Hageja põhinõude suurus on 100 000 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 02.05.2007 kuni 09.10.2008 eest kokku 15 776,70 krooni. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista 115 776,70 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid vaatamata kohtu mitmekordsele vastusenõudele, ei ole kostja kirjalikku vastust hagimenetluses esitanud. Kostja on vastanud maksekäsu kiirmenetluses lakooniliselt, et nõue on alusetu. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud tõenditest, arvest nr 47-05PT 21.02.2005 ning maksekorraldusest nr 15646, saab järeldada, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Lepingu sõlmimise eesmärgiks oli autovaruosade hankimine hagejale. OÜ P poolt esitatud arve alusel on AS S kostja arveldusarvele 22.02.2005 üle kandnud 100 000 krooni. Hageja käitumisest saab järeldada, et ta on lepingu üles öelnud 16.04.2007. 16.04.2007 saatis hageja kostjale kirja, milles ta teatab, et kuna kostja ei ole seisuga 16.04.2007 autode varuosi hagejale hankinud ning neid hageja enam ei vaja, siis palub hageja ettemaksu tagastamist summas 100 000 krooni hiljemalt 01.maiks 2007. Sisuliselt on hageja kiri kostjale esitatud tahteavaldus, mis on suunatud lepinguliste suhete lõppemisele.
lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja nõue ettemakstud 100 000 krooni tagastamiseks on põhjendatud. Lähtuvalt
lg 1, on hagejal õigus raha tagastamisega viivitamisel nõuda viivitusintressi.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
§-ga 113. Viiviste arvestuse õigsusele ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 115 776,70 krooni, millest põhivõlg on 100 000 krooni ja viivised 15 776,70 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.