2-08-21386 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2008. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

§ 94lg 1 ja 113 lg 1.

2 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tasunud saadud kauba eest õigeaegselt. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja müüs kostjale sojašrotti ja esitas selle kohta arved järgmiselt arve nr 2700765 summas 49 779.48 krooni, tasumise tähtaeg 08.09.2007.a ( t lk 13), arve nr 2700888 summas 46 189.92 krooni, tasumise tähtaeg 31.10.2007.a (t lk 15) ja arve nr 2700954 summas 49 687.44 krooni tasumise tähtaeg 07.12.2007.a (t lk 14). Kostja oli viivituses veel 5 arve tasumisega perioodil veebruarnovember 2007.a. Kostja ei vaielnud vastu, et ta kauba on saanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, millal kostja oma kohustused tegelikkuses täitis. Vaidlusaluse 3arva tasumine toimus järgmiselt: enne hagi esitamist tasus kostja 14.03.2008.a 30 000 krooni, 25.04.2008.a 15 000 krooni ja 06.05.2008.a 10 000 krooni. Kostja tasus hagi esitamise päeval, 29.05.2008.a, 10 959.40 krooni ja 20.06.2008.a viimase osa võlast 79 687.44 krooni. Võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 6 sätestab, et võlausaldajal on võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda viivist.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeva. Kostja ei ole tasunud talle esitatud arveid tähtaegselt, mistõttu on ta kohustust rikkunud ja tal tekkis kohustus tasuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas, kui lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 94

lg 1 kohaselt on juhul kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lõike 2 kohaselt avaldatakse vastav intressimäär väljaandes Ametlikud teadaanded. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldanud intressimäärad järgmiselt: alates 01.01.2007 3,5% aastas, alates 01.07.2007.a kõigil järgnevatel perioodidel oli määraks 4% aastas. Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgseks viivise suuruseks alates 01.07.2007.a 11% aastas, mis teeb päevamäärakas 0,0301369% ja enne nimetatud kuupäeva 10,5%, mis teeb päevamääraks 0,0287671%. Kohus märgib vastuseks kostja vastuväitele, et viivisemäära arvestamise täpsust ei ole kuskil reguleeritud, mistõttu võib selle esitada ka maksimumtäpsusega (s.o 7 kohta pärast koma) Samas leiab kohus, et hageja ei ole 05.09.2008.a esitatud viivise arvestuse tabelis ( tl k 44) arvestanud viivist õigesti. Kohus allpool toob välja hageja eksimused ja arvestab ise õige viivise suuruse. Viivise suuruse arvestamisel lähtub kohus hageja nõudest saada seadusjärgset viivist, poolte kinnitustest selle kohta, millal võlgnetavad summad ja millises suuruses tegelikult tasuti. Esiteks on hageja märkinud viivise määraks 4,25+7= 11,25%. Kohus tõi eelpool välja, millised olid seadusjärgse intressi määrad mingil perioodil: kuni 01.07.2007.a oli selleks 10,5% aastas, alates nimetatud kuupäevast aga 11% aastas. Teiseks ei ole tabelis toodud viivise summa ka aritmeetiliselt õigesti kokku arvutatud. Kohus arvestas viiviseid järgmiselt: Arve Võlgnetav Viivise summa summa päevas 2700005 20645.28 5.94 Periood Päevade arv 03.02.07-02.05.07 89 Summa 528.66 3 2700153 2700309 2700450 2700600 2700765 2700888 2700954 KOKKU 26993.68 26724.64 44823.48 44823.48 44639.40 49779.48 19779.48 4779.48 46189.92 40969.40 30 000.00 49687.44 7.76 7.69 12.89 13.51 13.45 15.00 5.96 1.44 13.92 12.35 9.04 14.97 18.03.07-02.05.07 26.04.07-13.06.07 31.05.07-30.06.07 01.07.07-20.09.07 19.07.07-06.11.07 09.09.07-14.03.08 15.03.08-25.04.08 26.04.08-06.05.08 01.11.07-06.05.08 07.05.08-29.05.08 30.05.08-20.06.08 08.12.07-20.06.08 46 48 31 82 111 188 41 10 188 22 21 196 356.96 369.12 399.59 1107.82 1492.95 2820.00 244.36 14.40 2616.96 271.70 189.84 2934.12 13346.48 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kõrvalkulude –viiviste osas, on põhjendatud osaliselt summas 13 346.48 krooni ja selles suuruses tuleb hageja nõue ka rahuldada. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Sama seaduse § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kulud jagada poolte vahel. Kohus menetluskulude jagamisel lähtub järgmistest asjaoludest:
3. Hagi esitamise ajal oli kostjal osa võlgnevust tasutud, mistõttu oli põhjendatud esitada hagi vaid summas 90 656.84 krooni. Hageja tasus riigilõivu nõudelt 15 656.84 krooni summas 6250 krooni (t lk 18). Tegelikkuses oleks tulnud tasuda riigilõivu 5000 krooni. See teeb 80% tegelikkuses tasutud riigilõivust. Kohus ei saa riigilõivu tasumises puhul arvestada kostja vastuväidet, et hagi esitamise päeval tasuti veel osa võlast ja hagi oleks saanud esitada vaid summas 79 687.44 krooni. Kostja oli kohustuse täitmisega viivituses ja hagejalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta vahetult hagi esitamise hetkel kontrolliks, kas kostja on veel võlga tasunud. Liiati on võimalik, et hagi esitati samal päeval ajaliselt varem kui kostja võlga vähendas. Igal juhul oli kostja kohustust rikkunud ja hagi esitamine oli põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud tasutud riigilõivu osas 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda.
4. Muude menetluskulude osas tuleb arvestada seda, et kostja täitis põhinõude alles menetluse ajal. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Nimetatud säte kehtestab põhimõtte, et kui kostja tegevus on viinud hagi esitamiseni, kuid kohustus on täidetud enne selle kohustuse osas nõuet rahuldava otsuse saamist, jäävad kohtukulud ikkagi kostja kanda. Kohus arvestab aga ka seda, et hageja esitas 05.09.2008.a hagi täpsustuses viiviste osas põhjendamatult suure nõude, mida kohus ei rahulda. Kohus rahuldas hageja täpsustatud nõude umbes ½ ulatuses. 4 Eeltoodust tulenevalt tuleb muud menetluskulud jätta kostja kanda 3/4 suuruses ulatuses ja hageja kanda 1/4 suuruses ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 5