lg 6 ning kostja põhikirja p 4.3 sätestatud teate kättesaatmise tähtaeg ei olnud järgitav.
a otsuse seisukohtadest (tsiviilasi 3-2-1-22-08). Põhikirja muutmiseks puudus koosolekul nõutav kvoorum. Seoses eeltooduga palus hageja tunnistada kostja 07.07.2008 osanike koosoleku otsus tühiseks ning menetluskulud panna kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja väidetel on koosoleku teade hagejale tähtkirjaga välja saadetud. Asjaolu, et kostja teadet kätte ei saanud, selgus alles pärast vaidlusalust koosolekut. Kostja möönis, et
a otsuse seisukohtadest, kuid sellest tulenev 1-2 päevane vahe ei muuda asja sisuliselt ning tegemist ei ole olulise koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Koosolek oli kostja arvates otsustusvõimeline, sest
lg 6 kohaselt on korduskoosolek pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest. Ühtlasi kostja täpsustas, et OÜ R põhikirja p 4.3 nõuab teate saatmist (postitamist) 10 päeva enne koosoleku toimumist, mitte teate kättesaamist. Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukohad TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Viidatud sätte lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku paragrahvis 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.
lg 2 järgi on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
171 lg 6 kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.
lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
¹ järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-6-03 rõhutanud, et osanikul on õigus osaleda osaühingu juhtimises. Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes ja selle järgimine peab olema igal juhul tagatud. Lisaks sätestab
Osanikud osalevad osaühingu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu. Otsused tehakse
Seega on oluline, et igal osanikul oleks aegsasti ette teada, millal ja kus koosolek toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole osanikule tema juhtimisõigus tagatud. Kolleegium pidas
lg 6 ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikuks märkida järgmist.
lg 6 esimese lause kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole esindatud
lg-s 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Nimetatud ühenädalane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda ajaliselt hiljem. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga koostoimes
lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust. Nähtuvalt 30.06.
teate saatmist osanike nimekirja kantud aadressile. Nähtuvalt OÜ R
Võib märkida, et aadress (Tehnika 25-11) ei lange kokku ka Rahvastikuregistris näidatud andmetega. Asjaolu, et volikirjas, kus hageja esindas OÜ-d L K , viimati nimetatud aadressi hageja aadressina näidati, ei ole määrav. Viidatud dokument ei oma
Määrav on osanike nimekirjas näidatud aadress.
lg 1 ei võimalda osanike nimekirjas näidatud aadressi asemel koosoleku teadet muule aadressile saata. Kui äriühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb nimekirjas näidatust, tuleb teade saata mõlemale aadressile. Järgnevalt analüüsib kohus koosolekust etteteatamise tähtaja järgimist. OÜ R põhikirja p 4.3 järgi saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele, osanike nimekirja kantud aadressil, vähemalt kümme
.1 lg 4 alusel kuulub kohaldamisele
MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. kohtunik E. Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.