lg 2 mõttes; lg 6 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjale või eeltöid piisavalt kontrollis. Ükski tõend ei kinnita, et kostja tellijana esitas pretensiooni ja nõudis töö parandamist.
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud teostatud tööde eest saamata jäänud tasu nõude. Kostja on kinnitanud, et lepingumaksumus katusetööde eest oli 106 200 kr, kuid tasutud on 98 500 kr. Tööd on teostatud just sellises mahus, milles kokku lepiti, ja sellest tasumata on 44 600 kr. 3 Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 29.02.2008 otsuse ning kohtukulud koos ekspertiisitasudega välja mõista vastustajalt. Apellant ei nõustu kohtu väitega, et vaidlus puudus kokkulepitud tööde mahu ja hinna üle. Toimikus on hulgaliselt dokumente, mille kohaselt toimus vaidlus kokkulepitud mahtude ja hinna üle. Eeltooduga rikkus kohus TsMS § 442 lg 8, sest ei ole analüüsinud kõiki tõendeid. Kohus ei ole arvestanud apellandi poolt kohtule esitatud nõudeid, taotlusi ja kirjalikke dokumente, mille alusel vastavalt
Kohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Oma otsuse põhjenduseks on kohus moonutanud kohtu määratud ekspet Leo Rahumägi kirjalikku väidet. Samuti on kohus kasutanud põhjendustes eksperdi eeldust, et katusekivid on paigaldatud eeskirjade järgi. Lähtudes otsuse tegemisel eksperdi eeldusest, jättis kohus arvestamata apellandi esitatud dokumendid, millest nähtub, et vastustaja ei ole katusekive nõuetekohaselt kinnitanud. Põhjendamatult on kohus jätnud käsitlemata Meelis Kannu koostatud ekspertiisi, kuna see ei olevat usaldusväärne. Samuti on kohus tuginenud valesti tunnistaja väidetele, et tööd tehti Meelis Kannu juhiste järgi. Kohus on väitnud ekslikult, et apellant ei ole pöördunud pretensioonidega hageja poole vahetult pärast tööde vastuvõtmist. Kostja pöördumine inkassofirma poole näitas, et kostja on kasutanud kõiki võimalusi, et vastustaja töövõtjana täidaks oma lepingulised kohustused. Vastustaja kohustuste mittetäitmisele viitavad ka OÜ Levantise ja FIE Urve Kitenko tööde ja ümberehituste kirjeldused, arved ja pangaülekanded, millised kohus jättis põhjendamtult tähelepanuta. Kohus on jätnud põhjendamata, miks tagastas kohus apellandile 05.02.2008 esitatud dokumendid, millest nähtub, et haginõue on alusetu. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuses hagile on kostja muuhulgas väitnud, et arves nr. 31 märgitud katuse lisatööd on kostja juba hagejale tasunud arvete nr. 49 ja 79 alusel. Hageja ei ole selle väite osas oma seisukohta väljendanud ega vastu vaieldnud, ja ka maakohus on jätnud selle väite tähelepanuta. Apellatsiooniastmes esitatud ja vastuvõetud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale esitanud 03.10.2003 arve nr. 49 Variku 4 lisatööde eest 17 700 kr. ulatuses ja 05.12.2003 arve nr. 79 Variku 4 lisatööde eest summas 10 000 kr. Samas esitatud kontoväljavõttest nähtub, et 07.11.2003 on kostja kandnud hageja arvele 17 700 kr. ja 22.12.2003 10 000 kr. Seejuures arves nr. 31 märgitud lisatööde summa 8474,58 kr.(ilma käibemaksuta) kattub kroonise täpsusega arves nr. 79 märgitud summaga (ilma käibemaksuta). 4 Nimetatuga loeb kolleegium tuvastatuks, et arves nr. 31 nõutud tasust on kostja juba maksnud 27 7000 kr. ehk selles ulatuses on hageja tasunõue alusetu, ja vähendab sellega seoses katusetööde eest nõutud tasu 9 900 kroonile ja kogu kostjalt väljamõistetavat summat 16 900 kroonile. Kuivõrd hagi sellega rahuldatakse ca 38% ulatuses, jätab ringkonnakohus esimese ja teise astme menetluskulu 38 % ulatuses kostja ja 62% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus tasu väljamõistmiseks õige ja põhjendatud.
lg.1 kohaselt on tellija kohustatud töövõtjale maksma töö eest tasu.
Kostja oli töövõtulepingu hagejaga sõlminud oma majandustegevuses (oli hageja suhtes peatööettevõtja) ja
kohaselt pidi ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul ja mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeagselt, ei või ta töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju. Nendest sätetest tuleneb, et tasu maksmisest ei või lihtsalt keelduda pärast töö tegemist esitatud arvete tasumata jätmisega. Kostja on küll kohtule esitanud Melkom Projekti 10.05.2004., 26.04.2004 28.04.2004 ja 10.06.2004 kirjad, kus osundatakse tehtud töö puudustele, kuid ta ei ole tõendanud, et kostja oleks need saatnud või üle andnud töövõtjale ja teatanud makstava tasu alandamisest või esitanud nõuet kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole seoses talle hageja poolt väidetavalt tekitatud kahjuga esitanud hagejale tasaarvestuse avaldust ega antud kohtumenetluses vastuhagi. Seetõttu on ainetu kostja väide kahju tekitamisest ja mitteasjakohased tema poolt selle kohta esitatud tõendid. Tiit Kollom Ülle Jänes Ulvi Loonurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.