) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Pooled ei vaidle, et laps elab hageja juures ja on igapäevaselt hageja ülalpidamisel. Tartu Maakohtu 02.06.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-006-893 on kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 1500 krooni kuus ühe lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni (t lk 6-8).
lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja väitel on lapse vajadused suurenenud võrreldes ajaga, mil kohtuotsusega kostjalt elatis välja mõisteti ja ta palub kohtul elatist suurendada 2673 kroonini kuus. Tõendeid lapse suurenenud vajaduste kohta hageja ei esitanud. Elatise alammäär on
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a maksta on 2175 krooni. Hageja on märkinud, et soovib elatise suurendamist seadusega ettenähtud miinimumini, lisaks sellelt maksmisele kuuluv tulumaksuosa. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse mõista kostjalt elatis välja alla seadusega ettenähtud alammäära.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostjal on küll teine laps, keda ta peab ülal pidama, kuid ainult nimetatud asjaolu ei saa olla põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus saaks nimetatud asjaoluga arvestada kui kostjal oleks igakuine sissetulek, millest ei jätku kõigi ülalpeetavate 2 ülalpidamiseks. Käeoleval juhul kohus leiab, et kostja ei ole piisavalt täitnud oma kohustust, milleks on teha kõik, et pidada normaalselt ülal kõiki oma lapsi. Kohus leiab, et vanemaga mitte koos elav laps ei pea kannatama seetõttu, et kostjal ei ole õnnestunud endale tööd leida või ei ole pidanud leitud tööd sobivaks ning tagada oma mõlemale lapsele vajalik ülalpidamine. Töötus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et mõista elatis välja alla elatise alammäära. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks miinimumpalga suuruse summa, millest pool jääb kummagi vanema kanda. Hageja on igapäevaselt last ülal pidanud, kostja osa on olnud väiksem, mistõttu tuleb tema osa poolte ühise lapse ülalpidamises suurendada seaduses sätestatud miinimummäärani s.o 2175 kroonini. Kohtu hinnangul tuleb ülejäänud osas jätta elatisenõue rahuldamata.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse elatis tulumaksuga. Seadusandja ei ole sätestanud, et elatiselt makstav tulumaks tuleb välja mõista teiselt vanemalt. Arvestades miinimumelatise üsna suurt suurust (kahelt vanemalt kokku 4350.krooni) ei saa tulumaksu lisamist elatise miinimumile ka eeldada. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal lapsele igakuiselt tehtavad kulud ka tõepoolest on 4350 krooni või ületavad seda, siis leiab kohus, et seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras ei ole põhjendatud kostjalt elatist välja mõista. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja nõue elatiselt tulumaksuosa saamiseks rahuldamata.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 18.09.2008.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapse täisealiseks saamisel õpingute jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tuleb elatist tasuda jätkuvalt õpingute ajal.
lg 1 kohaselt mõistab kohus täisealisele isikule elatise vanemalt välja selle isiku enda nõudel, kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida. Eelduseks hagi esitamisel on, et laps eelnimetatud õppeasutustes õpib. Seega tuleb sel juhul lapsel endal esitada vastav hagi. Elatis mõistetakse välja kindla igakuise summana (
lg 2), mistõttu ei ole võimalik kohtulahendis määrata, et elatise summat tuleks igal aastal mingil põhjusel muuta. Elatise suuruse muutmisel tuleb esitada uus hagi ja tehtud kulutusi ka tõendada. Menetluskulude jaotus Arvestades, et kohus rahuldas elatise suurendamise nõude, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.