3-07-46/42

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-46 Haldusasi Menetlusosalised M.R-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kaebuse esitaja – M.R Vastustaja – Tallinna Linnaplaneerimise Amet, esindaja Karin Laugas Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung,
2. november 2008, Tallinnas Resolutsioon
3. Rahuldada kaebus ja tunnistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevusetus ehitusjärelevalve teostamisel xxx tn. x hoone ventilatsioonisüsteemi ümberehitamisel õigusvastaseks (HKMS § 26 lg 1 p 3).
4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 80 krooni kantud menetluskulusid.
5. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 19.01.2009.a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. M.R-ile kuulub ühisomandina abikaasaga korter aadressiga xxxe tn. xx-xx, Tallinn. xxx tn xx kinnistu piiril asub xxx tn. x hoone, mille sein on xxx tn x ja xx kinnistupiiriks ja samal ajal veel xxx tn x ja xx tulemüüriks.
7. 10.09.2003 aastal väljastas vastustaja kasutusloa nr. 2238 xxx tn. x II korruse kasutamiseks kohviku-ilusalong-baarina. 2006 aasta mai lõpus avati xxx tn x II korruse ruumides restoran Margareta (registrikood 11239595, majandustegevuse registreering KTO005151). Varem selles ruumis tegutsenud ilusalong lõpetas tegevuse. xxx tn x I 1 korrusel alustas tööd uus ilusalong. Lisaks sellele registreeriti 6.09.2006 eluruumides aadressidega xxx x -x, x, x ja x külaliskorterid ja xxx x-x hostel. Sellega muutus xxx tn. x ruumide tegelik kasutus, millele eelnes kogu hoone küttesüsteemi väljaehitamine ahjuküttelt gaasiküttele, samuti restorani ja ilusalong-kohviku tegevuseks vajaliku ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ilma, et kohalikule omavalitsusele oleks esitatud ehitusprojekt ja ta oleks selle kooskõlastanud.
8. Koos restorani ja ilusalong-kohviku avamisega hakkas xxx tn. x maja tagaseinas olevatest avadest tulema xxx tn xx sisehoovi tugevat ventilatsioonimüra ja haisu, sest kinnistut piiriks oleva xxx tn x tagaseina olid tehtud restorani ventilatsioonisüsteemi sisse- ja väljapuhketoru ava ning ilusalongi väljapuhketoru ava. Naaberkinnistu xxx tn. xx lähimate korterite aknad asuvad ventilatsiooniavadest 3 m kaugusel. Müra ja lõhna tõttu ei saa aknaid enam avada ja kortereid loomulikul teel ventileerida. Alates sellest ajast on häiritud kaebaja omandi kasutamine ja rahu.
9. 11.09.2006 Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori poolt läbi viidud müra mõõtmise tulemused näitavad, et müra ületab lubatud norme. (I tl.38-42).
10. Oktoobris 2006 käis kaebaja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (edaspidi TLPA), et selgitada välja xxx tn. x dokumentatsiooni ja ventilatsioonisüsteemi ehitamise õiguspärasus ja tegelik olukord. 3.11.2006 tegi KÜ xxx xx (korteriühistu) juhatus kõigi korteriomanike nimel TLPA-le taotluse, et TLPA, kui Tallinna linnas ehitusjärelevalve pädevust omav haldusorgan, teeks xxx tn. x omanikule ettekirjutuse taotleda uus kasutusluba, millega viidaks vastavusse mitteeluruumide kasutusotstarve ja tegelik kasutamine. Samuti taotleti, et TLPA kohustaks xxx x omanikku esitama kooskõlastamiseks hoones läbi viidud tehnosüsteemide muutmise projektid. Lisaks taotles korteriühistu, et tehtaks ettekirjutus xxx tn. x hoone tagaseinas olevate avade sulgemiseks vastavalt 2003.a. mõõdistusprojektile (I tl. 44-46).
11. 07.12.2006 vastas TLPA korteriühistu kirjale ja kinnitas, et xxx tn. x ülevaatusel ei tuvastatud ehitusluba nõudvate tööde läbiviimist (I tl. 47). Samas kirjas teatati, et Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori poolt teostatud müra mõõtmise protokolli nr 6/4-6-2/257 alusel tegi vastustaja xxx tn. xx omanikule ettekirjutuse mürataseme viimiseks vastavusse kehtivate normidega täitmise tähtajaga 05.05.
13. M.R esitas 5.01.2007 kohtule kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti toimingute peale.
14. 5.02.2007 jättis kohus kaebuse HKMS § 11 lg 2 alusel käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 23.02.2007 saabus kohtule kaebuse täiendus, milles muutis taotlusi ja esitas lõpliku taotlusena taotluse kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit seoses xxx tn. x hoone kasutamisega selleks mitte ettenähtud otstarbel väljastama ehitusseaduse § 61 lg 1 p 7 alusel xxx tn. x hoone omanikele ehitusseaduse § 61 lg 4 vastav ettekirjutus. Kohus võttis kaebuse esitatud taotlusega 5.06.2008 määrusega menetlusse ja viis läbi eelmenetluse.
15. 17.10.2008 väljastas vastustaja xxx tn. x hoone restorani pindadele kasutusloa nr.
17. Kohtuistung asjas toimus 6.11.2008 ja sellel muutis kohus kaebaja soovil ja vastustaja nõusolekul seoses asjaolude muutumisega taotlust minnes üle tuvastamiskaebusele vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses ehitusjärelevalve teostamisega Vene tn. 8 ventilatsioonisüsteemi ümberehitamise käigus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 2
18. Kaebuse esitaja põhjenduste kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) tegevus alates ehitusjärelevalve teostamisel olnud õigusvastane ja ei ole taganud tema seaduslike huvide kaitset järgnevatel põhjustel: 1) Hoone xxx tn. x omanik on alates 2006 aastast välja ehitanud II korruse restorani ja I korruse ilusalongi pidamiseks ventilatsioonisüsteemid, teinud hoone välisseina, mis on xxx tn x ja xx kinnistute vaheline piir, ventilatsiooniavad ja suunanud nende kaudu ventilatsioonisüsteemide poolt tekitatavad kahjulikud mõjud (müra ja saastunud õhk) tahtlikult üle kinnistupiiri naaberkinnistule, kuigi AÕS § 143 selle otseselt keelab. 2) Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 6 p 4 on ehitise tehnosüsteemide muutmine ehitamine. Ventilatsioonisüsteem on ehitise tehnosüsteem. Tulenevalt ehitusseaduse § 16 lg 1 p 2 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrustest 70 ja 75 tuleb tehnosüsteemide ehitamiseks saada selleks eelnevalt kohaliku omavalitsuse nõusolek. Vastavalt EhS § 2 lg 6 p 3 ja § 2 lg 8 on hoone piirdekonstruktsioonide muutmine (sealhulgas ventilatsiooniavade tegemine hoone välisseintesse) ehitamine. Ehitamine peab toimuma seaduses ettenähtud korras ja ehitusjärelevalvet teostava organi ülesanne on tagada ehitamise seaduslikkus. Vastavalt ehitusseaduse § 61 lg 4 on vastustaja pädevuses nõuda ettekirjutuses ebaseaduslike ehitustööde peatamist ja kohustus juhtida tähelepanu õigusrikkumistele, samuti esitada ehitusjärelevalve korras nõuded ehitamiseks ja projekteerimiseks. Seda kaebaja oma ettekirjutuses teinud ei ole ja pole seega täitnud kohustust ehitusjärelevalve teostamiseks ehitusseaduse § 61 lg 4 sätestatud viisil. 3) Käesoleval juhul on müra mõõtmiste protokollidega tõendatud, et tegemist on õigusvastase keelatud mõjutuste ja nende suunamisega naaberkinnistule. Esimest korda on see fikseeritud juba 11.09.2006 Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori poolt teostatud mürataseme mõõtmise protokollis nr. 6/4-6-2/257 ja sisuliselt korduvalt Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori Füüsika Labori 26.09.2008 protokollis nr. 6/4-6-1/
19. 3) Vastustaja viis ehitusjärelevalve korras läbi haldusmenetluse, mille tagajärjena tegi 6.12.2006 AS Marconile ettekirjutuse nr. 512, millega kohustas viimast viima ventilatsiooniseadmete poolt tekitatava müra vastavusse kehtestatud normidega
20. maiks
21. Vastustaja ei ole taganud oma ettekirjutuse täitmist ja alates 05.05.2007 ei ole viinud sisuliselt läbi ehitusjärelevalvet. Lisaks eelpooltoodule esitas kaebaja vastustajale kohtumenetluse käigus 23.02.2007 taotluse teha mitmed ettekirjutused, mis muuhulgas näeksid ette ebaseaduslike ventilatsiooniavade viimise xxx tn. xx sisehoovist. Samuti juhib kaebaja selles kirjas vastustaja tähelepanu asjaolule, et viimasel lasub kohustus teostada ehitusjärelevalvet vastavalt seadusele ning ta peab seda ehitustegevusega seotud küsimustes tegema süstemaatiliselt ning seadusest lähtuvalt. Alles 18.06.2008 tegi vastustaja xxx tn x omanikule ettekirjutuse nr. 570, milles leiti, et xxx tn x hoone II korruse mitteeluruumi kasutusotstarve ei vasta osaliselt kasutusloas märgitud kasutusotstarbele ja nõudis kasutusloa vormistamist II korrusel asuvale mitteeluruumile vastavalt selle tegelikule kasutusotstarbele
22. oktoobriks
23. Ka see ettekirjutus ei lahenda sisuliselt õigusvastasest ehitamisest tulenevat kahjulike mõjutuste suunamist naaberkinnistule. 4) Kaebaja ei pea piisavaks, et kasutusotstarbe vastavusse viimise tagamisel vastustaja nõudis küll müra vähendamist normi piirideni, kuid ei nõudnud kasutusotstarbe vastavusse viimist vastavalt Kaebaja taotlusele st. ebaseadusliku ventilatsioonisüsteemi ümberehitamist. 3 Vastustaja tunnistab oma
24. jaanuari 2007 kirjas kohtule, et „saanud teada kasutusloa puudumisest kutsus vastustaja teenistuja T.Vahe, lähtudes haldusmenetluse seaduse § 5 sätestatud vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtetest, välja xxx tn x hoone omaniku ja esitas suulise nõude hoone dokumentatsiooni korrastamiseks ja seadusega vastavusse viimiseks. Vastustaja väidab samas, et temale teadaolevalt on asutud nõudmisi täitma ja selles osas teostatakse pistelist kontrolli (I tl.74). Tegelikkuses on selliste suuliselt esitatud nõuete esitamist võimatu kontrollida ja kuskilt ei nähtu, et nõude täitmist ka tegelikult kontrolliti. Õigusvastane tegevusetus kasutusloa nõudmisel kestis sisuliselt kuni 18.
25. 2008, mil kaebaja tegi esimese kirjaliku ettekirjutuse kasutusloa vormistamiseks. 5) Kaebaja lisab ka, et juhtis 29.07.2007 kohtu tähelepanu asjaolule, et vastustaja ei ole sisuliselt täitnud 28.03.2008 kohtu esialgse õiguskaitse määrust ja kohus tegi 07.04.2007 vastustajale see tõttu trahvihoiatuse ning andis uue tähtaja vastamiseks. Kirja esitamise ajaks ei olnud vastustaja vastanud ei kaebajale ega kohtule. 6) Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus ehitusjärelelvalve teostamisel on selgelt õigusvastane, palub selle tuvastamist kohtult eesmärgiga esitada hiljem kahjunõue ja kaebuse rahuldamisel palub vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks kantud kohtukulud (riigilõiv).
26. Vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet vaidles vastu kaebuse varasematele nõuetele, seoses oma kompetentsi puudumisega nende täitmiseks, kuid tunnistas oma tegevusetuse õigusvastasuse kohtuistungil tõstatatud nõude osas seoses xxx tn. x hoone ventilatsioonisüsteemi ümberehitamisega. (II tl. 19, 24). Kuna kohtuistungil rahuldas kohus kaebaja taotluse nõude muutmiseks, vastustaja sellele sisuliselt vastu ei vaielnud ja võttis selle nõude sisuliselt omaks, siis ei käsitle kohus siinkohal vastustaja varasematele nõuetele esitatud vastuargumente, sest need ei ole asjassepuutuvad. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
27. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vastustaja sisuliselt tunnistanud oma tegevusetuse õigusvastasust seoses xxx tn. x hoone ventilatsioonisüsteemi ümberehitamisega. Kohus leiab, et kaebaja nõude põhjendatus ja vastustaja omaksvõtt on leidnud kinnitust ka menetluse käigus kogutud tõenditega.
28. Kohus leiab kõigepealt, et käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja on ise või läbi KÜ xxx xx vastustaja poole korduvalt pöördunud seoses nii tema ja ka teiste xxx tn xx korteriomanike õiguste rikkumisega xxx tn. xx omaniku poolt teostatud ventilatsioonisüsteemi ehitustöödega ja kahjulike mõjutuste ebaseadusliku suunamisega xxx tn. x kinnistule ning palunud vastustajat täita ehitusjärelevalvekohustust ning tagada vastustaja pädevuse piires kaebaja õiguste rikkumise lõpetamine ning seda põhjustanud ehitustegevuse seaduslikkus. Kaebaja on ise käinud vastustaja vastuvõtul oktoobris 2006 ja 3.11.2006 pöördus vastustaja poole KÜ xxx tn xx juhatus. Mõlemal juhul taotleti muuhulgas ehitusjärelevalve teostamist ja ettekirjutuste tegemist, et lahendada ebaseaduslikult ehitatud ventilatsioonisüsteemiga kaebajale ja teistele xxx tn. xx omanikele tekitatud probleemid üleliigse müra ja haisuga. Kohus leiab, et vastustaja on vähemalt sellest ajast nendest probleemidest teadlik, samuti on ta teadlik asjaolust, et ventilatsioonisüsteem on ebaseaduslik, sest suunab müra ja lõhna naaberkinnistule ilma selle kinnistu omanike nõusolekuta. Samuti oli vastustaja teadlik asjaolust, et naaberkinnistule suunatud müra ületab seaduses lubatud taseme, sest nähtuvalt KÜ xxx xx 3.11.2006 kirjast (I tl. 44-46) oli sellele lisatud 4 Tervisekaitse Füüsika Kesklabori 11.09.2006 mõõtmistulemused, mis seda üheselt näitavad. Samuti oli nimetatud kirjas selgelt näidatud I korruse ilusalongi ventilatsiooni suunamine läbi xxx tn. x hoone tagaseina xxx tn. xx hoovi. Vastavalt sotsiaalministri 20.12.2000 määruse nr. 86 „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuse osutamisele“ 10 lg 8 tuleb ilusalongi ventilatsioon viia hoone katusest kõrgemale. Ehitusjärelevalvet teostav asutus peab olema sellistest seaduse alusel kehtestatud nõuetest teadlik. Lõpuks pöördus kaebaja ka käesoleva kohtuasja menetluse käigus 23.02.2007 täiendavalt kirjalikult vastustaja poole (I tl. 154-155) juhtides põhjalikult tähelepanu rikkumistele ja paludes teha valikud ettekirjutused ning tagada ehitustööde seaduslikkus. Samuti on nimetatud kirjas otsesõnu viidatud asjaolule, et vastustaja väited, et kohapealsel vaatlusel ehitusluba nõudvate tööde teostamist ei tuvastatud, on absurdsed. Seda on näidatud nii ventilatsioonisüsteemi osas (on tehnosüsteem), kui ka küttesüsteemi osas.
29. Lisaks eelpooltoodule on kohtule esitatud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 11.08.2006 kiri 5-1/647, millest nähtub, et Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on muuhulgas teadlik olnud ja tõstatanud küsimused ventilatsioonisüsteemi õhuvõtu ja väljaviske lahendamisest xxx tn. xx hoovi, mitte xxx tn. x katusele või hoovi, kooskõlastustest tuletõrjeametiga jne. Samuti viidatakse selles asjaolule, et ilusalongi ventilatsioon jäi lahendamata 2003 aastal ja et praegu asub see I korrusel. Nimetatud kiri oli küll suunatud Aivar Haavale, kuid sellele allakirjutanud Boris Dubovik osales muuhulgas vastavalt vastustaja 03.04.2007 kohtule esitatud kirjale koos TLPA ehituskontrolli osakonna juhataja Märt Ilusa ja sama osakonna ametniku Tiit Vahega väidetaval paikvaatlusel (nõuetekohast protokolli ei koostatud) xxx tn.x kinnistul. Kohtule esitatud 3.04.2007 kirjast tulenevalt (I tl. 147) oli üheks arutelu teemaks ametnike vahel muuseas ka ventilatsiooni korstnasse ümber juhtimine. Kohus märgib, et kirjas on muuhulgas näidatud, et vastustaja on teadlik, et kaebaja taotleb ventilatsiooni ümberjuhtimist seoses tema kinnistule suunatud kahjulike mõjutustega. Kohtu arvates on absurdne, et vastustaja tunnistab kahjulike mõjutuste olemasolu, kuid ei näe, et tema enda tegevus ehitamise seaduspärasuse tagamiseks läbi kaebaja poolt taotletud ehitusjärelevalve teostamise, oleks võimalik.
30. Kohus ei nõustu ka vastustaja tõlgendusega, et ventilatsioonisüsteemi ehitamine pole ehitamine ehitusseaduse mõttes. Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 4 nimetab ehitamiseks selgesõnaliselt tehnosüsteemide muutmist. Ehitusseaduse § 3 lõige 7 sõnastusest tuleneb üheselt, et seadusandja on ehituse tehnosüsteemide all mõelnud ka ventilatsioonisüsteeme. Kuna käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et sisuliselt muudeti olemasolevat ventilatsioonisüsteemi I ja II korrusel pidades silmas ruumide uut kasutusotstarvet ja võeti kasutusel seni ventilatsioonisüsteemi osana mittekasutusel olnud avad tulemüüris, on üheselt tegemist ehitamisega ja vastustajal lasub kohustus tagada selle seaduspärasus vastavalt ehitusseaduse §-s 16 sätestatule. Vastavalt ehitusseaduse § 61 lg 1 p 6 on kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikul kohustus teha ettekirjutus, kui ehitatakse ilma kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta. Käesoleval juhul see seadusest tulenev nõusolek ventilatsioonisüsteemi muutmiseks puudus ja vastustaja keeldus vaatamata kaebaja korduvatele põhjendatud pöördumistele sisuliselt järelevalve teostamisest väites muuhulgas, et tegemist ei ole ehitamisega. Kohus hindab sellist käitumist selgelt õigusvastaseks.
31. Kohus leiab, et sisuliselt ventilatsioonisüsteemi ebaseadusliku ehitamisega seotud probleemi tunnistanud müra osas ka vastustaja, tehes xxx tn x omanikule 06.12.2006 ettekirjutise nr. 512, milles nähti ette, tuginedes ehitusseaduse § 61 lg 1 p 10, viia ventilatsiooniseadmete poolt tekitatav müra vastavuse kehtestatud normidega
32. maiks
33. Kohus leiab kõigepealt, et nimetatud ettekirjutuse sisalduv pooleaastane täitmistähtaeg on 5 õigustamatult pikk ja ebaproportsionaalne arvestades rikkumise iseloomu ning mõjusid kaebajale. Lisaks nähtub menetluse käigus kogutud materjalidest, et sisuliselt ei ole selle ettekirjutuse täitmist kontrollitud. Käesoleva asja materjalide hulka on esitatud ainult AS Marconi esindaja Veikko Puolokaineni kutse osaleda 11.04.2007 kell 14.00 toimuval müra mõõtmisel. (I tl. 151-152). Ühtegi tõendit nimetatud müramõõtmise tulemuste kohta vastustaja kohtule esitanud ei ole ning vastustaja ei lükanud ka kohtuistungil ümber kaebaja väidet, et tulemus näitas endiselt lubamatult suurt müra (II tl. 23). Pärast seda mõõtmist vastustaja enam ühtegi tegevust ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks ei teinud. Vastustaja esindaja väitis kohtuistungil, et 05.05.2007 ettekirjutuse täitmist ei kontrollitud, ainult suuliselt küsiti, aga mõõdistusi ei tehtud ja protokolli ei vormistatud.
34. Kaebaja muude taotluste lahendamiseks kuni 18.06.2008 ettekirjutuseni kohtule esitatud materjalide põhjal teostanud ei ole.
35. Kohus leiab, et eelpooltoodust tulenevalt on selgelt tõendatud, et vastustaja ei teostanud käesoleval juhul ehitusjärelevalvet haldusmenetluse seaduse §-des 3, 5 ja 6 sätestatud haldusmenetluse vajalikkuse, kohasuse, proportsionaalsuse, eesmärgipärasuse ja efektiivsuse ning uurimispõhimõttest lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et kaebaja tegevus(etus) ehitusjärelevalve teostamisel on selgelt õigusvastane ja kaebus tuleb täies ulatuses rahuldada.
36. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev kaebus rahuldati ja otsus tehti vastustaja kahjuks. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt kantud riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt. Kohus mõistab HKMS § 92 lg 1 vastustajalt kaebaja kasuks välja tasutud riigilõivu summas 80 krooni.
37. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Daimar Liiv Kohtunik 6