3-08-2519/10

3-08-2519 Kohtumäärus Pärnus

1. detsembril 2008.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi AS P tühistamiskaebuse materjalid Pärnu Linnavalitsuse poolt väljastatud ehituslubadele nr EL-3012, EL 3013, EL-3014, EL3015, EL 3016 ja EL 3042, t e g i k i n d l a k s: On kaebaja Pärnu linnas Hommiku tn 2 asuva kinnistu, kus paikneb kaubanduskeskus P, omanik. Vaidlustades kaubanduskeskuse tagusel transpordimaal seni kaubakeskuse klientide poolt parklana (ca 50-60 kohta) kasutamist leidnud asfalteeritud platsil aadressiga Hommiku tn 2a toimuvate kaevetööde aluseks olevaid ehituslubasid EL-3012, EL-3013, EL-3014, EL3015, EL-3016 ning EL-3042 leiab avaldaja nende õigusvastasuse tulenevat vastolust kehtiva detailplaneeringuga. Nimelt tehtavat kaevamisi mitte ainult eesmärgiga paigaldada kõrvalkinnistuid teenindavad elektrikaablid vaid ka selleks, et rajada parkimisplatsina kasutatava asfaltväljaku asemele tulevase, alles menetletava detailplaneeringuga ette nähtud haljasalaga purskkaevu tehnovõrgustik kuigi kehtiv 18.01.2001 planeering näeb seal jätkuvalt ette 57 kohalise parkla. Isegi ehituslubade graafiline osa on juba koostatud mitte kehtivale vaid menetletava detailplaneeringu järgsele põhiplaanile. Projektdokumentatsioonist nähtub, et lõppkokkuvõttes muudetakse sadevete trasside kõrgusega ka olemasoleva parklaala pinda, viies selle kuni üks meeter praegusest allapoole. Hinnates linnavalitsuse tegevust õiguslikust aspektist, leiab kaebaja, et projekti aluseks ei saa olla alusplaan, kus ala on käsitletud juba haljasalana olukorras, kus tegemist on faktiliselt parkimisalaga ning ka kehtiv detailplaneering näeb ette parkimisplatsi. Lähtuvalt Pärnu Linna ehitusmääruse §-s 25 ning Ehitusseaduse §-s 24 sätestatust tulnuks ehitusloa väljastamisest keelduda. Linna ehitusmääruse § 13 lg 5 järgi on kehtestatud detailplaneering ehitise projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. Ehitusmääruse § 24 lg 1 p 1 sätestab, et ehitusprojekt koostatakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu ning projekteerimistingimuste olemasolu korral projekteerimistingimuste alusel. Ehitusmääruse § 25 lg 11 p 1 kohaselt ei väljastata ehitusluba, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Hommiku tn 2a näol on kehtiva detailplaneeringu järgi tegemist parkimisalaga (transpordimaa). Ka faktiliselt on viidatud ala kasutatud sõidukite parkimiseks. Eelnevast tulenevalt ei näe kehtiv detailplaneering Hommiku tn 2a kinnistule pargi rajamist ega ka selleks tarvilike kommunaalsüsteemide ning valgustuse ehitamist. Samuti ei saa kehtiv detailplaneering näha ette mistahes ehitustegevust, mis välistab ala kasutamise parkimisalana. Seda enam olukorras, kus viidatud ehitustegevusega kaevatakse viidatud ala üles ning sõidukitel seal enam parkida võimalik ei ole. Seega on ehitusload õigusvastaselt väljastatud olukorras, kus ehituslubade aluseks olevad projektid ei ole kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga ning detailplaneering, mis näeb ette ehituslubadega teostatava ehitustegevuse (s.h. ühe võimalusena viidatud alale pargi ja purskkaevu rajamise), ei ole veel kehtestatud. Kaebuse esitaja õiguste rikkumine Hommiku tn 2 kinnistul paikneb P kaubanduskeskus, mis on otseselt huvitatud, et tema klientidel oleks võimalik oma sõidukeid kaubanduskeskuse läheduses parkida ja niiviisi kaubakeskusele ligi pääseda. Kuni uue detailplaneeringu kehtestamiseni on kaebuse esitajal ka õigustatud ootus, et väljakujunenud ning kehtivale detailplaneeringule vastavat situatsiooni ei muudeta ning tema kliendid saavad detailplaneeringuga ettenähtud parkimisala kasutada. Seega on kaebaja õigustatud isik HKMS § 7 lg 1 mõttes. Vastuses AS P poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele märkis Pärnu Linnavalitsus järgmist. On Hommiku tn 2a kinnistuga seoses kehtestatud kaks detailplaneeringut:
2. Pärnu Linnavolikogu 18.01.2001 otsusega nr 4 vastu võetud „Riia mnt, Aia tn, Pikk tn ja Hommiku t vahelise maa-ala detailplaneering (vana detailplaneering) ja
3. Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud „Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneering”, mille seletuskirjas viidatakse ka 18.01.2001.a. detailplaneeringule. Kuna 20.12.2001 detailplaneering on kehtestatud hiljem, siis võimaliku vastuolu korral vana detailplaneeringuga on põhjendatud lähtuda 20.12.2001 detailplaneeringust. Samas ei näinud kumbki detailplaneering ette rajada/säilitada Hommiku tn 2a kinnistule 57 kohaline parkla. Kaebuse lisas nr 3 toodud detailplaneeringu seletuskirja väljavõte üksnes kirjeldab olemasolevat olukorda, mitte ei näe ette planeeringulahendust. Seletuskirja osa pealkirjaga „Olemasolev olukord” ei ole regulatiivse toimega. Tegelikult nägi 20.12.2001 detailplaneering Hommiku tn 2a kinnistule ette haljastuse ja munitsipaalturu rajamise (vt lisa 1, seletuskirja lk. 9). Linnavalitsus osutas ka asjaolule, et Hommiku tn 2a kinnistu on linna omandis ning ükski õigus- või haldusakt või lepinguline alus ei anna AS-ile P õigust nõuda, et antud kinnistut kasutataks AS P kaubanduskeskuse kliendiparklana. Kohtu seisukoht On AS P vaidlustanud ehitusload EL-3012, EL-3013, EL-3014, EL-3015, EL-3016 ning EL-3042 põhjusel, et need on tema arvates vastuolus kehtiva, 18.01.2001 vastu võetud detailplaneeringuga, mis olevat näinud ette kaubakeskuse taguse olemasoleva asfaltkattega platsi aadressil Hommiku tn 2a moderniseerimise 57 kohaliseks parklaks. Tallinna Ringkonnakohtu
4. detsembri 2006 määrustes haldusasjades nr 3-06-2199 (MTÜ H ja MTÜ E kaebused ehitusloa tühistamiseks) analüüsis ringkonnakohus küsimust, kas ainuüksi ehitusloa vastuolu planeeringuga loob isikule kaebeõiguse ehitusloa vaidlustamiseks ja annab aluse väita, et ehitusloaga rikuti kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus asus seisukohale, et ainuüksi ehitusloa vastuolu planeeringuga ei loo isikule kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks. Samale seisukohale jäi ringkonnakohus ka 21.12.2006 lahendis 3-06-2228 Sakala keskuse lammutamise asjas. Et õigusaktidest tulenev kaebeõigus planeeringute vaidlustamiseks ei laiene ehitusloa järeldub ka Riigikohtu lahendist 3-3-1-3-
5. Jättes kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata märkis halduskohus käesolevas asjas, et kaebaja ei viidanud ühelegi seadusele, millest tuleneb tema õigus keelata tehnotrasside rajamiseks vajalikud kaevamistööd võõral, Pärnu linnale kuuluval kinnistul. AS P esindaja kõneleb üksnes huvist tagada kommertslikult soodsal jõuluajal ja sellele järgnevalt kaubanduskeskuse potentsiaalsetele klientidele parkimiskohad (kaebuse p-d 3.1, 1.2 ja 1.6). Kohtu arvates ei ole AS P Haldusmenetluse seaduse § 11 lõige 1 p-s 3 nimetatud isik (s.o isik kelle õigusi või kohustusi vaidlustatud ehitusluba puudutab) vaid üksnes isik, kelle huve naaberkinnistul toimuvad kaevetööd võivad kaubanduskeskuse naabruses parkimiskohtade arvu ajutise (kuni parkimismaja ekspluatatsiooni andmiseni) ja mõningase vähenemise oletusliku ja kaebaja poolt analüüsimata mõju kaudu (kliendil on võimalik oma auto jätta ka mujale) ettevõtte käibele puudutada (HMS § 11 lg 2). Huvide võimalik puudutus ei ole samastatav õiguste rikkumisega kuivõrd puuduvad andmeid kaevetööde intensiivsest mõjusta avaldaja kinnisasjale. Isikul, kelle subjektiivseid õigusi ei ole rikutud puudub kaebeõigus. See aga, kas seni parkimisplatsina kasutatud asfalteeritud alale rajatakse tulevikus mingi teine rajatis või mitte sõltub tõepoolest vastava menetluses olevad detailplaneeringu kehtestamisest, nagu kaebaja õigesti märgib. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt võib halduskohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Seega on kaebuse sel alusel tagastamine võimalik, kui kaebuse esitajal puudub ka tema esile toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades HKMS §-st 7 tulenev õigus halduskohtusse pöörduda. Käesolevas määruses on eespool juba analüüsitud, et ehitusloa (väidetav) vastuolu planeeringuga ei loo isikule kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks ega anna alust väita, et ehitusloaga rikuti kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, sealhulgas PlanS § 20 lg-s 1 sätestatud õigusi. Samuti ei ole kaebeõigust isikul, kellele võõral kinnisasjal toimuv ei avalda olulist ega intensiivset mõju ning kellel puudub igasugune õiguslik alus käsitleda linnavalitsusele kuuluvat asfalteeritud platsi oma kliendiparklana. Võib möönda, et kaubakeskuse klientide poolt arvatavasti harjumuspäraselt parklana kasutatud väikese platsi tehnotrasside rajamise käigus üleskaevamine saab AS P huve läbi ostukäibe mõningase ja määratlemata vähenemise HMS § 11 lg 2 mõttes küll puudutada kuid ka sellisel korral pole ikkagi tegemist kaebeõigust andva isiku õiguste rikkumisega. Seetõttu, kuna ehituslubade võimalikust vastuolust detailplaneeringuga kaebeõigust ei tulene ning puuduvad ka muudest asjaoludest tulenevad subjektiivsete õiguste rikkumised, tuleb AS P kaebus kooskõlas HKMS § 11 lg 31 p-ga 5 kaebajale tagastada. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 5 kohus m ä ä r a s:
6. Tagastada kaebus läbivaatamatult esitajale. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Aivar Koppel, halduskohtunik