alusel tühine, sest kostja vastas koheselt hageja poolt esitatud taganemisavaldusele tasaarvestamisavaldusega. Kostja leiab, et ta sai hageja nõuded tasaarvestada rahaliste nõuetega, mis tulenesid sellest, et hageja pidi kostjale tasuma järgnevad töövõtutasu maksed ja leppetrahvi 15 000 krooni selle eest, et hageja rääkis kolmel korral ilma kostja juuresolekuta kostja alltöövõtjatega. Kostja põhjendab tööde mittealustamist sellega, et hagejal lasus kohustus esitada kostjale elamu konstruktiivne plaan, mis esitati hageja poolt kostjale alles 2006nda aasta oktoobrikuus, mistõttu ei saanud enne seda ehitustegevusega alustada. Kostja leiab, et kuigi ta kinnitas lepingus, et on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olukorraga ning projektdokumentatsiooniga, et siis see ei tähenda veel, et kostja oleks tutvunud konstruktiivsete plaanidega. Kostja leiab, et kõik need dokumendid, millega ta tutvunud oli, olid esitatud ka lepingu lisadena ning ei lepingus ega lisades ei olnud viidatud konstruktiivsetele plaanidele, mistõttu ei saanud hageja arvestada, et ilma nendeta saaks ehitus alata. Kostja põhjendab ehitustegevusega mittealustamist veel ka sellega, et hageja esitas kostjale lepingust taganemise avalduse ja kuidas saaks siis sellises olukorras veel eeldada, et kostja ehitustöid teeb. Kostja leiab, et hageja poolt tasutud ettemaksu tuleb käsitleda käsirahana ja see peab jääma hageja poolse lepingurikkumise tõttu kostjale. Menetluse käik 3. Hageja esitas kohtusse hagi 04.04.2007.a. Käesolev tsiviilasi määrati kohtunik Küllike Johannsoni menetlusse. Kohus võttis hagi menetlusse 28.06.2007.a. Kostja vastas hagile 20.07.2007.a. Esimene kohtuistung toimus 21.11.2007.a. Viidatud kohtuistungil määras kohus uueks istungi ajaks 23.01.2008.a. Seoses kohtunik Küllike Johannson´i pensionile jäämisega määrati käesolev tsiviilasi 2007nda aasta detsembrikuus kohtunik Kaupo Paal´i menetlusse. Kohtunik Kaupo Paal ei määranud, et 23ndaks jaanuariks 2008.a määratud kohtuistung peaks ära jääma, istungist oli menetlusosalistele teatatud ning neile ei olnud esitatud kohtu poolt ühtegi teadet, mille kohaselt oleks kohtuistung pidanud ära jääma. 23.01.2008.a esitas hageja vandeadvokaadist esindaja kohtule taotluse, milles taotles seoses haigusega kohtuistungi edasilükkamist. Taotlusele ei olnud esitatud ei põhistusi, mis viitaksid sellele, et hageja esindajal esines selline terviserike, mis saaks olla seaduslikuks takistuseks kohtuistungile ilmumata jäämiseks TsMS § 422 lg 2 tähenduses, samuti ei olnud kohtule esitatud ühtegi arstitõendit. Sellest hoolimata tuli kohus hagejale vastu ja määras asja arutamine edasi lükata ja määras asjas uue istungi. Uue istungi ajaks määrati 12.02.2008.a. Sellele istungile kostja esindajat ei ilmunud. Kostja esindaja esitas taotluse istungi edasilükkamiseks ja esitas muus kui vormikohases vormis arstitõendid, millest ilmnes, et kostja esindaja oli haige. 12.02.2008.a määras kohus istung edasi lükata seoses kostja haigusega. 06.03.2008.a toimunud istungile kostja ei ilmunud, vaid esitas taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, sest viibis kuni 18.02.2008.a PõhjaEesti Regionaalhaiglas, kus talle tehti erakorraline närvioperatsioon ja istungi toimumise ajal viibis kostja ainuke seaduslik esindaja operatsioonijärgsel ravil kodus ning ei saanud seetõttu kohtuistungile ilmuda. 06.03.2008.a määras kohus mitte rahuldada hageja taotlust asjas sisulise otsuse tegemiseks ja määras lükata asja arutamine edasi ning määras uueks istungi ajaks 15.04.2008.a. Nimetatud istung jäi ära, sest kohtul ei õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada. 03.06.2008.a toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja asjas tagaseljaotsuse tegemist, sest kostja ei ilmunud kohtuistungile, kuigi oli asjas kohtukutse kätte saanud. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata, sest 2
Vastava nõude eelduseks on see, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud, et hageja on kostjale lepingu alusel midagi üle andnud ja et hageja tagastab omakorda kõik selle, mida tema lepingu alusel kostjalt sai. Kohtu hinnangul kuuluks hageja intressinõue rahuldamisele
lg 1 lause 3 alusel, mis eeldab, et hageja on kostjale tasunud raha, mille tagastamist ta saab
lg 1 lause 1 alusel nõuda ja et raha maksmisest kuni raha tagastamiseni on möödunud teatud aeg, mille vältel on raha olnud kostja käes. Kohus leiab, et hageja viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele
lg 1 koosmõjus § 94 alusel, mis eeldab, et kostjal oli hageja suhtes raha maksmise kohustus, mis on muutunud sissenõutavaks ja et kostja ei ole vastavat kohustust õigeaegselt tasunud. Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldamise üle otsustamisel hinnata ka kõiki vastuväiteid, mida kostja hagi suhtes esitas. Seega hindab kohus kõigepealt seda, kas hagejal on kostja suhtes taganemisest tulenevalt hageja poolt kostjale lepingu alusel üleantu tagastamise kohustus, seejärel hindab kohus kostja vastuväiteid hagile. Peale seda hindab kohus hageja intressi ja viivisenõuet. Lõpuks käsitleb kohus menetluslikke küsimusi.
lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb kohtul kontrollida kolme eeldust: kas hageja andis kostjale vaidlusaluse rahasumma üle, kas lepingust on kehtivalt taganetud ja kas hageja tagastas kostjale selle, mida hageja kostjalt lepingu täitmisena sai. Kuivõrd kostja ei ole ehitustöid hageja kinnisasjal teostanud ning ei hageja ega kostja ei ole väitnud, et kostja oleks hagejale midagi lepingu alusel üle andnud (kostja küll väitis et ta on teinud ehitamiseks ettevalmistusi, kuid mitte ühestki toimiku materjalist ei nähtu, et selle tagajärjel oleks tekkinud mingi resultaat või et hageja oleks kostjalt saanud sellega seoses mingi soorituse), siis loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole hagejale lepingu alusel mitte midagi üle andnud. Eespool tuvastas kohus, et kostja sai hagejalt lepingu täitmise tulemusena 287 000 krooni. Seega on
Järgnevalt kontrollib kohus vastava nõude kolmandat ja viimast eeldust, so seda, kas lepingust on kehtivalt taganetud. 7. Käesolevas lõigus kontrollib kohus, kas hageja ja kostja vahelisest lepingust on kehtivalt taganetud.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingu pool on tema suhtes lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
lg 1 kohaselt toimub taganemise kui õiguskaitsevahendi realiseerimine ühepoolse tehingu tegemisega teisele võlasuhte poolele. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega tahteavalduse adressaadi poolt. Käesoleval juhul luges kohus tuvastatuks, et hageja tegi kostjale lepingust taganemise avalduse ja et kostja on selle kätte saanud. Seega on täidetud kaks eeldust ja kohus peab järgnevalt kontrollima, kas taganemiseks esines õiguslik alus. Hageja viitab õigusliku alusena olulisele lepingurikkumisele. Kostja vaidles sellele vastu. Seetõttu tuleb kohtul kostja poolt olulise lepingurikkumise toimepanemise osas hinnang anda. Hageja viitas, et oluline lepingurikkumine seisneb
lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatus, ehk selles, et lepingurikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingu alusel saada lootis, et kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu, et kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele aluse eeldada, et kohustust rikutakse ka edaspidi. Kohustuse rikkumise mõiste avab
, mille kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse olulisel määral täitmata jätmine. Kohus loeb hageja ja kostja vahelise lepingu alusel tuvastatuks, et kostjal lasus lepingust tulenev kohustus püstitada hageja kinnisasjale maja. Kostja ei ole tänaseni seda kohustust täitnud. Seega on tegemist kohustuse rikkumisega. Kuivõrd maja püstitamine oli töövõtulepingu põhikohustuseks ja kostja ei ole selle täitmiseks mitte midagi teinud, siis asub kohus seisukohale, et kostja pani toime olulise lepingurikkumise
Vastav kohustus oli kohtu hinnangul muutunud sissenõutavaks, sest kohus tuvastas, et maja pidi olema lepingujärgselt valmis hiljemalt 30.03.2007.a. Kohtu hinnangul pani kostja vastava rikkumise toime ka raske hooletuse tõttu, tahtlust kohus ei tuvastanud.
Kohus ei saa lugeda tuvastatuks, et kostja tegevusetus oleks olnud kantud soovist ja eesmärgist maja mitte ehitada. Eelduslikult jäi maja ehitamata muudel põhjustel. Kuid raske hooletus on
Käesoleval juhul ei asunudki kostja maja ehitama, mistõttu leiab kohus, et hoolikas töövõtja, kui ta oleks vähegi hoolsust üles näidanud, oleks maja ehitamisega vähemalt algust teinud, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu ja pani seega toime olulise lepingurikkumise
Olukorras, kus kostja vastas kohtule, et ta ei kavatsenudki maja ehitada peale seda, kui hageja lepingust taganemise avalduse esitas (vt kostja vastus hagile t lk 62 p 4), kuigi kostja lähtus sellest, et taganemine on tühine ja leping seega kehtiv, tuleb kohtul asuda seisukohale, et hageja võis eeldada, et kostja ei kavatsenud ka edaspidi lepingut täita, mistõttu esineb kohtu hinnangul ka oluline lepingurikkumine
Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et kostja pani toime olulise lepingurikkumise
alusel tühine, sest kostja teatas koheselt peale hagejalt taganemisavalduse kättesaamist, et ta tasaarvestab hageja rahalise nõude oma rahalise nõudega hageja vastu. Kohtu hinnangul ei saaks kostja poolt väidetav tasaarvestus käesoleval juhul hageja poolset tasaarvestust tühiseks muuta, seda isegi siis mitte, kui kostja poolsed väited tasaarvestuse eelduste esinemise kohta (eelkõige kostja tasaarvestamiskõlbulik nõue hageja suhtes) tõendamist leiaksid.
kohaselt on taganemine tühine muuhulgas ainult siis, kui isik, kelle suhtes lepingust taganeti võib kohustuse tasaarvestusega lõpetada. Selle all tuleb mõista olukorda, kus kostja saaks kohustuse, millest hageja taganeda soovib tasaarvestusega lõpetada. Antud juhul tähendaks see seda, kui kostja saaks hagejaga sõlmitud töövõtulepingu rahalise kohustuse tasaarvestusega lõpetada. Käesoleval juhul see nii ei ole, sest töövõtulepingu saaks kostja
p 1 alusel lõpetada maja ehitamisega, mitte aga raha maksmisega või rahalise kohustuse tasaarvestamise teel lõpetamisega. Kuivõrd kostja töövõtulepingut raha maksmisega või siis rahalise kohustuse tasaarvestamisega ühepoolselt lõpetada ei saa, sest töövõtulepingu esemeks oli maja ehitamine ja kohaseks täitmiseks kostja poolt saab olla vaid maja ehitamine kostja poolt, siis ei ole
üks oluline eeldus täidetud ja kostjapoolse tasaarvestuse avalduse esitamine ei muuda taganemisavaldust tühiseks. Seega asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud taganemisavaldus on kehtiv ja kostja vastuväited ei anna alust vastupidist väita. 10. Kostja poolt tasaarvestusega seoses esitatud vastuväidet võib mõista ka selliselt, et kostja tasaarvestas võimaliku hageja nõude, mida hageja käesoleva hagi raames kohtulikult maksma paneb, võimaliku kostja nõudega hageja suhtes ning et hagi tuleks seetõttu rahuldamata jätta. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole kostjal rahalisi nõudeid hageja suhtes, mida kostja väidab.
lg 2 kohaselt ei pea lepingupooled taganemise korral enam lepingulisi kohustusi täitma. Seega ei pidanud hageja kostjale taganemise korral enam lepingutasu maksma. Isegi siis, kui leiaks tõendamist, et hageja sai kostja poolt esitatud arved kätte enne taganemisavalduse esitamist, ei tähendaks see, et hageja peaks need arved tasuma, sest kuivõrd kostja ei ole töid teostanud saaks hageja vastavate arvete alusel tasutud rahasummad
Kostja väidab, et tal on õigus hageja käest nõuda saamata jäänud tulu ja materjali jm eest tasu. Seda, mida töövõtja tellija käest töövõtulepingu ülesütlemise korral nõuda saab, on reguleeritud
§-s 655, kuid vastava paragrahvi lg 2 kohaselt ei kohaldata § 655 lg-s 1 sätestatut, kui tellija on lepingu töövõtja poolse rikkumise tõttu lõpetanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole hageja suhtes lepingust tulenevat tasu ega lepingus kokku lepitud tööde tegemata jäämisest tulenevat hüvitisnõuet ega muid nõudeid. Kostja väitis ka, et hageja rikkus lepingut vähemalt kolmel korral, kui suhtles otse, ilma kostja vahenduseta, kostja alltöövõtjatega ja et kostjal on seetõttu hageja suhtes 5
Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt kostjale makstud summat 287 000 krooni käsitleda käsirahana. Kohtu hinnangul tuleb eristada töövõtutasu ettemaksu ja käsiraha. Kohtu hinnangul ei ole töövõtutasu ettemaks reeglina käsiraha. Kohtu hinnangul ei viita käesoleval juhul asjas esitatud tõendid ega poolte seisukohad sellele, et hageja ja kostja tahe lepingu sõlmimisel oleks olnud see, et hageja poolt tasutavat summat 287 000 krooni tuleks käsitleda käsiraha maksmisena
Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, ei esineks
lg-s 1 sätestatud eeldusi, sest kohus asus eespool seisukohale, et vaidlusalune töövõtuleping ei jäänud täitmata mitte hageja süül vaid kostja süül (raske hooletus). Seetõttu tuleb ka see kostja vastuväide jätta arvestamata. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja saab kostjalt nõuda töövõtulepingu alusel üleantud summa 287 000 krooni tagastamist ja kostja vastuväited ei anna alust vastava nõude rahuldamata jätmiseks. 12. Järgnevalt kontrollib kohus hageja intressi ja viivisenõuet. Kostja nende nõuete osas eraldi vastuväiteid ei esitanud.
lg 1 lause 3 kohaselt tuleb taganemise korral tagastamisele kuuluvalt rahalt tasuda intressi alates raha tagastajale üleandmisest kuni võlgniku poolt raha võlausaldajale tagastamiseni. Hageja esitas kohtule oma faktiväite, et raha oli kostja käes 164 päeva. Kohus luges selle eespool tuvastatuks. Hageja soovib saada intressi
Kohus nõustub hagejaga, sest intress kuni 01.01.2007.a oli 3,5% aastas ja alates 01.01.2007.a oli intress 4% aastas. Hageja nõuab aga intressi kogu perioodi eest suuruses 3,5%. Kostja intressiarvestusele ega arvestuse aluseks olnud asjaoludele vastuväiteid ei esitanud. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue intressi saamiseks summalt 287 000 krooni 164 päeva eest määras 3,5% on põhjendatud, õiguspärane ja kuulub kostjalt väljamõistmisele summas 4576 krooni ja 05 senti. 13. Hageja esitas kostja suhtes ka viivise nõude. Hageja hinnangul muutus taganemise tõttu tagastamisele kuuluva raha nõue sissenõutavaks 24.11.2006.a, sest hageja esitas enne seda raha tagastamise nõude ja andis kostjale enam kui kolm nädalat raha tagastamiseks aega ja kostja ei ole rahalist kohustust tänaseni täitnud. Kohus leiab, et hageja nõue viivise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja esitas elulise asjaoluna väite, et kostja on kõnealuse rahalise kohustusega viivituses 128 päeva, kohus luges selle väite kostja omaksvõtu tõttu tõendatuks. Hageja arvestas viivist suuruses 7+ 3,5% summalt 287 000 krooni. Kohtu hinnangul on selline arvestus ja viivisenõue
Hageja oleks saanud nõuda viivist perioodi eest alates 01.01.2007.a isegi suuruses 7+4%, sest sellest ajast alates oli põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav määr 4%. Kostja hageja poolt esitatud viivisearvestusele ega selle aluseks olnud asjaoludele vastuväiteid ei esitanud. Eespool toodust tulenevalt ja tuginedes muuhulgas ka
lg-le 2, leiab kohus, et hageja nõue viivise osas summas 10 567 krooni ja 90 senti ja intressi nõue eespool viidatud suuruses, tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.