KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-123 Haldusasi O.G.’i kaebus Loksa Lin

§-de 54, 60 ja 63 sätestusest, et Loksa Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel vastuvõetud linnavolikogu otsuseid ei ole andnud pädev haldusorgan, need 01.09.2006 vastuvõetud otsused numbrite all 31 kuni 42 on tühised algusest peale ja ei loo õiguslikke tagajärgi. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja teatab, et toetab esitatud kaebust ning jagab kaebuse esitaja seisukohti. Seega palub vastustaja kaebuse rahuldada.
2. O.G. esitas halduskohtule tuvastuskaebuse ja palub tuvastada HKMS § 6 lg 3 p 1 ja

§ 63

lg 1 ja lg 2 p 3 alusel Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse nr 51 õigusvastasus ja tühisus. Üldteadaolevalt algasid R. Heina volitused volikogu 01.09.2006 istungil vastuvõetud otsusega nr 33. Otsuse nr 33 võttis vastu linnavolikogu, mille istungit juhatasid 01.09.2006 V. Fjodorov ja R. Heina. Vastustaja esindaja teatab, et on 01.09.2006 V. Fjodorovi ja R. Heina poolt juhatatud volikogu istungi ja seal vastuvõetud otsuste osas kujundanud seisukoha, millise esitas Tallinna Halduskohtule 05.01.2007 seletusena haldusasjas nr 3-07-32 ega soovi käesoleva kaebuse osas neid seisukohti muuta. Kokkuvõtvalt tugines vastustaja RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, samuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi

) 2 sätetele. Eeltoodu alusel asus vastustaja seisukohale, et volikogu liikmed, kes lahkusid O.G.i juhatatud istungilt, ei olnud õigustatud kõrvalruumis kokku kutsuma uut volikogu istungit. Samuti ei olnud nad õigustatud võtma volikogu nimel vastu otsuseid, sealhulgas 01.09.2006 otsust nr 33 volikogu esimehe valimise kohta. Vastustaja hinnangul tulenes Riigikohtu otsusest sõnaselgelt, et seadus ei näe ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. 11.

§-dele 54, 60 lg 1, 63 lg 1, 63 lg 2 p 3 ja 63 lg 3 tuginedes on vastustaja seisukohal, et 01.09.2006 V. Fjodorovi eestvedamisel kogunenud volikogu liikmed ei saanud läbi viia linnavolikogu istungit, neil ei olnud pädevust võtta volikogu nimel vastu otsuseid, mistõttu on R. Heina volikogu esimeheks valimise otsus

§ 63lg 2 p 3 alusel tühine.

1. Eeltoodust tulenevalt ei olnud R. Heina pädev kutsuma kokku Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 istungit ega seda juhatama. Vastustaja rõhutab, et ka pärast 01.09.2006 oli jätkuvalt Loksa Linnavolikogu esimees edasi O.G. ning viitab selles osas ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2006 määrusele haldusasjas nr 3-05-
2. Eeltoodu põhjal asub vastustaja seisukohale, et kuna volikogu kutsus kokku ja juhatas seda R. Heina, kellel selleks mingisugust pädevust ei olnud, siis ei olnud Loksa Linnavolikogu pädev kogunema ja võtma 18.09.2006 linnavolikogu nimel vastu otsuseid. Kõik sellel päeval vastuvõetud otsused numbrite 51 kuni 58 all on tühised. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Alljärgnevalt analüüsib kohus esmalt Loksa Linnavolikogu esindusõigust käesolevas kohtumenetluses, seejärel käsitleb kaebeõiguse eelduseks oleva O.G.i põhjendatud huvi ja kaebuse tähtaegsusega seonduvaid küsimusi ning seejärel asub hindama, kas vaidlustatud haldusakti puhul esinevad haldusakti tühisuse alused.
4. Loksa Linnavolikogu esindusõigus käesolevas kohtumenetluses 14.
5. Menetlusosaliste ringi määratlemine ja esindajate esindusõiguse küsimused tuleb kohtul HKMS kohaselt lahendada eelkõige eelmenetluses. Kuna Loksa Linnavolikogu esindusõigus vajas eraldi analüüsi, peab kohus vajalikuks märkida ka otsuses, millest lähtudes kohus Loksa Linnavolikogu esindusõiguse määratles. 14.
6. Vastustaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos on kinnitanud kirjalikus vastuses, tuginedes advokatuuriseaduse §-le 571, et tal on esindatavaga kliendisuhe, mis põhineb 29.12.2006 sõlmitud lepingul. Advokatuuriseaduse § 571 kohaselt piisab õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel kolmandate isikute ees advokaadi kinnitusest, et ta on kliendi esindaja või kaitsja ning vastava volituse olemasolu eeldatakse (volituse eeldus). Kohus on Loksa Linnavalitsust ja Loksa Linnavolikogu teavitanud 09.01.2007 kirjaga, et seoses vaidlusega Loksa Linnavalitsuse ja Loksa Linnavolikogu esindusõiguse üle kontrollib kohus advokaatide volitusi. Kai Amos edastas kohtule Loksa Linnavalitsusega 29.12.2006 sõlmitud kliendilepingu nr
7. Lepingu kohaselt on Advokaadibürool Amos OÜ õigus esindada Loksa linna kohtuasjades kõikides astmetes esindajale ettenähtud õigustega, välja arvatud osaline või täielik hagist loobumine, hagi õigeks võtmine ja kompromissi sõlmimine. Lepingu kohaselt hõlmab käsund vajadusel ka Loksa Linnavolikogu esindamist. Lepingu on allkirjastanud volikogu esimees O.G. ja linnavalitsuse esindajana Eldar Toonverk. E. Toonverk’i allkirjale on andnud 02.01.2007 heakskiidu Loksa linnapea Andres Kaarmann. 3 14.
8. Täiendavalt vajab kontrollimist küsimus, kas O.G.il oli õigus 29.12.2006 aastal Loksa Linnavolikogu esindamiseks volitust anda. Tallinna Halduskohtu menetluses olevate haldusasjade nr 3-05-1290, 3-06-1958, 3-06-1982, 3-06-2022, 3-06-2086 ja 3-07-32 materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.
9. Istungit asus juhatama volikogu esimees O.G.. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O.G.i juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu liikmed muu hulgas ka umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ning valisid uueks volikogu esimeheks R. Heina. 14.
10. Haldusasjas nr 3-05-1290 on Tallinna Ringkonnakohus ja haldusasjades nr 3-06-1916, 3-06-1958, 3-06-1982, 3-06-2022, 3-06-2086 ja 3-07-32 Tallinna Halduskohus asunud seisukohale, et ka pärast 01.09.2006 tuleb Loksa Linnavolikogu esimehena ja seega volikogu kokku kutsumise pädevusega isikuna käsitleda O.G.it. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, on kohus seisukohal, et ei KOKS § 44 lg 1 ega Loksa linna põhimääruse § 10 lg 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud Loksa Linnavolikogu istungi puhul on oluline, et O.G. kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. 14.
11. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks ning linnavolikogu esimehe valimiseks pädev organ on KOKS § 22 lõike 1 punktide 15 ja 18 kohaselt linnavolikogu. Linnavolikogu on kollektiivorgan, mis koosneb KOKS § 4 p 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esindajatest. Volikogu töövormiks on Loksa linna põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse § 23 lg 4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 14.6.

§ 63

lõike 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis viidatu kohaselt on Loksa Linnavolikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu otsustuspädevust ei kanna. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi volikoguks. See, et nimetatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on

§ 63lõike 2 p 3 toodud põhjusel tühised.

Sealhulgas on tühine 01.09.2006 otsus nr 32 volikogu esimehele O.G.ile 4 umbusalduse avaldamise ja 01.09.2006 otsus nr 33 R. Heina volikogu esimeheks valimise kohta. 14.

1. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuste nr 32 ja nr 33 tühisus on ilmselge. Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium, mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga. Seetõttu tuleb ka pärast 01.09.2006 toimunud Loksa Linnavolikogu istungit lugeda volikogu esimeheks O.G.it. Kuivõrd kohtule ei ole teada, et Loksa Linnavolikogu oleks ajavahemikul 01.09.2006 kuni 29.12.2006 O.G.i asemele valinud uue volikogu esimehe, on ka käesolevas kohtumenetluses Loksa Linnavolikogu esindamise õigus O.G.il kui volikogu esimehel või tema poolt volitatud isikutel. Kuna kahtlust ei ole selles, et vandeadvokaat K. Amos on saanud volituse Loksa Linnavolikogu esimehelt O.G.ilt ning kuna eelpooltoodust nähtuvalt oli O.G.il 29.12.2006 vastava volituse andmise õigus, siis käsitleb kohus käesoleva asja läbivaatamisel vastustaja lepingulise esindajana vandeadvokaat K. Amost.
2. Vastustaja teatab, et toetab esitatud kaebust, jagab kaebuse esitaja seisukohti ja palub kaebuse rahuldada. Halduskohtu uurimisprintsiibist tulenevalt ei saa kohus sellises olukorras siiski lugeda pooltevahelist vaidlust automaatselt lõppenuks ja kaebust rahuldada, nagu toimiks kohus tsiviilasjas hagi õigeksvõtmise puhul. Seetõttu analüüsib kohus järgnevalt kaebuse põhjendatust ja tõendatust vaatamata sellele, et vastustaja on kaebust tunnistanud.
3. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi olemasolu 16.
4. 07.03.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et haldusakti tühisuse või kehtivuse kindlakstegemist võib isik kohtult taotleda juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Halduskohtu hinnangul saab isiku põhjendatud huvi olemasolu hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks eeldab põhjendatud huvi olemasolu nõude esitanud isiku isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti või toiminguga. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. Haldusakti tühisuse tuvastamise nõude puhul tähendab see eelkõige, et haldusakt, mille tühisuse tuvastamist isik taotleb, peab seda isikut kuidagi puudutama. Lisaks peab tühisuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel. Halduskohtute praktikas sagedaste haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuete puhul tuuakse kõnealuse õigusliku kasuna reeglina välja eelis mõne järgneva nõude (näiteks kahju hüvitamise nõude) esitamisel. Oluline on, et põhjendatud huviks ei saa olla lihtne inimlik või emotsionaalne huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses või tühisuses veenduda. 16.
5. Käesoleval juhul on
6. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Loksa Linnavolikogu liikmeks ning 27.10.2005 Loksa Linnavolikogu istungil sama volikogu esimeheks valitud O.G. esitanud halduskohtule kaebuse Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse nr 51 tühisuse tuvastamise nõude. Vaidlusaluse otsusega otsustas Loksa Linnavolikogu muuta Loksa linna valimiskomisjoni koosseisu. Seejuures ei ole O.G. vaidlustatud otsuse nr 51 adressaadiks: tema ei kuulunud valimiskomisjoni koosseisu ei enne ega pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist. Seega näib, et otseselt ja vahetult O.G.il otsusega nr 51 isiklikku puutumust ei ole. Samas nähtub haldusasja materjalidest, et Loksa Linna Valimiskomisjon, mille koosseisu volikogu otsusega nr 51 olulisel määral muudeti, on 10.01.2007 teinud otsuse O.G.i volikogu liikme volituste peatamise kohta. Nimetatud otsus puudutab kahtlemata O.G.i õigusi vahetult. Kaebusest nähtuvalt soovib O.G. volikogu otsuse nr 51 tühisuse tuvastamist just sel põhjusel, et tugineda muuhulgas selle otsuse tühisusele vaidluses Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse õiguspärasuse üle. Seega nähtub kaebusest ka konkreetne 5 õiguslik kasu, mida kaebuse esitaja otsuse nr 51 tühisuse tuvastamisega saada loodab. Kohus möönab, et vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamine võib kaebuse esitajale sellise õigusliku kasu põhimõtteliselt anda, kuivõrd sisuliselt tähendaks otsuse nr 51 tühisus seda, et nimetatud otsusega kooskõlas oleva Loksa linna valimiskomisjoni edaspidised otsused on õigusvastases koosseisus tehtud kollegiaalorgani otsused. 16.
7. Lisaks nähtub kaebusest ja sellele lisatud taotlusest, milles kaebuse esitaja palub kohtul asi võimalikult kiireloomulisena lahendada, et kõnealust tuvastust peab kaebuse esitaja kaudselt vajalikuks ka muude erinevate kohtumenetluse esemeks olevate Loksa linna organite haldusaktide ja toimingute õiguspärasuse ja/või kehtivuse üle toimuvate vaidluste lahendamise seisukohast. Kohus möönab, et ka sellist kaebuse esitaja soovi saab antud juhul vaadelda tema põhjendatud huvina. 16.
8. Ehkki O.G.i isiklik puutumus käesolevas asjas vaidlustatud otsusega nr 51, samuti talle nimetatud otsuse tühisuse tuvastamisest tekkida võiv õiguslik kasu, on kaudsed, peab kohus siiski vajalikuks märkida, et alates 01.09.
9. aastal toimunud Loksa Linnavolikogu istungile järgnes ja kestab seniajani Loksa linna valitsemisel õiguslik segadus. Arvestades selle olukorra käigus tõusetunud küsimuste keerukust ja vastastikkusi seoseid ning pidades silmas linnavolikogu ja linna valimiskomisjoni pädevust (nimetatud organid otsustavad vastastikku teise organi koosseisu üle), on käesolevas asjas kaebuse esitaja põhjendatud huvi möönmine ka avalikes huvides ja aitab tagada tõhusat menetlust erinevate Loksa linna valitsemisel tekkinud vaidluste lahendamisel. 16.
10. Loksa linnas alates
11. aasta septembrikuust tekkinud olukorda ilmestab just asjaolu, et kohaliku võimu teostamisel eri meelt olevad munitsipaalpoliitilised jõud on osavalt kasutamas ära ringskeemi, mille kohaselt sõltub linna valimiskomisjoni koosseis volikogust, volikogu liikmete volituste üle otsustamine on aga jälle linna valimiskomisjoni pädevuses. Kohus leiab, et võttes käesolevas asjas seisukoha O.G.i põhjendatud huvi puudumise kohta, tekkiks olukord, kus kohus protsessinormi ära kasutades tõhusast õigusemõistmisest keeldub. Selline toimimine ei oleks kooskõlas õigusriigi põhimõttega.
12. Kaebetähtaeg 17.
13. Kaebaja on esitanud taotluse tuvastada Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse nr 51 tühisus. Vastustaja kaebuse tähtaegsusele vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et taotlus on tähtaegne. 17.
14. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud määruses haldusasjas nr 3-3-1-23-03, et haldusmenetluse seaduses ei ole sätestatud, millise tähtaja jooksul võib isik põhjendatud huvi korral pöörduda halduskohtusse haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks. On tähtis teha vahet tühistamiskaebusel ja tühisuse tuvastamise kaebusel. Tühisuse tuvastamise kaebus tuleb lugeda hõlmatuks HKMS § 6 lg 3 punktis 3 nimetatud õigussuhte tuvastamise kaebusega, mitte aga sama lõike punktis 1 nimetatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Haldusakti tühisuse, s.o kehtivuse puudumise tuvastamine läheb kaugemale kui üksnes õigusvastasuse tuvastamine. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei pruugi mõjutada haldusakti alusel kujunenud õigussuhteid. Haldusakti tühisuse tuvastamine seevastu ei kinnita mitte ainult haldusakti õigusvastasust, vaid ka seda, et haldusakt oli kehtetu algusest peale ega saanud seetõttu õigussuhteid reguleerida. 17.
15. HKMS § 9 lõike 6 kohaselt võib esitada kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks tähtajatult. Seejuures ei tohi isik sellise kaebuse esitamisega põhjendamatult kaua venitada, vaid peab kaebuse esitama mõistliku aja jooksul arvates hetkest, mil ta saab teada oma õiguste kaitsmise vajadusest. Kaebaja on esitanud tühisuse tuvastamise taotluse kohtusse neli ja pool kuud peale vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist. 6 Eelnevalt on kaebaja proovinud kõrvaldada vaidlustatud haldusakti mõjusid Loksa Linnavolikogu 21.09.2006 otsusega nr 32/9 (allkirjastanud O.G.), millega tehti kindlaks Loksa Linnavolikogu nime all 01.09.2006, 12.09.2006 ja 18.09.2006 koosolekutel vastu võetud otsuste nr 31-58 tühisus. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebaja ei ole kaebuse kohtusse esitamisega venitanud. Seega on kaebus tähtaegne.
16. Volikogu otsuse nr 51 tühisus 18.
17. Kohus tuvastas otsuse punktides 14.5 ja 14.6., et V. Fjodorovi ja hiljem R. Heina juhatatud alternatiivset volikokku valitud isikute koosolekut ei saa pidada volikogu istungiks ega sellisele koosolekule kogunenud isikute poolt tehtud otsuseid volikogu otsusteks. Vastavalt protokollile ja kutsele kutsus volikogu 18.09.2006 istungi kokku ja juhatas R. Heina, kes ei olnud sel ajal linnavolikogu esimees ja kellel puudus pädevus volikogu istungi kokku kutsumiseks ja juhatamiseks. Seega on Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsus nr 51

§ 63lõike 2 p 3 alusel tühine, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

18.

1. Õige on ka kaebuses esitatud märkus, et KOKS § 42 lg 4 kohaselt kirjutab linnavolikogu otsustele alla linnavolikogu esimees, ent Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse nr 51 otsusele kirjutas alla R. Heina, kes ei olnud volikogu esimees. Kohus märgib siiski, et ainuüksi vale isiku poolt otsuse allkirjastamine otsuse tühisust kaasa ei tooks, tühine on kõnealune otsus siiski seetõttu, et selle on teinud omaalgatuslikult ja ilma mingisuguse seadusest tuleneva pädevuseta kollegiaalorgan; samasuguselt kogunenud organi otsus oleks tühine ka juhul kui sellele oleks mingil moel antud ka linnavolikogu tegeliku esimehe allkiri.
2. Kohus märgib lõpetuseks, et ka Vabariigi Valimiskomisjon on oma 25.01.2007 otsuses nr 76 Igor Ignahhin’i, Sander Piibemann’i, Tatjana Mištšenko, Valentina Verbova, Margus Kröönströmi ja O.G.i kaebustes leidnud otsuse punktis 10, et

§ 63

lõike 2 punktist 3 tulenevalt on haldusaktid, mida ei ole välja andnud pädev haldusorgan, tühised.

§ 63lõike 1 kohaselt on sellised haldusaktid kehtetud algusest peale.

Sellest tulenevalt on ka Vabariigi Valimiskomisjon leidnud, et R. Heina allkirjastatud Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsus nr 51 muudatuste kohta Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisus ja praegune Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseis on ebaseaduslik. 20. Taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks esitatud ei ole. Kadriann Ikkonen kohtunik 7