§-de 8, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1, 3 ja 6, § 108, § 113 lg. 1, 158 lg. 1, 164 lg. 1-2, 396 lg. 1 ja § 397 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid laenuleping, laenusumma maksukorraldused, SMSLaen nõude arvestus, nõude loovutamise leping koos lisadega, võlateatised, hoiatus, esindaja tööleping, riigilõivu tasumise dokument. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 16.10.2008.a. saabunud kirjalikus avalduses selgitab, et saab riigilt toimetulekutoetust 1 000 krooni kuus, mistõttu ta ei ole summaga nõus ega suudagi sellist summat tasuda. Kostja palub arvestada tema majanduslikku olukorda ja mõista välja 6 000 krooni, mida ta on suuteline tasuma. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 10.11.2008.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 15.12.2008.a. Pooled täiendavalt neile antud tähtajas midagi ei esitanud. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul.
kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on laenu saanud 3 000 krooni ega ole seda tagasi maksnud. Järelikult on põhjendatud kostjalt laenusumma hageja kasuks välja mõista summas 3 000 krooni.
1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude üleminekul seaduse alusel kohaldatakse
2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut. Nõude loovutamisel lähevad
3 järgi uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded. Hageja soovib 2 intressi alates laenu väljastamise päevast veel 524 päeva eest. Samas Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-89-08 selgitanud, et „Kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“ Järelikult ei ole põhjendatud kostjalt intressi katteks välja mõista rohkem kui kokku lepitud 700 krooni.
ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt
1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress.
8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
sätestatule.
1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on palunud tema majanduslikku seisu arvestada ja nõutavat summat vähendada. Esitatud on ka individuaalne tööotsimiskava Hageja nõuab viivist 0,50% iga 494 viivitatud päeva eest. Nõude loovutamise leping pärineb 06.12.2006.a. Hagi on aga esitatud 28.08.2008.a. Seega on hageja poolt põhjendamatult nõude esitamisega viivitatud, viivisesumma on põhinõudega võrreldes ülemäära suur ja kuulub seega vähendamisele põhinõude suuruseni ehk summale 3 000 krooni.
1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahelise lepingu p. 14 kohaselt kasutab laenuandja õigust leppetrahvile eelkõige juhul, kui laenusaaja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Laenusaaja kohustub leppetrahvi tasuma leppetrahvinõudes märgitud ulatuses ja tähtpäeval. Sellist leppetrahvinõuet ei ole hageja kostjale esitanud. Seega pole leppetrahvi nõue tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata, kuna TsMS § 230 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt kokku summas 6 700 krooni. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 750 krooni, mille katteks tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista vastavalt hagi rahuldatu osale riigilõiv summas 450 krooni. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. Hageja soovib veel hagi võla sissenõudmise ja hagi esitamisega seonduvaid kulusid, mis on aga tõendamata. Kohtumenetluses dokumendi ärakirja ja elektroonilise väljatrüki väljastamise ja edastamise eest ei ole hageja tasunud. Kohtudokumentide väljatrükk on tehtud kohtus ja edastatud ka kohtu poolt ning hageja pole sellega seoses kulutusi kandnud. Samuti on tõendamata võla sissenõumisega seonduvad kulud. Lisatud väljatrükid võlateadete kohta ei tõenda, et need oleks kostjatele edastatud ning millised on edastamise tegelikud kulud. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 3 TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas
§-de 8 lg. 1- 2, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, 158 lg. 1, 164 lg. 1-2 ja § 397 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 05. veebruaril 2009.a Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.