) § 69 mõttes loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Tallinna Keskkonnaameti 01.06.2006 e-kirjaga vastati Ü.T-le, et tulenevalt
lg-st 1, Tallinna Linnavolikogu 16.09.2004 määrusega nr 36 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja (Eeskiri) p-st 60 ja Tallinna Linnavolikogu 09.09.2004 määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra (Kord) p-st 6.4 loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas. 1 TLV 01.02.2006 korraldusega nr 203-k on AS-ile Ragn-Sells antud Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 5, milles asub Ü.T elamu aadressil xxx tn xx, korraldatud jäätmeveo ainuõigus, mille alusel Harjumaa Keskkonnateenistus on väljastanud AS-ile Ragn-Sells korraldatud jäätmeveoloa nr LJÄ.HA-51037 kehtivusega 01.06.2006 31.05.2009. Korralduse lisaks on Tallinna linna ja AS Ragn-Sells vaheline leping. Ü.T esitas halduskohtule kaebuse TLV 01.02.2006 korralduse nr 203-k lisa „Leping Tallinna linna ja vedaja vahel seoses korraldatud jäätmeveoga“ (Leping) p-de 4.1.3, 4.4 ja 4.5 õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Kaebuse sisu Leping paneb kaebajale kohustused jäätmeid AS-ile Ragn-Sells üle anda ning üleandmise eest tasuda. Samas ei ole kaebaja selle Lepingu subjektiks. Korralduse ja Lepingu regulatsioon on vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega, antud juhul kaebaja võimalusega valida ise endale prügivedaja ja selle teenuse eest makstav tasu. Juhul, kui kaebajale sooviti kohustusi panna, oleks ta pidanud olema ülalmärgitud Lepingusse poolena kaasatud. Kohalik omavalitsus saab panna isikutele rahalisi koormisi ainult seaduses sätestatud alusel ja korras. Antud juhul sellist seadust ei ole. Ka
ei anna kohalikule omavalitsusele õigust Lepingu p-dega 4.1.3, 4.4 ja 4.5 kaebuse esitajale avalikes huvides rahaliste kohustuste panemiseks.
seletuskirja vaadates on selge, et algselt plaaniti välja töötada jäätmemaks, mis aidanuks kohalikul omavalitsusel jäätmekäitlust finantseerida. Paraku otsustas TLV minna teist teed ning kehtestada seadusest tuleneva delegatsioonita kolmandatele isikutele kohustusliku koormise (sisuliselt jäätmemaksu) hoopis linna ja prügivedaja vahelises Lepingus. Viidatud lepingusätted on vastuolus põhiseaduse §-dega 3, 11, 19 ja § 32 lg-ga 2 ning VÕS § 3 p-ga 6 ja § 8 lg-ga 2. Kaebaja on kohtule esitanud tuvastamiskaebuse, kuna tal pole õigust tühistada akti, millega on kinnitatud Tallinna linna ja AS Ragn-Sells lepinguprojekt. Tallinna linna õigus on sõlmida lepinguid kellega tahes, kuid need lepingud ei saa puudutada nende isikute õigusi, sealhulgas varalisi õigusi, kes selle lepingu pooleks ei ole. Korraldus ega leping ei saa olla aluseks kaebaja sundimisele jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks või sõlmituks lugemiseks ning AS-ile Ragn-Sells arvete maksmiseks lepinguta teenuse eest. AS Ragn-Sells esitab kaebajale iga kuu 190 l konteineri tühjendamise eest arveid, olenemata sellest, kas seal jäätmeid on või mitte. Selleks, et vaidlustada nimetatud arveid tsiviilkorras või täitmenetluses, on eelnevalt nõutav Lepingu vaidlustamine. Vastustaja TLV vastulause ja taotlus Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja seda alljärgnevatel põhjustel.
§-st 135 tulenevalt oli kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustus korraldada alates
§-d 66-69 sätestavad korraldatud jäätmeveo alused, regulatsiooni jäätmevedaja valikul, jäätmeveo 2 õiguse ning korraldatud jäätmeveoga liitumise põhimõtted. Kaebuse esitaja ehk jäätmevaldaja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga tulenevad
-st, Eeskirjast ja Korrast. Nimetatud õigusaktidest nähtuvalt sätestab jäätmeveo korraldamise õiguslikud alused ja põhimõtted
. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks seaduse alusel. Seega, kui jäätmeveo kohustusliku korraldamisega kitsendatakse kaebaja õigusi jäätmevedaja valikul ja sellega kaasneb põhiõiguse piiramine, siis tuleneb see seadusest ja põhiõiguse kitsendamine on kooskõlas põhiseadusega. Põhiõiguse õigusvastast riivet ei ole kaebaja esile toonud ega põhjendanud. Kaebaja poolt vaidlustatud Lepingu sätted on suunatud vedaja kohustuste ja õiguste tekitamisele korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel ning ei tekita kohustusi lepingu pooleks mitteolevale jäätmevaldajale. Nimetatud sätete vastuolu VÕS § 3 p-ga 6 ja § 8 lgga 2 on põhjendamata. Lepingu p-s 4.1.3 sätestatud viivise tasumise nõude esitamise õigus vastab VÕS §-le
Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik AS Ragn-Sells arvamus ja taotlus Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel. TLV viis läbi avaliku konkursi eri- või ainuõiguse andmiseks vastavalt kehtivatele seadustele ning Tallinna linna õigusaktidele. TLV korraldusega nr 203-k anti ainuõigus kolmeks aastaks Ragn-Sells AS-le korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 5. Korralduse nr 203-k alusel väljastas Harjumaa Keskkonnateenistus RagnSells AS-ile korraldatud jäätmeveoloa nr L.JÄ.HA-51037 kehtivusega 01.06.200631.05.2009. Vastavalt
lg-le 2 ei saa teised jäätmevedajad koguda ja vedada konkreetses jäätmeveo piirkonnas jäätmeliike, mille vedamiseks on kohalik omavalitsus 3 korraldanud eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Vastavalt Lepingule edastas TLV vedajale jäätmevaldajate registri andmevahetusprotokolli, kus oli ära toodud ka vaidlusalune objekt aadressil xxx tn xx. 28.08.2006 pööras kolmas isik kaebajale väljastatud teates jäätmevaldaja tähelepanu asjaolule, et jäätmevaldaja ei täida
sätteid ega Tallinna linna õigusakte osas, mis puudutavad korraldatud jäätmeveoga liitumist. Kuna kaebaja ei olnud pöördunud kuni 28.08.2006 Ragn-Sells AS-i poole teenuse osutamise tingimuse täpsustamiseks, siis teavitas kolmas isik omalt poolt klienti, et temale osutatakse edaspidi teenust vastavalt Tallinna linna õigusaktides toodud miinimumpaketile, ehk 140 l konteineri tühjendamine iga 28 päeva järel. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Põhjendatud huvi puudumine Kaebaja on kohtule esitanud halduslepingu osalise õigusvastasuse tuvastamise nõude. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti (haldusleping on HKMS tähenduses haldusakt, § 4 lg 1) õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohus on käesolevas asjas korduvalt kaebajalt uurinud, mis on tema põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel. Kaebuse eesmärgina on kaebaja märkinud prügivedaja- ja tasude valimise võimaluse saamist. Kaebuse täpsustuses on kaebaja põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist sellega, et vaidlustada talle kolmanda isiku poolt esitatud arveid tsiviilkorras või täitmenetluses. Selleks on kaebaja arvates eelnevalt nõutav Lepingu vaidlustamine halduskohtus. 15.01.2007 toimunud kohtuistungil lisas kaebaja, et Lepingu vaidlustamine loob talle aluse prügiveo arvete maksmiseks keeldumiseks. Selle eesmärgiga, tuvastada kohustuse puudumine arvete tasumisel, on kaebaja esitanud ka hagi Harju Maakohtusse. Käesolevas asjas tehtav lahend aitab kaebajal luua tõendit tsiviilvaidluse jaoks (15.01.2007 kohtuistungi protokoll tl 98). Kohtu arvates ei ole kaebaja ülalmärgitud selgitused käsitletavad põhjendatud huvina HKMS § 7 lg 1 tähenduses, kuna ei aita kaebajal saavutada oma kaebuse eesmärki – valida ise endale prügivedaja ja leppida sellega kokku sobiv hind. Lepingu punktide õigusvastasuse tuvastamisel, so kaebaja jaoks positiivse kohtuotsuse saavutamisel, ei muutuks vaidlustatud Lepingu punktid kehtetuks ning samuti ei tekiks kaebajal sellest õigust endale prügivedajat valida, temaga tasudes kokku leppida ega ka õigust lugeda end korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Lisaks on kaebaja selline eesmärk juba iseenesest vastuolus seadusega, kuna vastavalt
lg-le 2 ei ole ühelgi teisel vedajal peale käesolevas asjas kaasatud kolmanda isiku kaebaja elukohas kehtivat jäätmeluba ja seega ka õigust kaebaja poolt taotletavat teenust osutada. Samuti ei oleks asjas tehtav kohtuotsus käsitletav tõendina tsiviilkohtumenetluses, kuivõrd pooleliolevas tsiviilvaidluses saab kohustuse aluseks oleva lepingu kehtivuse ja õiguspärasuse kohta anda hinnangu tsiviilkohus ise, selleks ei ole vaja pöörduda esmalt 4 halduskohtu poole ning tsiviilkohtule ei oleks käesolevas kohtuotsuses antavad seisukohad siduvad. Eeltoodust tulenevalt saaks kohus ainuüksi põhjusel, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, jätta kaebuse rahuldamata. Menetlusökonoomia printsiibist tulenevalt peab kohus aga vajalikuks ka asjas sisuliste hinnangute andmist. Lepinguvabaduse piiramise seaduslikkus Kaebuse kohaselt on TLV rikkunud lepinguvabaduse põhimõtet, võttes kaebajalt õiguse valida endale ise prügivedaja ja maksta temale kokkulepitavat tasu. Kohtu hinnangul ei eksisteeri kaebajal ei sellist põhiseaduslikku ega seaduslikku õigust. Eesti Vabariigi põhiseadus ei anna kaebajale õigust prügivedaja valimiseks. Kaudselt saab lepinguvabaduse põhimõtte, konkreetsel juhul omandi kasutamise (raha maksmine teenuse eest) vabaduse põhimõtte tuletada põhiseaduse § 32 lg-st 2, kuid ka seda õigust saab piirata seadusega.
lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum.
lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Lg 2 sätestab, et jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Vastavalt § 66 lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. § 67 lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 68 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Vastavalt
lg-le 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.
lg 2 p 6 kohaselt on jäätmeluba vajalik olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena. Vastavalt
136 lg-le 2 kehtib enne
jõustumist antud jäätmeluba jäätmete veoks kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi sellel osal, kus ei ole korraldatud jäätmevedu
§-de 66–69 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt piirab kaebajat prügivedaja valikul
regulatsioon järgmiselt: kaebaja on jäätmevaldaja, kes on kohustatud andma oma jäätmed üle selleks õigust omavale isikule ehk isikule, kes omab jäätmeluba. Kuna kaebaja elukoht on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja kaebaja on seaduse alusel liitunud sellega, omab selles piirkonnas jäätmeluba ainult üks vedaja, kellel on seaduse alusel jäätmeveo ainuõigus ja kes on võitnud vastava konkursi. Seega ei olegi kaebajal võimalik ise endale prügivedajat valida juba
sätetest tulenevalt. Leping seda olematut õigust täiendavalt kitsendada ei saa. Kaebaja ei ole esitanud kohtule väiteid, nagu oleks
selline piirang ebaproportsionaalne või õigusvastane. Kohtu arvates on piirang mõistlik ja vajalik ning selle eesmärgi sätestab
: jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja 5 keskkonnaohu vältimine ja jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine. Vastustaja on õigesti märkinud, et korraldatud jäätmeveo eesmärk on eelkõige liita kõik majapidamised jäätmeveo süsteemiga ning seeläbi vähendada peremehetute jäätmete teket linna ja selle lähiümbruse avalikul territooriumil. Eelnevat kokku võttes - kuivõrd kaebajal puudub seadusest tulenev õigus endale prügivedajat valida, ei saa Leping sellist õigust ka rikkuda. Lepingu p-de 4.1.3, 4.4 ja 4.5 õiguspärasus Lepingu p-d 4.1.3, 4.4. ja 4.5 sätestavad järgmist: vedajal on õigus vedaja poolt jäätmevaldajale osutatud teenuste eest esitatud arve tasumisega viivitamise eest nõuda jäätmevaldajalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Vedaja kohustub jäätmevaldajale jäätmeveo teenuse eest Lepingu p-s 2.2.3 nimetatud kehtiva teenustasude esildise alusel esitama arve vastavalt jäätmekäitluslepingule või jäätmekäitluslepingu puudumisel vastavalt Korrale osutatud teenusele. Vedaja kohustub jäätmevaldajale jäätmeveo teenuse lõpetamisel Lepingu p-s 4.1.4 ettenähtud juhul algatama jäätmevaldajalt võlgnevuse sissenõudmise seadusega ettenähtud korras vähemalt viie tööpäeva jooksul alates jäätmeveo teenuse osutamise lõpetamisest võlgnevuses olevale jäätmevaldajale. Kaebaja leiab, et nimetatud Lepingu punktid on õigusvastased, kuna panevad kaebajale Lepinguga, mille pooleks ta ei ole, kohustuse maksta teenustasu, viivist ja alluda võla sissenõudmisele. Kohus nii ei leia. Kaebaja kohustused maksta teenustasu, viivist ja alluda võla sissenõudmisele, ei tulene mitte Lepingust, vaid seadusest. Kohus selgitab:
regulatsiooni sisu aitab selgitada
seletuskiri, mis ütleb järgmist: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e. jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veo- kui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid). Eelistatavalt peab teenustasu olenema otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist.“ Eelnevast saab kohus järeldada kahte asja:
eesmärgiks oli teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks tiheasutusaladel otse seadusest tulenevalt. Seejuures pidi aga teenuse eest makstav tasu olema diferentseeritud sõltuvalt jäätmete kogusest ja liigist. Eeskirja § 12 lg 5 kohaselt loetakse jäätmevaldaja
lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Järelikult on kaebaja loetud liitnuks korraldatud jäätmeveoga. Kui isikul on sõlmitud vedajaga jäätmeveoleping, tuleneb tema kohustus maksta teenustasu sellest lepingust (jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat, Korra p 6.5). Kui jäätmeveolepingut sõlmitud ei ole, tuleneb tema kohustus maksta teenustasu 6 lepinguvälise kohustisena ehk seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist. Tasu maksmise kohustus osutatud teenuse eest on lepinguõiguse üldpõhimõte.
lg-te 4-6 kohaselt kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord valla või linna volikogu määrusega. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Korra p 6.5 kohaselt juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul, kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, kasutatakse jäätmemahutitena 140, 240, 370, 600, 800 või 2500 liitriseid standardseid konteinereid ja nende tühjendamine toimub vastavalt korra lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustele. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad on kindlaksmääratud Korra p-s 9. Võlausaldaja õigus nõuda viivist tuleneb VÕS §-st 113 ning võlausaldaja õigus asuda võlga sisse nõudma kas kohtu korras või kohtuväliselt on samuti võlausaldaja õigus, mis kuidagi ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja poolt kohtus avaldatule vastavalt sai kohus aru, et kaebaja tegelik probleem seisnes asjaolus, et kaebaja ei ole nõus tema prügikonteineri tühjendamisega üks kord kuus. Kaebaja sooviks selles osas vedajaga teisiti kokku leppida. Selle kohta soovib kohus märkida järgmist. Kohtu arvates on kaebaja probleemi lahendus tsiviilõiguslik. Kaebaja tegelikuks probleemiks ei ole mitte see, et ta on loetud liitunuks korraldatud jäätmeveoga, vaid küsimus, kui tihti jäätmeid ära veetakse ning arvete esitamine vedaja poolt juhul, kui teenust esitatud ei ole.
lg 2 p 2 kohaselt peab jäätmehoolduseeskiri sätestama jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sh olmejäätmete regulaarse äraveo tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Kohtu arvates tuleb seda sätet tõlgendada selliselt, et kohalik omavalitsus peab tagama olmejäätmete äraveo vähemalt korra kuus, kuid eeldusel, et on midagi ära vedada. Kohtu hinnangul ei saa sellest sättest tuletada vedajale õigust jäätmevaldajalt tasu nõudmiseks, kui teenust tegelikult ei osutata. Kohtu arvates ei oleks selline tõlgendus millegagi põhjendatud ning tekitaks jäätmevaldajale kohustuse jäätmete tekitamiseks mingi kindla intervalli ja mahuga, mis kindlasti ei saa olla
eesmärgiks. Korra p 6.3 kohaselt sõlmib vedaja veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. Vastavalt p-dele 6.5 ja 6.9 täpsustatakse jäätmekäitluslepinguga korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmevaldaja, kes kasutab p-s 6.5 nimetatust teistsuguseid jäätmemahuteid või jäätmekotte ja kelle jäätmemahutite tühjendamine toimub harvemini kui on sätestatud korra lisas 3, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. Jäätmemahutite tühjendamine ei saa toimuda harvemini kui on sätestatud Eeskirjas. Eeskirja § 12 lg 3 kohaselt kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeveo piirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär eraldi linnavolikogu määrusega. Kohtul ei ole õnnestunud sellist eraldiseisvat linnavolikogu määrust leida. Kohtu arvates viitavad Kord ja Eeskiri vedamise sageduse osas praegusel hetkel teineteisele ega sätesta keeldu, mille kohaselt ei saaks 7 jäätmeid tiheasustusega alal vedada ära harvem kui korra kuus, see on jäetud jäätmevaldaja ja vedaja vahelise kokkuleppe küsimuseks. Vastupidine seisukoht oleks ka vastuolus võlaõiguse üldpõhimõtetega. Järelikult saab kaebaja probleemile olla lahenduseks jäätmekäitlusleping vedajaga, kus on võimalik kokku leppida erinevalt Korra lisas 3 sätestatud tähtaegadest. Sellisele järeldusele saab jõuda Korra p-de 6.5 ja 6.9 sõnastust vaadeldes, kuivõrd säte ütleb selgelt, et Korra lisas 3 ettenähtud sagedustest on võimalik teistmoodi kokku leppida. Kohtule teadaolevalt on teistes linnades ka nii tehtud. Kõike eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtule esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Maret Altnurme Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.