S § 26 lg-st 1. Kui igaühele on tagatud kaebeõigus planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, laieneb see ka planeeringu muutmise otsusele, sest planeeringu muutmine kehtestab planeeringu uuel kujul. Kaebaja märgibki, et ehitusluba rikub tema PlanS § 26 lg-st 1 tulenevat õigust vaidlustada planeerigu kehtestamise otsust, kuna ehitusloaga on sisuliselt muudetud detailplaneeringut. Seega on kaebajal kaebeõigus. Kohtu seisukoht Vaidlustatud ehitusloaga lubati AS-l T asuda kaubanduskeskuse Port Artur 2 laiendamisele aadressil Lai tn 11 Pärnu Kesklinnas Laia ja Ringi tänavate ristmikul. Vastavalt ehitusloa taotlemisel esitatud Pärnu Linnavolikogu 18.01.2001 otsusega nr 4 kehtestatud Riia mnt, Aia tn, Pikk tn ja Hommiku tn vahelise ala detailplaneeringu muudatusele tuginevale ehitusprojektile tehakse olemasolevale kaubamajale peale kolmas korrus ja rajatakse kolmekorruseline juurdeehitus (+ maa-alune korrus). Tegemist on teise ehitusjärjekorraga, planeeritud on kolmas etapp mida ettevalmistav Lai tn 11 kinnistu detailplaneering on töös. Kaebaja, OÜ W, asukohaga Port Artur 2 lähinaabruses paiknev Aida nt 9 kinnistu, tegevusvaldkondadeks on ehitus- ja remonttööd, investeerimine ja kinnisvaraarendus ning põhikirjajärgselt ka jae- ja hulgikaubandus. Käesoleval ajal ehitab OÜ W aadressil Lai tn 7 parkimismaja mille ehitusloale esitas kaebuse OÜ P (haldusasi nr 3-08-1647). Olles arvamusel, et vaidlustatud ehitusloaga muudeti kehtivat detailplaneeringut millega rikuti avaldaja õigust olla planeerimismenetlusse kaasatud, tuletab OÜ W oma kaebeõiguse nii Põhiseaduse § 15 lg-st 1 kui
S § 26 lg-st 1, sest kui igaühele on tagatud kaebeõigus planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks laieneb see ka planeeringu muutmise otsusele kuna planeeringu muutmine kehtestab planeeringu uuel kujul. Selline kaebeõiguse põhistus tugineb kunstlikult tekitatud visioonile, just nagu muudaks detailplaneeringuga ebakõlas olev ehitusluba planeeringut nii, et ehitusloas märgitu muutub detailplaneeringu osaks. Tegelikult, ja sellega on nõustunud ka kaebaja, ebaseadusliku ehitusloa vastuolu detailplaneeringuga mõjutab jätkuvalt ehitusloa õiguspärasust. Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2006 määrustes haldusasjades nr 3-06-2199 (MTÜ H ja MTÜ E kaebused ehitusloa tühistamiseks) analüüsis ringkonnakohus küsimust, kas ainuüksi ehitusloa vastuolu planeeringuga loob isikule kaebeõiguse ehitusloa vaidlustamiseks ja annab aluse väita, et ehitusloaga rikuti kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Ka neis kohtuasjades leidsid kaebajad, et planeeringuga vastuolus oleva ehitusloa väljaandmisega on õigusvastaselt piiratud isiku õigus osaleda planeerimismenetluse kaudu kinnistu ehitusõiguse kindlaksmääramisel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et ainuüksi ehitusloa vastuolu planeeringuga ei loo isikule kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks. Samale seisukohale jäi ringkonnakohus ka 21.12.2006 lahendis 3-06-2228 Sakala keskuse lammutamise asjas. Kohus märkis, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja ehitusluba on erineva eesmärgi ja reguleerimisesemega õigusaktid. Seega ei saa ehitusloa andmise menetlust samastada planeerimismenetlusega ning võimaliku planeeringus esitatud nõuet rikkuva ehitusloa väljastamist planeeringu muutmise otsusega. Planeeringuga vastuolus oleva ehitusloa väljastamine ei muuda detailplaneeringu kehtivust, mis väljendub muuhulgas ka selles, et vastuolu detailplaneeringuga mõjutab jätkuvalt selle ehitusloa õiguspärasust. Kuna planeeringuga vastuolus oleva ehitusloa väljastamine ei mõjuta planeeringu kehtivust, ei anna PlanS § 20 lg 1 alust sellise ehitusloa vaidlustamiseks. Vastupidine tõlgendus viiks sisuliselt järelduseni, et ehitusloa tühistamist võivad halduskohtus taotleda kõik, kes leiavad, 2 et see on vastuolus kehtiva planeeringuga. Selline sisuline järeldus lahkneks aga oluliselt
§-s 7 väljendatud halduskohtumenetluse põhimõttest, mille kohaselt isiku subjektiivsete õiguste rikkumisest sõltumatu kaebeõigus saab olla üksnes seaduses otse ette nähtud erand. Ringkonnakohus möönis, et juhul, kui väljastatakse detailplaneeringus kindlaks määratud ehitusõiguse tingimusi rikkuv ehitusluba, võib olla raskendatud praktikas PlanS § 1 lõikes 2 väljendatud eesmärgi realiseerumine, milleks on tagada, et ruumilise planeerimise ja ehitamise tingimused arvestaksid võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. See tuleneb aga asjaolust, et planeeringu kehtestamise otsuste suhtes ettenähtud erandlikku igaühe kaebeõigust ei ole seadusandja laiendanud ehituslubade vaidlustamisele. Samas pole igaühe halduskohtulik kaebeõigus ainus vahend avalikkuse huvi realiseerimiseks ehituslubade andmisel. Et õigusaktidest tulenev kaebeõigus planeeringute vaidlustamiseks ei laiene ehitusloa järeldub ka Riigikohtu lahendist 3-3-1-3-06. Kuna ehitusloa vastuolust detailplaneeringuga kaebeõigust ei tulene ja avaldaja muudele subjektiivsete õiguste rikkumisele ei viidanud tuleb kaebust perspektiivituks pidada.
lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Seega on kaebuse sel alusel tagastamine võimalik, kui kaebuse esitajal puudub ka tema esile toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades
§-st 7 tulenev õigus halduskohtusse pöörduda. Käesolevas määruses on eespool juba analüüsitud, et ehitusloa vastuolu planeeringuga ei loo isikule kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks ega anna alust väita, et ehitusloaga rikuti kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, sealhulgas PlanS § 20 lg-s 1 sätestatud õigusi. Seetõttu tuleb OÜ W kaebus kooskõlas
lg 3 p-ga 1 jätta läbi vaatamata.
Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Menetlusse kolmanda isikuna kaasatud AS T poolt esitatud kohtukulude nimekirja järgi on ta kandnud kulusid õigusabile 11,5 tunni ulatuses a 1800 tund krooni kokku summas 20 700 krooni (ilma käibemaksuta). 11,5 tunnist kuus ja pool tundi moodustab ajakulu kaebuse ja koos sellega esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja vastuse koostamiseks kohtule ning viis tundi määruskaebusega tutvumine ja analüüs.
Määruskaebusele koostatud vastuse neljaleheküljelisest mahust p-d 1.1 kuni 1.11 kordavad 17.09.2008 koostatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta antud kuuleheküljelise seisukohta vastavaid punkte mistõttu kohus loeb vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks määruskaebusele vastamisel kolm tundi ning kokku üheksa ja pool tundi hinnas 17 100 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-08-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.