti vastu võtmise kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Maret Parts, kaebuse esitaja esindaja Lembit Auväärt; Vastustaja Tartu Linnavalitsus, esindaja Karin Traks Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 16.06.1994 sõlmiti AS Tõnisson, Vello Kolk (lahkuja) ja Maret Partsi (asustaja) vahel leping nr 25, mille kohaselt M.Parts ostis asustamisõigusega Tartu linnas Puiestee 79 korterid 13 ja 4 (käesoleval ajal korterid nr 10 ja 22). Maret Parts esitas 13.02.
3. a avalduse Tartu linnale kuuluvate eluruumide Puiestee 79 korterite nr 4 ja 13 erastamiseks. Tartu Linnavolikogu 16.03.
4. a otsusega nr 179 tunnistati elamu Puiestee 79 erastamisele mittekuuluvaks. Tartu Linnavolikogu 21.12.
5. a otsusega nr 251 tunnistati Tartu linna omandis olevad Puiestee 79 asuvad korterid nr 10 ja 22 sotsiaaleluruumideks. 21.02.2008.a. esitas Maret Parts Tartu Linnavalitsusele avalduse, milles leiab, et tema poolt 13.02.1995.a esitatud erastamise avaldus on lahendamata ning selle kohta vastav haldusakt vastu võtmata. Tartu Linnavalitsuse vastas avaldusele 24.03.2008.a kirjaga nr 12-2.3/11639, milles selgitas, miks Puiestee 79 asuvaid eluruume ei ole võimalik olnud erastada. 1 22.04.2008 esitas Maret Parts kaebuse Tartu Halduskohtusse Tartu Linnavalitsuse vastu erastamise avalduse lahendamise kohta haldusakti vastuvõtmise kohustamiseks Kaebuse põhjendused Tartu Linnavolikogu võttis 11.03.
6. a. vastu otsuse nr 212, mis nägi ette asustamisõiguse ostmise korra. Vastavalt selle otsuse p-le 11 tuli eluruumide erastamisel arvestada eluruumi asustamistasu ja vabastamise hüvitis korterite erastamisel erastamistasu hulka. Maret Parts ostis selle Linnavolikogu otsuse alusel Puiestee 79 korterite 13 ja 4 asustamisõiguse. Maret Parts oli ostu- müügilepingu ajal veendunud, et asustamisõiguse ost on erastamise esimene samm. Maret Partsi avaldust ei lahendatud ettenähtud aja jooksul ega ole üldse lahendatud. Maret Parts on korduvalt pöördunud Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Linnavolikogu poole seoses korteri erastamisega, kuid ei üks ega teine ole küsimust lahendanud. Antud juhul on tegemist avaldusega, mis eeldab individuaalse haldusakti vastuvõtmist. Kaebuse täienduses märgib Maret Parts, et ta ostis asustamisõiguse koos erastamisõigusega. Tartu Linnavolikogu otsus 11.03.
7. a. näeb otseselt ette et makstud eluruumide asutamistasu ja vabastamise kompensatsiooni arvestatakse korterite erastamisel. Erastamisprotsess käivitus asustamisõiguse ostulepinguga ja avaldus oli vaid osa dokumentaalsest vormistamisest. Selle lepingu vormistamise ajal puudus Tartu Linnavolikogu otsus, mis keelas korterite erastamise Tartus Puiestee
8. See otsus võeti vastu pärast Maret Partsi erastamisavaldusele vastamise tähtaja möödumist. Sellest tuleneb ka Maret Partsi põhjendatud ootus korteri erastamisele. Eeltoodu alusel on selge, et Maret Partsi huve on oluliselt rikutud, kuid ta ei saa omi huve kohtus teisiti kaitsta, kui esmalt nõuda vastus oma avaldusele. Linnavolikogu otsused on selleks liiga üldsõnalised, et füüsiline isik saaks nende peale kaevata halduskohtusse. Maret Partsil on esmalt vaja saada otsus oma avaldusele, et siis otsustada, kas hakata oma huve kaitsma halduskohtus või tsiviilkorras või on linnavalitsuse poolt pakutud lahendus vastuvõetav. Iga avaldus nõuab individuaalset haldusakti. Põhimõtteliselt on Maret Partsi avaldust võimalik lahendada ka nii, et tal võimaldatakse erastada kuskil teises majas võrdväärne korter. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks Tartu Linnavalitsust vastu võtma haldusakti Maret Partsi korterite erastamise avalduse lahendamiseks. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et Maret Partsi poolt 13.02.
9. a esitatud erastamise avaldus on lahendamata. Tartu Linnavolikogu 16.03.
10. a otsusega nr 179 tunnistati elamu Puiestee 79 erastamisele mittekuuluvaks, seega ei olnud nimetatud eluruume võimalik erastada, sest nad ei olnud eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 8 kohaselt erastamise objektiks. Tartu Linnavolikogu otsused olid avalikustatud õigusaktides ettenähtud korras ja kättesaadavad Tartu Linnaraamatukogus ja Tartu Ülikooli raamatukogus, samuti on Maret Partsi teavitatud, et eluruumid Puiestee 79 korterid 4 ja 13 ei kuulu erastamisele, 29.05.
11. a Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna poolt saadetud kirjas. Tartu Linnavolikogu 21.12.
12. a otsusega nr 251 tunnistati Tartu linna omandis olevad 2 Puiestee 79 asuvad korterid nr 10 ja 22 sotsiaaleluruumideks. Eelnimetatud alustel ei ole Maret Partsil olnud võimalik eluruume aadressil Puiestee 79 kortereid nr 10 ja 22 erastada. Kaebuse esitaja väide, et ta ostis koos asustamisõigusega erastamisõiguse, on väär. Maret Parts omandas 16.06.
13. a sõlmitud asustamislepingu nr 25 alusel eluruumide Puiestee 79 korterite 13 ja 4 asustamise õiguse, makstes asustamistasu. Antud leping andis õiguse kasutada nimetatud eluruume üürilepingute alusel. Tartu Linnavolikogu 11.03.1992.a otsuse nr 212, mis oli asustamislepingu sõlmimise aluseks, p 11 esimene lause ütleb küll, et ”Arvestada makstud eluruumide asustamistasu ja vabastamise hüvitist korterite erastamisel”, kuid erastada oli võimalik eluruume, mis olid vastavalt eluruumide erastamise seaduse §-le 3 erastamise objektiks. Puiestee 79 asuvad korterid olid aga Tartu Linnavolikogu poolt tunnistatud vastavalt eluruumide erastamise seaduse §-le 3 lg 8 erastamisele mittekuuluvaks, seega ei olnud tegemist erastamise objektiga. Kaebuse esitaja leiab, et temalt on ära võetud kohtusse pöördumise õigus, kuna tal ei ole haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada ja linnavolikogu otsused on liialt üldsõnalised, et füüsiline isik saaks neid vaidlustada. Vastustaja nõustub siinkohal Tartu Halduskohtu poolt 5.mail
14. a tehtud kaebuse käiguta jätmise määruses esitatud kohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja ei saa nõuda Tartu Linnavalitsuselt haldusakti väljaandmist pelgalt selle jaoks, et uuendada halduskohtusse pöördumise õigust. Tartu Linnavolikogu 16.03.
15. a otsust nr 179 Maret Parts ei vaidlustanud, seetõttu nõuabki ta Tartu Linnavalitsusel haldusakti väljaandmist, mida oleks võimalik vaidlustada.. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus kohustaks Tartu Linnavalitsust vastu võtma haldusakti erastamisavalduse lahendamiseks. Seega tuleb tuvastada, kas vastustaja on kohustatud vastu võtma M.Partsi 13.02.1995.a. avalduse lahendamiseks haldusakti. Kaebaja põhjenduste kohaselt vajab ta sellist haldusakti otsustamiseks, millises vormis edasi oma õigusi kaitsta, kas tsiviilkorras või halduskohtus. Asja materjalide kohaselt esitas M.Parts 13.02.1995 avalduse Tartu linnale kuuluvate eluruumide Puiestee 79 korterite 4 ja 13 erastamiseks. Selle kohta on kaebajale väljastatud vastav õiend (tlk.36). Tartu Linnavolikogu 16.03.1995 a. otsusega nr 179 on tunnistatud elamu Puiestee 79 eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 8 alusel erastamisele mittekuuluvaks, mis tähendab, et need eluruumid ei olnud erastamise objektiks, ja neid eluruume ei olnud võimalik linavalitsusel erastada. Millal täpselt on kaebaja volikogu otsusest teada saanud või millal talle see väljastati, ei ole leidnud tõendamist, kuid esitatud materjalide järgi on kaebaja erastamise küsimuses pöördunud avaldusega Tartu Linnavalitsuse poole, millele ta on vastuse saanud 29.05.1996.a. (tlk. 39). Selles kirjas on ka märgitud, et volikogu 16.03.1995 otsusega nr 179 on elamu tunnistatud erastamisele mittekuuluvaks ning et selle volikogu otsuse muutmine ja tühistamine ei ole põhjendatud. Antud volikogu otsust ei ole M.Parts ei enne selle kirja saamist ega hiljem kohtus vaidlustanud, seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. 21.12.2000 on linnavalitsus vastu võtnud otsuse, millega tunnistati M. Partsi üürilepingu alusel kasutatavad korterid vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1 ning EES § 3 lg 5 3 p 8 alusel sotsiaaleluruumideks. Ka seda volikogu otsust ei ole M.Parts vaidlustanud ja otsus on kehtiv. Seega on M.Partsi kasutuses olevate eluruumide erastamise küsimus sisuliselt lahendatud linnavolikogu 16.03.1995.a. otsusega nr 179 ja edasi linnavolikogu 21.12.2000.a otsusega nr
16. Mõlemast volikogu otsusest ja nende otsuste tagajärgedest on kaebaja olnud teadlik, mida kinnitavad linnavalitsuse poolt saadetud kirjad 29.05.1996 (tlk.39), 18.11.2002 (tlk.48), samuti asjaolu, et alates 2002 kasutab M.Parts vaidlusaluseid eluruume sotsiaaleluruumi üürilepingu alusel. Nähtuvalt kaebaja põhjendustest on kaebaja lõppeesmärgiks saada erastada tema kasutuses olevad eluruumid. Kuid kaebaja kasutuses olevate eluruumide erastamist takistab hetkel kehtiv linnavolikogu 21.12.2000 aasta otsus nr 251, mitte see, et linnavalitsus ei ole eraldi haldusakti erastamise avalduse lahendamiseks vastu võtnud. Linnavalitsusel ei ole võimalik vastu võtta teissugust haldusakti küsimuses, mis on lahendatud jõustunud haldusaktiga. Seega puudub kaebajal alus nõuda, et linnavalitsus annaks välja haldusakti tema 1995 aastal esitatud avalduse lahendamise kohta, mistõttu jääb kaebus rahuldamata. Soovitud eesmärki ei ole antud kaebusega M.Partsil võimalik saavutada. Lisaks märgib kohus, et Tartu Ringkonnakohus on 16.05.2008 kohtuotsuses haldusasjas nr 307-2431 piisava selgusega selgitanud kaebaja poolt 1992 aastal eluruumi asustamisõiguse omandamise õiguslikust tähendusest ja tagajärgedest. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse kohtukulude summas 5500 krooni vastustajalt väljamõistmiseks Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kohtukulud HKMS § 91 lg 1 alusel kaebuse enda kanda. Eda Muts kohtunik 4