← Eesti

3-07-787/28

Obsah (8)§ 10§ 102§ 73§ 78§ 75§ 77§ 79§ 80

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-

) 7. peatükis sätestatuga. 2) Tuvastamistaotluse esitamise põhjendatud huvi seisneb kontrollitulemuste suhtes õiguskindluse tagamises ning korduvate kontrollimenetluste ärahoidmises. Maksuhaldur koormas maksukohustuslast ja paljusid kolmandaid isikuid kontrolli läbiviimisel. Maksuhalduril ei olnud asjaolude väljaselgitamine takistatud ega võimatu. Kaebaja täitis tal lasuvat kaasaaitamiskohustust. Ükski küsimus ei jäänud lahtiseks. Seega olid maksuhalduril olemas kõik andmed maksukohustuse lõplikuks kindlaksmääramiseks, mistõttu on kaebaja õigustatud lootma, et kontrollitulemused on lõplikud. 3) Maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet ja on arvestanud vaid asjaolusid, mida on pidanud endale soodsaks, jättes põhjendamatult mitmed kaebaja maksuarvestuse õigsust kinnitavad asjaolud ja tõendid maksuotsuses tähelepanuta. Seetõttu on maksuotsus motiveerimata. Pole võimalik väita, et maksuhaldur oleks jõudnud samadele järeldustele ka neid tõendeid kogumis hinnates. Motiveerimata maksuotsuse korral ei saa kaebajale panna kohustust tõendada maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Maksuotsusest ei selgu, millel põhineb järeldus, et OÜ Tarukail ja OÜ Gavert Ehitus poolt teostatud töid tegid tegelikkuses teised äriühingud. Tõenditest nähtuvalt ei kinnita AS Moonsund Shipping ega OÜ Vikerkaar Transport, et süvendit puhastasid hoopis nemad, samuti ei tulene tõenditest, et nende poolt tehtud tööd kattuvad OÜ Tarukail tehtud töödega. Maksuotsuses ei ole kajastatud tehingute kontrollimisel tuvastatud asjaolu, et süvendi puhastamistöödel osalesid tuukrid U. Pildre, K. Tisler ja T. Käesel, kes andsid maksuhaldurile põhjaliku seletuse tööde aja ja sisu kohta. Nende seletused kinnitavad OÜ Tarukail lepingulist suhet kaebajaga süvendi puhastustööde teostamiseks. Kõrvale on jäetud OÜ Gavert Ehitus juhatuse liikme V. Gaaveri seletus, et pärast jaanipäeva oli sadamas tööd tegemas 2-3 tuukrit, kes tõmbasid kraanaga kette ja trosse. E. Puntso (endine Kaurits OÜ kopajuht) andis seletuse, et ta oli sadamas tööl pärast jaanipäeva ning kai ääre kaevamise ajal 5

(28)3-07-787 töötasid tuukrid vee all. OÜ Tarukail on esitanud
  1. a juuli maksustamisperioodi kohta käbemaksudeklaratsiooni ning deklareeris kaebajale väljastatud arvel märgitud käibemaksu summa. Seega on ettevõtjate vaheline käive maksustatud ja mõlemad on tehingult makstavat käibemaksu ja sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud. Ükski äriühing ei saanud tehingu tulemusena kasu ning riigil pole jäänud ka käibemaksu näol midagi saamata. Kontrollitud maksustamisperioodil on toimunud ka teisi tehinguid kaebaja ja OÜ Tarukail vahel, maksuhaldur on neid arveid kontrollinud, nende tehingute toimumise osas maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud ja arvetel näidatud käibemaksu on kaebaja õigesti ja põhjendatult sisendkäibemaksuna maha arvanud. 4) Lähtuvalt Riigikohtu ja Euroopa Kohtu lahenditest ei saa panna maksukohustuslasele kohustust kontrollida enda tehingupartneri tehingupartnereid. Maksukohustuslane saab kanda vastutust üksnes tema enda maksukohustuste täitmise eest ja asjaolu, et mõni talle arve väljastanud isik on jätnud käibemaksu tasumata, ei saa võtta temalt käibemaksu mahaarvamise õigust. Teenuseid ostvalt maksukohustuslaselt saaks nõuda käibemaksu vaid juhul, kui on tõendatud, et vaidlusaluseid tehinguid tegelikult ei toimunud ning vastavad dokumendid vormistati maksupettuse eesmärgil. Kaebajat ei ole süüdistatud maksupettuses ega ole tõendatud raha tagasiliikumine kaebajale. Kaebaja on arvanud sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha korrektsete dokumentide alusel. Kaebaja maksustamiseks ei anna alust asjaolu, et OÜ Tarukail on jätnud väidetavalt maksuhaldurile midagi esitamata või et tema tehingupartnerid ei omanud reaalset majandustegevust. Ebaõige on tõlgendada käibemaksuseadust laiendavalt ja teha sellest järeldus, et ostjal tuleks juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mille täitmine poleks alati võimalik. Asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Sadama süvendi puhastamistööd on tellitud OÜ-lt Tarukail, tööd on reaalselt teostatud ja dokumentaalselt tõendatud. Kaebaja tehingupartnerid kinnitavad tehingute toimumist. 5) Maksuotsuses esitatud seletuste põhjal ei ole võimalik järeldada, et III kai tugiseina ei ehitanud OÜ Gavert Ehitus, vaid OÜ Torupark või OÜ LTCO. Viimaste äriühingute poolt tööde kohta esitatud arved ja aktid ei viita, et ehitustöö oli tehtud just nende poolt. Vastustaja eksimus järeldustes põhineb kai ehitamisega seotud mõistete mittetundmisel. Maksuhaldur ei ole võtnud vaevaks teha kindlaks, kes ja mida täpselt tegi. Kaebaja esitatud dokumentide kohaselt ehitas OÜ Gavert Ehitus III kai tugiseina, mis kulges paralleelselt larsseniga, mille peale on valatud betoonist päis. J. Ley seletuste kohaselt tegi OÜ Torupark III kail mullatöid. Tugiseina tegi mingi teine firma, larsseni lõi Tervali, betoneerisid hoopis teised. Tugiseina ehitusel nemad ei osalenud, hankisid vaid tehnika ja tõid killustiku. OÜ LTCO juhatuse liikme V. Kulbusch selgitas, et tagumise seina ehitust alustati varem, nemad seda ei teinud. Nad tegid sel ajal II kaid. Tagasein peab olema enne valmis. Tugiseina tegid teised mehed. Augustis tegid nad III kai lõpus seina. Tugiseina ehitamist OÜ Gavert Ehitus poolt kinnitavad N. Meri ja OÜ Gavert Ehitus juhatuse liige V. Gaaver. Projektis ettenähtust erineva markeeringuga betooni aktsepteerimisega võidi rikkuda küll projekti nõudeid, kuid see ei anna alust väita, et tehingut ei ole toimunud. OÜ Gavert Ehitus esitas
  2. a maksustamisperioodide kohta käibemaksudeklaratsioonid ning deklareeris kaebajale väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summad. Seega on ettevõtjate vaheline käive maksustatud ning mõlemad on tehingult makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud. Ükski äriühing ei saanud tehingu tulemusena kasu ja riigil pole jäänud käibemaksu näol midagi saamata. 6) Tulumaksu määramiseks pole õiguslikku alust, kui maksukohustuslane teadis, et soetatud teenuste puhul ja arvete saamisel oli tegemist isikutega, kes olid ka müüjaks. Hoolsusnõude 6
(28)3-07-787 täitmine ei saa olla iseseisvaks või määravaks asjaoluks, mille põhjal otsustada, kas tehing on toimunud ja kas tegemist on ettevõtlusega seotud kulutustega. Tulumaksuseaduse (TuMS) eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine. Erinevalt käibemaksuarvestusest, kus mahaarvamise eelduseks on tehingu teise poole käibemaksukohustus, pole tulumaksu puhul esmatähtis, kellelt kaup osteti. Tulumaksunõue on ebaõige sõltumata vaidluse tulemusest käibemaksu määramise üle.
  1. Tallinna Halduskohtu otsusega tühistati PMTK 21.12.2006 maksuotsus nr 12-5/868 maksusummade osas, mis oli määratud seonduvalt OÜ Tarukail ja OÜ Eleet MP arvetega Lahesuu Sadama AS-le, muus osas jäeti kaebus rahuldamata. PMTK-lt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 24 563 krooni. Põhjendused: 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p 3 alusel on kaebajal õigus taotleda, et kohus tuvastaks, et tema suhtes viidi läbi maksurevisjon. Põhjendatud huviks on preventiivne eesmärk vältida vaidlusi tulevikus asetleidvate kontrolltoimingute seaduslikkuse üle. 2) Vastustaja väidet üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise kohta, mis sai alguse tagastusnõudest, kinnitab PMTK 19.10.2005 otsus nr 4882, millega pikendati kaebaja enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 päeva seoses vajadusega kontrollida äriühingu
  2. a veebruarikuni augustikuu käibe ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Otsusest nähtuvalt esitas kaebaja 07.10.2005 taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks ning PMTK asus seisukohale, et enammakstud käibemaksu tagastamise otsuse tegemiseks on vajalik saada täiendavaid andmeid kolmandatelt isikutelt. PMTK 19.10.2005 korraldusega nr 122.1/24557 teavitati kaebajat sellest, et PMTK kontrollib kaebaja
  3. a veebruari- kuni augustikuu maksude arvestamise ja deklareerimise õigsust, kohustati kaebajat esitama kaupade/teenuste müügi- ja ostuarved, millel on kajastatud käibemaksusummad ning mis on deklareeritud
  4. a veebruari- kuni augustikuu käibedeklaratsioonidel, lepingud, pearaamatu konto väljavõtted, kassadokumendid ja pangakonto väljavõtted. Kuna nii otsus kui korraldus koostati samal päeval ja pidid kaebajani jõudma üheaegselt, mõlemas viidatakse ühe ja sama ajaperioodi osas kontrolli teostamisele ning otsuses põhjendatakse ka äriühingu kontrolli vajadust, pidi kaebaja eeltoodud haldusakte saades eksimatult jõudma järeldusele, et tema suhtes alustati kontrolli seoses tagastusnõudega. Asjaolu, et kontrolli alustati seoses tagastusnõudega, kinnitab ka PMTK 03.02.2006 korraldus nr 12-2.1/5514, millega laiendati kontrolliperioodi, kuna kontrolliperioodil teostatud tehingud (kiirlaevade seisukai ehitus) on olulises osas seotud tehingutega kontrolliperioodist varasemal ja hilisemal ajal. 3) Kontrolli ei saa revisjonist eristada kontrollitava ajaperioodi pikkuse ega kontrolli objektiks olevate maksuliikide arvu poolest. Kontroll ei toimunud kaebaja ruumides. Suhtlemine kaebajaga toimus olulises osas telefoni ja e-kirja teel. Kaebaja juhatuse liikme suuliste selgituste protokolli vormistatud ei ole. Kaebaja töötajalt N. Merilt on maksuhalduri ruumides selgitusi võetud kolmel korral. Dokumendid on esitatud maksuhaldurile tutvumiseks maksuhalduri asukohas. Maksuhaldur on teostanud kaebaja tegevuskohas vaatlusi, kuid seda ei saa samastada maksumaksjat enamkoormava tööruumi või töökoha eraldamisega maksumaksjale. Ülejäänud kontrollitoimingud on teostatud kolmandate isikutega, mis kaebajat maksumenetluse vältel koormata ei saanud. Ühestki maksumenetluse käigus koostatud dokumendist ei nähtu viidet revisjonile, kontrolli kestel ei ole järgitud revisjonile ettenähtud menetlusnõudeid. Kaebaja suhtes teostatud kontrolli eesmärk ja ulatus olid selgepiirilised, kontrollitoiminguid ei saa pidada kaebaja suhtes enamkoormavateks ning ka menetluse käigust ning kontrolli vormistusest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud revisjoniga. Asjaolust, et maksuotsusega määrati kaebajale tasumiseks ka tulumaks, ei saa üheselt järeldada, nagu oleks kontrolliobjekt kontrolli käigus muutunud.

§ 10lg 2 p-d 2 ja 3 panevad maksuhaldurile kohustuse arvestada ja määrata 7

(28)3-07-787 seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning nõuda sisse maksuvõlad. Kontrollides käibe- ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ning avastades käibemaksuarvetel kajastatud tehingute mittetoimumise, on maksuhaldur kontrolliobjektist olenemata õigustatud ning kohustatud nõudma maksumaksjalt ka mittetoimunud tehingute eest väljamakstud summalt tulumaksu tasumist. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks kontrollinud tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust iseseisvalt, vastasel juhul oleks maksuhaldur pidanud kontrollima ka töötajate töötasudelt kinnipeetud tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust. 4) OÜ Tarukail on esitanud kaebajale 21.07.2005 arve nr 70705, summas 1 950 020,80 krooni, selgitusega „vastavalt lepingule 15.05.2005 akt nr 1“ (II kd, lk 48). 15.06.2005 on kaebaja ja OÜ Tarukail sõlminud töövõtulepingu (II kd, lk 50-53), mille objektiks oli kiirlaevade seisukai süvendi puhastamisel teostatavad tööd, mis olid määratletud hinnapakkumise dokumentidega ja pakkumise kutse dokumentidega, ning täiendavalt ka V kai väljaehitamiseks tehtavad ehitustööd. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 01.09.2005 ning tööde lõpetamiseks loetakse tööde lõpuakti allakirjutamist. Lepingu maksumuseks oli 1 652 560 krooni, millele lisandub käibemaks. OÜ Tarukail 01.06.2005 hinnapakkumise (II kd, lk 54) kohaselt seisneb töövõtt 210 m pikkuse ja 6 m laiuse kai süvendi puhastuses. Tööde üleandmise-vastuvõtu aktist nr 1 (II kd, lk 49) nähtub, et eeltoodud tööd seisnesid tuukrijaama töös, generaatori töös, kompressori töös, pikapoomilise ekskavaatori töös, pinnase pumba töös ning lõike elektroodide hinnas ning töid teostati perioodil 15.06.-16.07.
  1. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Tarukail arve on kaebaja poolt tasutud, OÜ Tarukail on deklareerinud
  2. a juulikuu maksustamisperioodi kohta kaebajale väljastatud arvel märgitud käibemaksu ning kaebaja on oma raamatupidamises eeltoodud arve tasumise kajastanud. OÜ Tarukail juhatuse liige I. Kosk andis maksuhaldurile selgituse (II kd, lk 92-96), millest nähtuvalt alustati töödega 16.06.2005 ning tööd lõpetati 15.07.2005, mil koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. I. Kose selgituste kohaselt olid pikapoomiline ekskavaator ja pinnasepump pärit Jurvord OÜ-st, generaator ning kompressor renditud OÜ-st Leeklill, kus on lepingud sõlmitud S. Grigorjeviga. OÜ-st Leeklill on ostetud ka lõikeelektroodid. OÜ Leeklill tõi ise generaatori, kompressori ja elektroodid kohale. I. Kose selgituse kohaselt kasutati tuukreid kogu 15.06.-16.07.2005 perioodi vältel. Selgitusest nähtub, et töid objektil tegid K. Tisler, U. Pildre, M. Maasalu ja I. Kosk ning vahepeal käis abiks ka T. Käesel. Samuti ilmneb, et U. Pildre ja K. Tisler eeltoodud perioodi eest tasu ei saanud. I. Kose 09.11.2005 seletuse kohaselt osteti prahi äraveo teenust OÜ-lt Inarton Transport, kellel peaks olema prügi äraveo kviitung (II kd, nr 94). 16.03.2006 seletuse kohaselt osteti OÜ-lt Krimarco tuukriülikonnad, millega töötasid U. Pildre ja K. Tisler (II kd, lk 106). Avialo OÜ-lt osteti 30.07.2005 arve nr 9 alusel Lahesuu Sadama seisukai süvendi puhastamisel kasutatud tehnika hooldusteenust (II kd, lk 107). 5) Maksuhaldur on küll põhjalikult uurinud OÜ Tarukail poolt kaebajale kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenuse osutamise eesmärgil tehtud kulutusi (kaupade ja teenuste ostmist OÜ-lt Jurvord, OÜ-lt Leeklill, OÜ-lt Inarton Transport, OÜ-lt Krimarco, OÜ-lt Avialo), kuid ei ole piisavalt põhjendanud seda, kuidas OÜ Tarukail tehingute mittetoimumine eeltoodud äriühingutega seaks OÜ Tarukail poolt seisukai süvendi puhastamise teenuse osutamise kaebajale kahtluse alla. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab, et OÜ Tarukail osadel väidetavatel tehingupartneritel puudus reaalne majandustegevus, mis seab OÜ Tarukail poolt seisukai süvendi puhastamise eesmärgil tehingute tegemise viidatud äriühingutega kahtluse alla, oleks maksuhaldur pidanud välja selgitama, kas OÜ Tarukail ja kaebaja vahel 15.06.2005 sõlmitud lepingust tulenevaid töid faktiliselt siiski teostati või mitte. OÜ Tarukail tehingud võimalike varifirmadega ei tõenda seda, et OÜ Tarukail ei ostnud kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenuse osutamise eesmärgil kaupu ja teenuseid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Sellisel juhul tuleb asuda seisukohale, et OÜ Tarukail kaebajale kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenust siiski 8
(28)3-07-787 osutas. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks analüüsinud seda, kas OÜ-l Tarukail olid faktiliselt olemas teenuse osutamiseks vajalikud seadmed. Kaebaja maksukohustuse väljaselgitamisel ei oma tähtsust, kas OÜ Tarukail teenuse osutamiseks kasutatud tuukritele töötasu ametlikult deklareeris ning kas teenuse osutamiseks vajalike seadmete ost OÜ Tarukail raamatupidamises kajastati. Maksuhaldur on ületähtsustanud I. Kose ütlusi selle kohta, millised konkreetsed arved kaebajale osutatud teenuses kajastusid. I. Kose selgitused võivad olla mõjutatud kartusest võimaliku maksukohustuse ees juhul, kui ta vaidlusaluse teenuse osutamiseks vajalikku tööjõudu ning seadmeid raamatupidamises ei kajastanud. 6) AS Moonsund Shipping 31.01.2006 vastusest maksuhaldurile (II kd, lk 79) nähtub, et AS Moonsund Shipping teostas sadamas töid kaks korda: 05.-19.01.2005 süvendustööd süvenduskaravaniga Kest Rand, mahus 10 928 m3, ja kivide väljavõtmine (46 tk), risustuse väljatõstmine ujuvkraanaga Kuri ning 18.11.-16.12.2005 süvendustööd ujuvkraanaga Kuri rendilepingu alusel. 09.05.2006 suuliste selgituste protokollist (II kd, lk 80-81) nähtub, et jaanuaris 2005 teostati süvendustöid kuni III kaini. Sealt jätkas tööde tegemist OÜ Vikerkaar Transport. Kaebaja ja OÜ Vikerkaar Transport vahel 27.01.2005 sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et OÜ Vikerkaar Transport pidi teostama süvendustöid 27.01.-20.02.2005 (I kd, lk 181-183). Tööde maksumust arvestati vastavalt väljakaevatud pinnase mahule ja kategooriale. Eraldi kuulus tasustamisele seisuaeg, mis oli tingitud ettenägemata reostusest. OÜ Vikerkaar Transport juhatuse liikme A.-L. Teesalu selgitustest ning lisatud süvendatava ala plaanist (II kd, lk 72-75) nähtub, et OÜ Vikerkaar Transport tegi süvendustöid III kai nurgaosas. Tööd seiskusid, kuna vana õli tuli veepinnale. Eelnevalt oli sadamas ka teistes osades süvendatud. Eeltoodud selgitustest saab järeldada, et OÜ Vikerkaar Transport tööde lõpetamise ajaks veebruaris 2005 ei olnud sadama akvatoorium risust puhas, mistõttu selle puhastamise vajadus oli jätkuvalt olemas. Eeltoodust tõusetub küsimus, kui otstarbekas oli kaebaja poolt OÜ-lt Tarukail kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenuse tellimine, kui novembris-detsembris 2005 pidi sadama süvendustöid tehtama ujuvkraanaga Kuri. Samas, arvestades OÜ Vikerkaar Transport juhatuse liikme selgitusi, mille kohaselt oli töö süvendamisel raskendatud seoses reostuse jm sodiga, ei ole kaebaja otsus süvendit veel eelnevalt puhastada ebamõistlik. AS Moonsund Shipping 31.01.2006 kirjas selgitatakse, et süvendaja ei ole võimeline prahti läbi töötlema ning süvendaja koppadesse sattunud suuremad esemed tõstetakse sealt välja laeva dekki ja ladustatakse hiljem kaldale. AS Moonsund Shipping juhataja S. Rammo 09.05.2006 selgitustest (II kd, lk 80-81) nähtub, et suurte betoonilahmakate väljatõstmisel on vaja tuukreid. Eeltoodust saab järeldada, et ujuvkraanaga Kuri ei olnud võimalik risustust täielikult kõrvaldada. Seega ainuüksi AS Moonsund Shipping ning OÜ Vikerkaar Transport poolt kaebajale süvendustööde osutamine ei tõenda kaebaja ning OÜ Tarukail vahelise tehingu mittetoimumist. 7) OÜ Tarukail poolt süvendi puhastustööde teostamist on kinnitanud ka N. Meri (I kd, lk 150152; IV kd, lk 148). Tema ütluste kohaselt erinesid OÜ Tarukail ja AS Moonsund Shipping tööd erinevate tehnoloogiate poolest. OÜ Tarukail eemaldas akvatooriumist tehnogeense prahi, mida ei olnud võimalik süvendajaga kätte saada. Tööde tegemist on kinnitanud ka OÜ Tarukail juhatuse liige I. Kosk ning tuukrid T. Käesel (IV kd, lk 86-88), U. Pildre (III kd, lk 20-23) ja K. Tisler (III kd, lk 25-28), kelle selgitustest nähtub, et neile pakkus tööd OÜ Tarukail juhatuse liige I. Kosk ning töödega alustati 15.-16.06.2005. Mingeid vastuolusid tuukrite ütlustes ei esine, ütlused on konkreetsed ja üksikasjalikud. AS Moonsund Shipping on esitanud PMTK-le 13.01.2006 kirja, millest nähtub, et tuukrid U. Pildre ja K. Tisler töötasid põhikohaga AS-s Moonsund Shipping kuni 04.11.2005, mil töölepingud lõpetati. Kirjast nähtub, et kumbki töötajatest äriühingus ajavahemikus 16.-19.06.2005, 21.-25.06.2005, 01.-03.07.2005 ning 07.18.07.2005 ei töötanud (IV kd, lk 115), ajavahemikus 07.-18.07.2005 olid mõlemad töötajad nende soovil vabaks lubatud. Eeltoodud tõendiga kattub U. Pildre selgitus maksuhaldurile, millest nähtuvalt ta OÜ Tarukail heaks terve kuu ei töötanud, vaid vahepeal käidi ka Hiiumaal 9
(28)3-07-787 (AS Moonsund Shipping kirjast nähtuvalt töötasid tuukrid 26.-30.06.2005 ning 04.-06.07.2005 Hiiumaal Suursadama objektil). OÜ Tarukail töid Lahesuu sadamas tõendab ka OÜ GinessaGrupp 18.01.2006 kiri maksuhaldurile seonduvalt OÜ-le Tarukail esitatud arvega. Kirja kohaselt teostas OÜ GinessaGrupp Lahesuu sadamas keevitus- ja remonditöid 16.06.-14.07.
  1. Tööde tegemisel kasutati OÜ GinessaGrupp tehnikat ja materjale ning tehti hooldustöid OÜ Tarukail tehnikale ja materjalidele (IV kd, lk 28). OÜ Gavert Ehitus juhatuse liige V. Gaaver on andnud maksuhaldurile 01.02.2006 selgituse, mille kohaselt olid peale jaanipäeva sadamas 2-3 meest (tuukrid), kes tõmbasid kraanaga kette, trosse, V. Gaaveri arvates võisid nad puhastada laevateid, tõmbamine käis kaldalt kraanaga ning meestel oli mikrobuss (III kd, lk 129). Isegi kui asuda seisukohale, et V. Gaaver kraana osas ei eksinud, ei saa V. Gaaveri selgitusest järeldada, et tegemist oleks olnud AS Moonsund Shipping või OÜ Vikerkaar Transport töötajatega, kuivõrd kumbki äriühingutest juunis-juulis töid sadamas ei teostanud. Tuukritööde OÜ tööde teostamise aktidest ja arvetest nähtub, et Tuukritööde OÜ on teostanud Lahesuu sadamas 15.06.2005 paranduskoha ülevaatuse (IV kd, lk 11-13). Kuna nimetatud töö on tehtud enne jaanipäeva ja rohkem arveid kaebajale esitatud ei ole, järeldub, et V. Gaaveri selgitus võib kinnitada OÜ Tarukail tuukrite tööd Lahesuu sadamas. Ka Kaurits OÜ endine kopajuht E. Puntso, kes maksuhaldurile antud selgituste kohaselt tegeles Lahesuu sadamas kaevamisega ning oli kohal kogu suve alates jaanipäevast, on andnud selgituse, et samal ajal tegid tuukrid töid vee all. E. Puntso selgituse kohaselt oli tuukritel buss, mille peale oli kirjutatud „tuukritööd“ (III kd, lk 174). Eeltoodu viitab tõepoolest sellele, et töid võis teostada Tuukritööde OÜ. Samas puuduvad toimikus tõendid, mis kinnitaksid Tuukritööde OÜ poolt tööde tegemist sadamas pärast jaanipäeva. 8) Kogutud tõendid ei ole piisavad põhjendatud kahtluse tekkimiseks selles, et OÜ Tarukail kaebajale kiirlaevade seisukai puhastamise teenust ei osutanud. Tõendid kogumis loovad küll tõsise aluse kahtluseks selles, et OÜ Tarukail kasutas teenuse osutamisel tööjõudu, kelle tulu ei deklareeritud, ning vahendeid, mille soetus või rent on kajastatud raamatupidamisele mittevastavate arvete alusel, mis annaks aluse OÜ Tarukail maksustamiseks, kuid eeltoodu ei ole piisav selleks, et maksustada kaebajat. Vastustaja on lugenud oluliseks tõendiks tehingu mittetoimumise kohta seda, et Keskkonnaministeeriumi välja antud vee erikasutusloa tingimused ei näinud ette tehnoloogilise prahi eraldi teisaldamist merepõhjast, kaebaja ei teavitanud Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonda tehnoloogilise prahi eraldi teisaldamisest ega esitanud taotlust vee erikasutusloa nõuete muutmiseks. Kuigi veeseaduse § 8 lg 2 p 6 näeb ette vee erikasutusloa veekogu süvendamise või veekogu põhja pinnase paigaldamise korral, ei näe veeseadus ette vee erikasutusluba veekogu puhastamiseks. Seega ei pidanud kaebaja taotlema kiirlaevade seisukai süvendi puhastamiseks juba väljastatud erikasutusloa nõuete muutmist. 9) OÜ Gavert Ehitus on esitanud kaebajale järgmised arved: 11.05.2005 arve nr 002-04 selgitusega „kai tugiseina ehitus“, üleandmise-vastuvõtmise akt nr 10.05/05; 11.06.2005 arve nr 00506 selgitusega „kai tugiseina ehitus“, üleandmise-vastuvõtmise akt nr 10.06/05; 04.07.2005 arve nr 006-07 selgitusega „kai tugiseina ehitus“, üleandmise-vastuvõtmise akt nr 01.07/05 ning 02.08.2005 arve nr 009-08 selgitusega „kai tugiseina ehitus“, üleandmise-vastuvõtmise akt nr 01/08/05 (III kd, lk 112-119). Kõigil üleandmise-vastuvõtmise aktidel on viide 15.04.2005 töövõtulepingule (III kd, lk 120-124). Töövõtulepingu järgi on lepingu objektiks Lahesuu sadama kiirlaevade seisu- ja laadimiskai tugiseina väljaehitamine, tööde mahud on määratletud lepingu lisas nr
  2. Lepingu järgi on tasu 747 000 krooni, millele lisandub käibemaks. 10) N. Meri andis kohtuistungil ütlused (IV kd, lk 149), mille kohaselt tegid III kai tugiseina OÜ Gavert Ehitus ja OÜ LTCO Ehitus. OÜ Gavert Ehitus hakkas töid teostama
  3. a kevadel, siis kui OÜ LTCO Ehitus tegi II kail päise betoonitöid. OÜ LTCO Ehitus tegi lisaks vesiehitusele ka päise betoonitöid II ja III kail, tugiseina betoonitöid ja rajas perspektiivse kaldarambi tugikonstruktsioone ning pollarimassiive kaldarambile. OÜ LTCO Ehitus paigaldas ankru tõmbe, 10
(28)3-07-787 jaotusvööd ja pollarid. Ankru tõmbe saab paigaldada siis, kui on valatud tagumine tugisein. Üheks eelduseks on ka see, et on süvistatud sulundprofiilist sein (larssen). Larssenit võib paigaldada esimeses etapis ja paralleelselt võib ehitada tagumist tugiseina. OÜ LTCO Ehitus juhatuse liige V. Kulbuschi poolt joonisele märgitust (III kd, lk 160) nähtub, et OÜ LTCO Ehitus ehitas III kai tugiseina. Tunnistaja väitel alustati ehitusega
  1. a juulis, kai ehitati larsseni peale ja taha tehti tugisein, mis hoiab kaid paigas. Tunnistaja kinnitusel alustati tagumise tugiseina tegemist varem, OÜ LTCO Ehitus seda ei teinud. OÜ LTCO Ehitus tegi sel ajal II kaid. Tagumine tugisein tehti kas enne või paralleelselt larsseni löömisega (III kd, lk 157). Eeltoodud tunnistaja ütlusest saab järeldada, et tunnistaja räägib käesoleval juhul kahest erinevast tugiseinast, mida ehitasid nii tunnistaja kui ka üks teine äriühing, kelleks ei olnud OÜ LTCO Ehitus. 11) OÜ Torupark juhatuse liikme J. Ley poolt maksuhaldurile antud selgitustest (III kd, lk 154) nähtuvalt tegi OÜ Torupark mullatöid ning tugiseina ehitamisel ei osalenud. Kaurits OÜ kopajuht E. Puntso selgitustest maksuhaldurile (III kd, lk 173-174) ei ole võimalik aru saada, milline äriühing tugiseina ehitas. Ühtegi konkreetset äriühingut kopajuht selgituses ei nimetanud, kinnitas vaid, et tugisein kaevati suvel ja mitte nende poolt. Seega ei saa eeltoodud isikute selgituste põhjal kindlalt järeldada, et OÜ Gavert Ehitus tugiseina ehitustöid ei teinud. 12) OÜ Gavert Ehitus juhatuse liige V. Gaaver kinnitab tugiseina ehitamist (III kd, lk 128). V. Gaaveri selgituse kohaselt käis samal ajal aktiivne sadamaehitus ning ta nägi, kui larssenit toodi. Tema kinnitusel hakati seda juulis panema (III kd, lk 128). See väide on kooskõlas OÜ LTCO Ehituse juhatuse liikme V. Kulbuschi selgitusega, mille kohaselt tehti tagumine tugisein kas enne või paralleelselt larsseni löömisega. V. Gaaveri kinnituse kohaselt oli tööde aluseks projektdokumentatsioon, kuid kai sein läks teistmoodi kui projekt ette nägi, mis kooskõlastati N. Meriga. Kai pidi tulema plaatidest 2x2 m. Tunnistaja väitel leiti, et sein tuleb teha jätkuseinana deformatsioonita. Nimetatud väide on kooskõlas N. Meri selgitusega. V. Gaaveri väitel saadi betoon AS-st Keila Betoon, kes tõi betooni ise kohale. 13) Õige on maksuhalduri tähelepanek, et OÜ Gavert Ehitus juhatuse liikme poolt maksuhaldurile esitatud arve-saatelehtedel märgitud betooni tugevusklass B25 ei ühti lepingu lisas nr 1 esitatud kalkulatsioonis kajastatud betooni tugevusklassiga. Kaebaja väiksema tugevusklassiga betooni kasutamisele kai tugiseina ehitamisel vastu ei vaidle ja kinnitab seda. Keila Betoon AS 21.04.2005, 22.04.2005, 10.06.2005 ning 13.07.2005 arvetel Gavert Ehitus OÜ-le on kajastatud betooni B25 ostmine (III kd, lk 131-133), mis on AS Keila Betoon veebilehelt nähtuvalt oluliselt odavam kui betooni B35 hind. Projekti koostanud T. Talki e-kirjast (III kd, lk 91) nähtub, et projekti kohaselt olid ankruplaadid ette nähtud valmistada betoonist B35, mille vastav tähistus oleks C28/
  2. Kirjast nähtub ka, et ankruplaatide asendamist ei kooskõlastatud ning see projektis ei kajastu. Ankruplaatide asendamisel ankruseinaga betooni klass ei muutu, ei tohi kasutada nõrgema tugevusega betooni. Projektikohase betooni klassi asendamiseks madalamaklassilise betooniga ei ole luba antud. Kuigi T. Talki e-kiri ei välista, et kaebaja ning OÜ Gavert Ehitus tõepoolest leppisid kokku esialgses projektis muudatuste tegemises ega kooskõlastanud madalama tugevusklassiga betooni kasutamist AS-ga Merin, kes tööprojekti koostas, on kummaline, et kõikidel tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel kajastatakse kasutatud betooni klassina siiski C30/
  3. Eeltoodu tekitab põhjendatud kahtluse, et nii leping, arved kui ka tööde üleandmisevastuvõtmise aktid on vormistatud „vastavalt nõuetele“, kuid reaalselt OÜ Gavert Ehitus kai tugiseina ehitust ei teostanud. Lisaks puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et pooled on kokku leppinud nõrgema tugevusklassiga betooni kasutamises. Ükski dokument ei kinnita, et tehingu hind oleks nõrgema tugevusklassiga betooni kasutamisega seoses alanenud. See tekitab kahtluse vaidlusaluste tehingute tegelikus toimumises. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta maksuotsus seonduvalt OÜ Gavert Ehitus arvetega kai tugiseina ehitamise eest jõusse. 11
(28)3-07-787 14) Kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada maksuotsus maksusummade (nii käibe kui tulumaksu) osas, mis on määratud seonduvalt OÜ Tarukail ning OÜ Eleet MP arvetega kaebajale. Muus osas tuleb jätta kaebus rahuldamata. HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on seoses käesoleva vaidlusega kandnud kohtukulusid summas 30 090 krooni (IV kd, lk 141-142), millele lisandub riigilõiv 5000 krooni. Kuna maksuotsus kuulub ca 70% ulatuses tühistamisele, tuleb vastustajalt mõista kaebaja menetluskulud välja summas 24 563 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES 6. PMTK apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega halduskohus tühistas PMTK 21.12.2006 maksuotsuse OÜ Tarukail tehingute osas, ning teha uus otsus, millega jätta PMTK nimetatud otsus OÜ Tarukail tehingute osas muutmata. Samuti paluti vähendada vastustajalt väljamõistetud menetluskulusid. Põhjendused: 1) Kui kohus pidas OÜ Tarukail juhatuse liikme I. Kose selgitusi ebausaldusväärseks, pidanuks ta kutsuma I. Kose kohtuistungile ning kontrollima maksumenetluses antud seletuste tõepärasust. Kohtu seisukoht, mille kohaselt võib lugeda kolmanda isiku maksumenetluses antud ütlusi ebausaldusväärseteks, kuna need on antud sunniga ähvardades, on väär põhjusel, et sellisel juhul muutuks maksuhalduril võimatuks selgituste võtmine kolmandatelt isikutelt. 2) Kohus on jätnud tähelepanuta I. Kose 09.11.2005 antud suuliste selgituste protokolli, kus viimane kinnitab, et OÜ Tarukail omab ainult sukeldumistehnikat: tuukriülikonnad, maskid, balloonid, tuukripump (Saaremaal), käsitööriistad, st puurid, akudrellid jne, keevitus- ja lõikeriistad. Eeltoodu kinnitab vastustaja seisukohta, et OÜ-l Tarukail ei olnud faktiliselt olemas teenuse osutamiseks vajalikke seadmeid. Nii 09.11.2005 kui 01.12.2005 I. Kose poolt maksuhaldurile antud selgituste protokollidest nähtub, et OÜ Tarukail pidi rentima erinevaid seadmeid erinevatelt äriühingutelt, et oleks võimalik kaebajale teenust osutada. Kuna eeltoodud tehingute tegeliku mittetoimumise on maksuhaldur maksumenetluse käigus tuvastanud, ei saanud OÜ Tarukail osutada ega osutanud kaebajale kiirlaevade seisukai puhastamise teenust. 3) Võrreldes hinnapakkumist, mis oli lepingus kajastatud maksumuse aluseks, ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mis omakorda oli aluseks arve esitamisel, nähtub, et peale lõpliku hinna ei ole neil midagi ühist. Kui hinnapakkumises on maksumuse näitajaks tuukritöö, siis üleandmisvastuvõtmisaktis on maksumuse hinna aluseks tehnika - pikapoomilise ekskavaatori, pinnase pumba, generaatori ja kompressori - kasutamine, milles hinnapakkumises ei ole kokku lepitud. Jääb arusaamatuks, kuidas ei muutunud lõplik hind, kui väidetavalt vajati süvendi puhastamiseks sellisel hulgal tehnikat. 4) N. Meri, loetledes 07.11.2005 maksuhaldurile antud selgitustes äriühinguid, kes osalesid kiirlaevade seisukai ehitusel, ei maininud kordagi OÜ-d Tarukail ega ka eraldi süvendi puhastamist. Samuti kinnitas N. Meri, et nad tellivad kraana tavaliselt Kaurits AS-st. AS-ga Moonsund Shipping ja OÜ-ga Vikerkaar Transport sõlmitud lepingutes ning OÜ-ga Torupark suulise kokkuleppe kohaselt on lõpliku maksumuse aluseks tegelikult teostatud tööd (tööraportid, -lehed, teostatud tööde aktid jne), samas OÜ-ga Tarukail sõlmitud lepingus on toodud kindel summa, võtmata aluseks väidetavalt toimunud tehinguid. Kui AS Moonsund Shipping ja OÜ Vikerkaar Transport esitasid süvendus- ja puhastustööde iga päeva, tunni ja toimingu kohta detailse raporti, siis OÜ Tarukail poolt on tehingu tõendamiseks esitatud ainult üleandmis-vastuvõtmisakt, millest ei selgu, millises mahus, missuguseid töid teostati. Jääb arusaamatuks, milliste 12
(28)3-07-787 dokumentide või arvepidamise viisi järgi arve juures olevas tööde üleandmis-vastuvõtmisaktis tunnid on saadud. Kui OÜ Tarukail väidetavalt esitatud hinnapakkumises on märgitud, et OÜ Tarukail osales vähempakkumises, siis 07.11.2005 N. Meri seletuse kohaselt tundis ta I. Koske isiklikult ja kutsus ta süvendi puhastamisele. Kui 07.11.2005 antud seletuses kinnitas N. Meri, et põhi oli täis igasugust vanametalli (alates laevavrakist), siis 05.12.2005 muutis ta eelnevat seletust ja kinnitas, et laevavrakk tõsteti tegelikult süvendist enne välja. See on ilmne kinnitus, et süvendi põhja on puhastatud, kuid mitte OÜ Tarukail poolt juunis-juulis 2005, vaid eelnevalt teiste äriühingute poolt. 5) Tuukritööd OÜ juhatuse liikme K. Peremehe, OÜ Torupark juhatuse liikme J. Ley, Vikerkaar Transport OÜ juhatuse liikme A.-L. Teesalu, AS Moonsund Shipping juhataja S. Rammo ja Kaurits OÜ ekskavaatorijuht R. Nõmme poolt maksuhaldurile antud seletuste kohaselt ei olnud enne kiirlaevade seisukai põhja süvendamist vajadust spetsiaalselt tuukrite poolt põhja puhastada, kuna süvendajad on piisavalt võimsad ja suudavad ise nii pinnase kui risu välja tõsta. III kai mereäärt kaevas ja puhastas veebruaris 2005 OÜ Torupark, tööde käigus kai äärest väljatõstetud palgid transporditi „Slopsi“ prügilasse ja metall „Refondasse“. Sadama süvendamise käigus toimus samaaegselt ka puhastus, kuna süvenduskaravani koosseisus on selline tehnika, mis suudab ise nii pinnase kui risu välja tõsta. Süvenduskaravani koosseisus on ujuvkraana Kuri, mis on piisavalt võimas, et suudab ise risu (trossid, metallid, palgid, autokummid) välja tõsta ning samas saab vajadusel liikuda kuni kalda ääreni. Süvendustööde hind ei ole sõltuvuses tehnoloogilisest prahist, vaid pinnasest (kivid, savi jne). Süvendustööde (koos reostuse teisaldamisega) aluseks on eelnevalt Keskkonnaministeeriumi poolt läbi viidud keskkonnamõju hindamise aruande järgi koostatud vee erikasutusluba, millel on märgitud tingimused ja tehnika, mille täitmisest tuleb kinni pidada. Samuti on N. Meri ja I. Kose poolt maksuhaldurile antud seletused kiirlaevade seisukai süvendi puhastuse osas vastukäivad. Analüüsides kõiki asjaolusid on vastustaja seisukohal, et kiirlaevade seisukai puhastamist on süvendamise käigus teostanud OÜ Torupark, Vikerkaar Transport OÜ, Tuukritööd OÜ, Kaurits OÜ ja Moonsund Shipping AS, kes omavad tehnikat ja tööjõudu vastava töö tegemiseks. 6) Kohtuotsusest nähtuvalt on käesolevas haldusasjas vaidlusküsimused olnud järgmised: 1) kontrolliliigi kindlakstegemine; 2) kaebaja tehingud osaühingutega Tarukail, Eleet MP ning Gavert Ehitus, sh: 2.1) kiirlaevade seisukai süvendi puhastamine; 2.2) mootorite testpingi merevee jahutussüsteemi väljaehitamine; 2.3) kai tugiseina ehitamine. Kohtuotsusega jäeti kaebus p-de 1 ja 2.3 osas rahuldamata ning p-de 2.1 ja 2.2 osas kaebus rahuldati. Halduskohus oleks pidanud menetluskulude väljamõistmisel lähtuma vaidlusküsimuste arvust. Käesoleval juhul ei ole kohus menetluskulude väljamõistmisel võtnud arvesse kontrolliliigi küsimust ja seega asjaolu, et kohtuotsusega jäeti kaebaja tuvastamistaotlus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse jõusse, peab vastustaja põhjendatuks menetluskulusid summas 17 545 krooni ((30 090+5000)*50%). 7. Lahesuu Sadama AS palub jätta PMTK apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Põhjendused: 1) Maksuotsuse järeldus, et OÜ-l Tarukail puudusid seadmed ja vahendid seisukai puhastusteenuse osutamiseks, põhineb peaasjalikult OÜ Tarukail suhtes läbiviidud maksumenetluses kogutud tõenditel. Samas ei ole vastustaja kordagi väitnud, et OÜ Tarukail maksuarvestuses kaebajale osutatud seisukai puhastusteenus ei moodusta OÜ Tarukail maksustatavat käivet ning alusetu on teiste äriühingute (OÜ Leeklill, OÜ Jurvord, OÜ Inarton Transport, OÜ GinessaGrupp) arvel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamine. Kui vastustaja ei pidanud OÜ Tarukail kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolusid piisavaks, et muuta OÜ 13
(28)3-07-787 Tarukail maksuarvestust, siis on alusetu OÜ Tarukail ja tema tehingupartnerite vaheliste majandustehingute põhjal suurendada kaebaja maksukohustust. 2) Kohtu seisukoht, et I. Kose ütlused võivad olla mõjutatud kartusest võimaliku maksukohustuse ees, on põhjendatud, kuna vastustaja apellatsioonkaebusest ei nähtu, et OÜ Tarukail maksustamine oleks kuidagi välistatud. Õige on kohtu seisukoht, et kui I. Kosk ei suuda täpselt näidata, millised soetatud teenused on vahetult seotud kaebajale osutatud teenustega, ei saa see asjaolu kuidagi mõjutada kaebaja maksukohustust. Vastustaja on jätnud tähelepanuta OÜ GinessaGrupp kinnituse (IV kd, lk 28-29), et osales OÜ Tarukail tellimusel Lahesuu sadamas keevitus- ja remonttöödel. I. Kosk on maksuhaldurile 16.03.2006 antud seletuses kinnitanud, et OÜ GinessaGrupp oli seotud tehnika remondiga, millega puhastati süvendi merepõhja, ja tundis fotodelt ära OÜ GinessaGrupp töötajad. OÜ Tarukail tellimusel sadamast tehnoloogilise prahi äravedu kinnitavad Inarton Transport OÜ 30.07.2005 arve nr 10 ja dokument vedude toimumise aja kohta (III kd, lk 4-5). Samuti kinnitavad OÜ-le Tarukail veoteenuse osutamist Aure Traublum (III kd, lk 8-9) ja Innar Aavik (III kd, lk 12-14). Vastustaja ei ole põhjalikult uurinud, kas OÜ Tarukail olid ka faktiliselt olemas teenuse osutamiseks vajalikud seadmed. Nimetatud asjaolud oleksid pidanud selguma OÜ Tarukail suhtes läbiviidud maksumenetluses. 3) N. Meri seletusi merepõhja reostusest ja puhastamise vajadusest kinnitab Keskkonnaministeeriumi 09.07.2004 kiri, kus märgitakse, et merepõhjas esineb mitmel pool tehnoloogilist prahti ja sadam peab olema valmis võimaliku reostuse likvideerimiseks (II kd, lk 55, 59). N. Meri on maksuhaldurile selgitanud, et OÜ-lt Tarukail telliti teenus merepõhja puhastamiseks, et sügisel saaks OÜ Vikerkaar Transport süvendustöödega jätkata. III kai süvendamisel sattus OÜ Vikerkaar Transport laeva vinti merepõhjast tross, mille tõttu süvenduskaravani töö seiskus ja kaebajal tuli tasuda leppetrahvi. Seepärast oli kaebajale oluline, et sügisel jätkuvatel süvendustöödel ei tekiks merepõhjas olevast prahist tingitud seisakuid. Samasisulisi ütlusi andis ka OÜ Vikerkaar Transport juhatuse liige A.-L. Teesaar. 4) Vastustaja ei ole vaidlustanud hinnapakkumise aluseks olevat teenuse hinda ega väitnud, et teenuse hind oleks ebamõistlikult suur ning tööde sisu või mahtu arvestades ebareaalne. Kaebaja ja OÜ Tarukail vahel oli kokkulepitud tööde hind fikseeritud ning kasulik mõlemale lepingupoolele. OÜ Tarukail kohustus puhastama merepõhja enda nimel ja arvel ning kaebaja pidas tööde maksumust mõistlikuks. Tööde läbiviimise aeg tööde lõplikku maksumust ei mõjutanud. OÜ-le Tarukail oli kokkulepitud hind kasulik juhul, kui ta teeb süvendi puhastustööd vähima ajakuluga ega tekita endale täiendavaid kulutusi. 5) Maksuotsuse tegemisel ei ole arvestatud seisukai puhastustöödel osalenud tuukrite U. Pildre, K. Tisleri ja T. Käeseli ütlusi, seega on alusetult jäetud kõrvale teenuse osutamist ja maksukohustuslase maksuarvestuse õigsust kinnitavad tõendid. Tuukrite ütlused olid konkreetsed ja üksikasjalikud ning neis ei esinenud mingeid vastuolusid. Tuukrite ütlused on teenuse osutamise tõendamise seisukohast olulise tähtsusega, kuna nad võtsid ise vahetult osa seisukai puhastustöödest ning on hiljem andnud selgitusi tööde aja ja sisu kohta ning kinnitasid, et tööd pakkus neile OÜ Tarukail juhatuse liige I. Kosk. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et OÜ Torupark teostas III seisukai puhastamist. J. Ley on maksuhaldurile 08.02.2006 antud seletuses märkinud, et nad korjasid III kail kokku vette pääsenud palgid ning kaevasid kai piiri ja tugiseina kaeviku (II kd, lk 45). Süvendustöid tegid Vikerkaar Transport OÜ ja Moonsund Shipping AS. Suvel 2005 puhastas III kai süvendi prahist OÜ Tarukail. 6) Kohus on menetluskulud jaganud õigesti. Kohtusse pöördumise eesmärk oli saavutada maksuotsuse tühistamine. Esimeses astmes saavutas kaebaja eesmärgi osaliselt, mille tulemusel vähenes maksunõue 70% ulatuses. Asjaolu, et kohus ei leidnud, et maksuhaldur on üksikjuhtumi 14
(28)3-07-787 raames läbi viinud revisjoni, ei ole kaalukas võrreldes maksuotsuse sisulise tühistamisega. Kohus on põhjendatult arvestanud kohtukulude jaotamisel maksunõude vähenemisest tulenevat proportsiooni. Vastupidises olukorras peaks kaebaja põhjendamatult kandma riigilõivu tasumisega seotud kulu, mis tuvastamiskaebuse esitamise korral oleks vaid 80 krooni.
  1. Lahesuu Sadama AS apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ja teha uus otsus, millega tühistada maksuotsus OÜ Gavert Ehitus tehingute käibemaksu ja tulumaksuga maksustamist puudutavas osas ja tuvastada, et PMTK poolt ajavahemikul 19.10.2005-21.12.2006 kaebaja suhtes läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli puhul oli tegelikult tegemist revisjoniga. Menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. Põhjendused: 1) Kohus on rajanud oma seisukoha asjaoludele, mis ei oma tehingute resultaatide kindlakstegemisel tähtsust. Samuti ei ole kohus põhjendanud, milline sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimuse puudumine tõi kaasa OÜ Gavert Ehitus arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamatuse ning millise TuMS sätte alusel luges OÜ-le Gavert Ehitus tehtud väljamakse või OÜ Gavert Ehituse arvete alusel kantud kulu kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kuluks. 2) Vaidlus puudub selles, et III kai tugisein on olemas. Vaidlus käib selle üle, kes on selle tugiseina ehitanud. Vastustaja ja kohus on seisukohal, et tugiseina ei ehitanud OÜ Gavert Ehitus. Vastustaja on püüdnud väita, et tugiseina on ehitanud LTCO Ehituse OÜ ja OÜ Torupark, samas V. Kulbuschi ja J. Ley ütlused ja asjas kogutud muud tõendid seda väidet ei kinnita. Kaebaja raamatupidamis- ja maksuarvestuses puuduvad muud kuludokumendid, mille kohaselt oleks III kai tugiseina ehitanud keegi teine. Kohus on jätnud hindamata Keila Betoon AS arved 21.04.2005 nr 250182, 13.07.2005 nr 251151, 10.06.2005 nr 250761, 28.04.2005 nr 250266 (III kd, lk 131-133). Arvetel nr 250182 ja 250266 on objektiks märgitud Paljassaare 14a, Tallinn, sel aadressil asub kaebaja hallatav sadam. Samuti asub toimikus OÜ Läänemaa Ehitus poolt OÜ-le Gavert Ehitus 22.04.2005 esitatud arve-saateleht M-74 ekskavaator-laadur JCB töö eest 12.15.
  2. asukohas Paljassaare 14a, Tallinn. Nimetatud tõendid kinnitavad, et OÜ Gavert Ehitus poolt Keila Betoon AS-st tellitud betoon veeti ja kasutati kaebaja sadamakai ehituse tarvis. Vaidlus puudub selles, et tugiseina ehitamiseks kasutatud betooni kogus oli vastavuses tugiseina ehitamiseks vajaliku kogusega. 3) Kohus ei ole põhjendanud, milline KMS § 29 lg-s 1, 3 või 4 ning § 31 lg-s 1 nimetatud sisendkäibemaksu mahaarvestamise tingimus ei ole OÜ-lt Gavert Ehitus saadud teenuse puhul täidetud. OÜ Gavert Ehitus oli registreeritud käibemaksukohustuslane, ta on esitanud
  3. a maksustamisperioodide kohta käibemaksudeklaratsioonid ning on deklareerinud kaebajale väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summad real 1 „18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud“. Seega on ettevõtjate vaheline käive maksustatud ning mõlemad on tehingult maksustatavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud. Arvel näidatud ehitusteenuse on kaebaja kätte saanud, mida kinnitab III kai tugiseina olemasolu. Maksuotsuse ega kohtuotsusega pole tuvastatud, et OÜ-lt Gavert Ehitus saadud teenust ei ole kaebaja kasutanud oma ettevõtluses (KMS § 2 lg 2), samuti pole tuvastatud, et kaebaja on kõnealust teenust kasutanud oma tarbeks (KMS § 2 lg 6). Et tööde üleandmis-vastuvõtmisaktis on märgitud vale klassiga betoon ning puudus kokkulepe nõrgema klassiga betooni kasutamiseks, ei mõjuta sisendkäibemaksu mahaarvamist. 4) Eeltoodud asjaoludel puudub alus OÜ-le Gavert Ehitus tasutud summade või arvete alusel kantud kulude maksustamiseks tulumaksuga. Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et OÜ Gavert Ehitus majandustehingute kohta väljastatud arved ei ole raamatupidamise seaduse nõuetele vastavad algdokumendid. Mittenõuetekohase algdokumendiga võib olla tegemist siis, kui arvel 15
(28)3-07-787 on tehingu majanduslik sisu märgitud ebaõigesti. Antud juhul ei ole tuvastatud, et OÜ Gavert Ehitus ei ole III kai tugiseina ehitanud või et III kai tugiseina on tema asemel ehitanud keegi teine.
  1. PMTK palub jätta Lahesuu Sadama AS apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata osas, mis puudutab OÜ Gavert Ehitus tehingute käibe- ja tulumaksuga maksustamist ning kontrolliliigi tuvastamist. Põhjendused: 1) N. Meri 07.11.2005 suulisest selgitusest nähtub, et larssen on üks esimesi asju, mida kai ehituse juures tehakse. Paralleelselt saab valada tagumist tugiseina. Tema sõnade kohaselt tehti III kai larssen
  2. a sügisel. Larssen osteti Luksemburgist. LTCO Ehitus OÜ juhatuse liige V. Kulbuschi 28.04.2006 suulise selgituse kohaselt alustas LTCO Ehitus OÜ seisukai ehitustöödega juulis 2005 ning tegi III seisukai täies ulatuses. Tema sõnade kohaselt ehitas LTCO Ehitus OÜ kai larsseni peale ja taha tegi tugiseina, mis hoiab kaid paigas. LTCO Ehitus OÜ tegi III kai ehituseks hinnapakkumise summas 378 097 krooni, mille maksumus on võrreldav II kai tugiseina ehituseks kulunud summaga. LTCO Ehitus OÜ on esitanud arved 01.08.2005 nr 508010, 06.09.2005 nr 509014, 04.10.2005 nr 5010018, 04.10.2005 nr 5010018, 31.10.2005 nr 5010020 ja 28.11.2005 nr
  3. Nendest ja viimasele arvele lisatud ehitustööde aktist nähtub, et tugisein tehti täies mahus eelnevalt kokkulepitud summas. LTCO Ehitus OÜ esitas ka Stelling Kaubanduse OÜ-st ehitusmaterjalide ostu arved, sh betoon B35 (C28/35) ostu kinnitavad arved. Eeltoodu kinnitab üheselt, et kiirlaevade III seisukai ehitustööd tegi täies ulatuses LTCO Ehitus OÜ. Kuigi OÜ Gavert Ehitus juhatuse liige V. Gaaveri 01.02.2006 antud suuliste selgituste kohaselt alustati III kai töödega aprillis 2005, selgub LTCO Ehitus OÜ juhatuse liikme V. Kulbuschi ja OÜ Torupark juhatuse liikme J. Ley selgitustest, et III kai tugiseina ehitustööd algasid juulis
  4. 2) Seisukai projekteerija T. Talki 02.06.2006 e-kirja kohaselt ankruplaatide asendamisel ankruseinaga betooni klass ei muutu ja ei tohi kasutada nõrgema tugevusega betooni. Projektikohase betooni klassi asendamiseks madalamaklassilise betooniga ei ole luba antud. N. Meri seletused betooni tugevusklassiga B25 kasutamise kohta tugiseina tugevdamise eesmärgil ei ole loogilised, kuna betoon tugevusklassiga B25 on nõrgem kui tugevusklassiga B
  5. Projektil oli oma eesmärk vastavalt objekti otstarbele. Lihtsalt oma äranägemise järgi midagi projektis muuta või vahetada projekti kohaselt ettenähtud materjale nõrgema materjali vastu ettekäändel, et see on odavam, on ilmselgelt ebausutav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  6. Vaidlus ei käi maksuotsuses toodud asjaolude osas, mis puudutab OÜ Tarukail väidetavaid tehingupartnereid ja nende esindajate antud ütluste vastuolusid OÜ Tarukail esindaja Ivo Kose ütlustega. Maksuotsuses, kontrollaktis (lk 27-28) ja apellatsioonkaebuses on maksuhaldur nende äriühingute kohta kokkuvõtlikult välja toonud järgmised asjaolud. 1) Äriühingud, kellele OÜ Tarukail tasus Lahesuu Sadama AS-lt laekunud 1 950 021 kroonist 1 798 631 krooni (OÜ-le Jurvord 750 000 krooni sularahas ja OÜ-le Leeklill 1 048 631 krooni pangaülekandega), ei asu aadressidel, kuhu nad äriregistris on registreeritud. OÜ Jurvord on äriregistrile oma tegevuse ajal (1997-2006) esitanud ainult ühe majandusaasta aruande (
  7. aastal) ja kustutati 29.05.2006 äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel. Äriühing on 16
(28)3-07-787 esitanud väidetava tehingu toimumise perioodil maksuhaldurile miljonilise käibega käibedeklaratsiooni, deklareerides samas tasumisele kuuluvat käibemaksu minimaalselt (1 210 krooni), kuigi reaalse majandustegevuse korral peaks äriühing tasuma lisandunud väärtuselt teenuste vahendamisel käibemaksu. Äriühing on esitanud nullidega tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid. OÜ Leeklill on väidetava tehingu toimumise perioodil (juuni-juuli 2005) esitanud nullidega käibedeklaratsioonid ning augustis, mil on osa arveid väljastanud OÜ-le Tarukail, pea miljonilise käibe, kuid nii, et tasumisele kuuluva käibemaksu summa on null. OÜ Leeklill arvelduskontole augustis ja septembris 2005 laekunud 1 048 631,72 kroonist on koheselt raha laekumisel võetud sularahas välja 200 000 krooni ja ülejäänu kanti edasi juhatuse liikme S. Grigorjevi arvelduskontodele, kust kõik laekunud raha samal päeval sularahas välja võeti. S. Grigorjevi seletuse kohaselt on ta küll vormistatud OÜ Leeklill juhatuse liikmeks, kuid ei tea äriühingu tegevusest midagi. OÜ Leeklill pangakonto väljavõttest ei nähtu väljamakseid hankijatele, töövõtjatele vms, mis on iseloomulikud tavapärasele ettevõtte majandustegevusele, pole tasutud rendi-, telefoni-, reklaami- ega muude ettevõtlusega seotud teenuste eest. 3) Kõikidel tehingupartneritel – OÜ-d Jurvord, Leeklill, Inarton Transport, Krimarco, Avialo – puudub töötajaskond, äriühingud ei ole tasunud ega esitanud või on esitanud nullidega tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone, arvelduskontode väljavõtetest nähtuvalt ei tee neist enamik (OÜ Jurvord, OÜ Leeklill, OÜ Avialo) rahalisi väljamakseid, mida võiks seostada ettevõtlusega. 4) Kaupade ja teenuste üleandmis-vastuvõtuakte reeglina vormistatud pole, samuti erinevad tehingupartnerite esindajate seletused tehingute täitmise osas (vt maksuotsuse refereering).
  1. Halduskohus on leidnud, et OÜ Tarukail väidetavate tehingupartnerite kohta tuvastatud asjaolud ning tehingute tegelik mittetoimumine nende äriühingutega ei ole piisav, seadmaks kahtluse alla OÜ Tarukail poolt kaebuse esitajale seisukai süvendi puhastamise teenuse osutamist. Eraldi võetuna kinnitavad need asjaolud tõepoolest üksnes OÜ Tarukail ning OÜ-de Jurvord, Leeklill, Inarton Transport, Krimarco ning Avialo vaheliste tehingute mittetoimumist. Kuid nende tehingute mittetoimumine räägib vastu ka võimalusele, et OÜ Tarukail kaebuse esitajale kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenust osutas. Niisuguse töö teostamiseks on vaja spetsiifilisi seadmeid ja tööjõudu. Nagu viitab maksuhaldur, on OÜ Tarukail juhatuse liige I. Kosk 09.11.2005 seletuses (p 25, II kd tl 92-97) kinnitanud, et osaühing omab ainult sukeldumistehnikat (tuukriülikondi, maske, balloone, tuukripumpa) ja käsitööriistu (puurid, akutrellid jne, keevitus- ja lõikeriistu). Seega ei saanud OÜ-dega Jurvord, Leeklill, Inarton Transport, Krimarco ning Avialo vaheliste tehingute mittetoimumisel OÜ Tarukail käsutuses olla sellist tehnikat, millega kaebuse esitajale teenust osutada, välja arvatud juhul, kui arvestada võimalust, et OÜ Tarukail on saanud sellised seadmed mujalt kui neilt äriühingutelt, keda nimetas I. Kosk. Samas räägib võimalusele, et OÜ Tarukail tegelikult kaebuse esitajale teenuse osutamiseks vajalikke seadmeid hankis, vastu asjaolu, et suur osa OÜ-le Tarukail kaebuse esitajalt tasutud rahast on kantud üle sellisele äriühingule (OÜ Leeklill) või temaga seotud isikutele (S. Grigorjev), keda kasutatakse tavapäraselt käibemaksupettuste toimepanemise vahendina, mis viitab sellele, et OÜ Tarukail kaudu on liikunud üksnes raha, mitte teenused ega seadmed.
  2. Asjaolu, et OÜ Tarukail on Lahesuu Sadama AS-le 21.07.2005 esitatud arvel näidatud käibemaksu deklareerinud ja tasunud, ei välista käibemaksupettuse toimepanemist ja sellelt pettuselt kasu saamist, vaadeldes Lahesuu Sadama AS, OÜ Tarukail ning viimase tehingupartnerite vaheliste tehingute ahelat tervikuna. Lahesuu Sadama AS-le esitatud arve nr 70705 sisaldas OÜ-de Jurvord, Leeklill, Inarton Transport, Krimarco ja Avialo arvetel märgitud 17
(28)3-07-787 töid. Nende arvete alusel on OÜ Tarukail arve nr 70705 alusel tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvanud, kuid nendel arvetel märgitud käibemaksu ei ole arvete esitajad riigile tasunud. Tähelepanu väärib ka kontrollaktis (lk 13) toodud märkus, et OÜ Tarukail ei olnud esitanud kuni 31.10.2005 ühtegi käibemaksu (ega ka tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete) deklaratsiooni ning esitas maksudeklaratsioonid alles siis, kui maksuhaldur teavitas Lahesuu Sadama AS haldusjuhti N. Meri, et küsitleb seoses tehingutega ka OÜ-d Tarukail. Seega ei välista arvel nr 70705 märgitud käibe deklareerimine teenuse müüja poolt võimalust, et teenuse ostja kasutas fiktiivset arvet nr 70705 sisendkäibemaksu alusetuks mahaarvamiseks maksupettuse toimepanemisel. 13. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt maksuhalduri väidet, et OÜ Tarukail arvel näidatud teenuse osutasid kaebuse esitajale muud äriühingud (eelkõige AS Moonsund Shipping ja OÜ Vikerkaar Transport). Kui see väide osutub õigeks, võib ühtlasi pidada tõendatuks, et kaebuse esitaja oli teadlik, et tal puudub OÜ Tarukail arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 14. Kaebuse esitaja tugineb Nalmond Meri selgitustele (I kd tl 139, 151), et OÜ-lt Tarukail telliti põhja puhastamise teenus selleks, et sügisel
(2005)saaks OÜ Vikerkaar Transport süvendustöödega jätkata. N. Meri selgitas, et kui süvendustööde käigus satutakse prahi otsa, tekivad seisakud, mille eest kaebuse esitaja pidi süvendusteenuse osutajale täiendavalt tasuma, viidates detsembris 2004 toimunud juhtumile, kus OÜ Vikerkaar Transport laeva vinti sattus merepõhjast tross, mis seiskas süvenduskaravani töö. Samad seisukohad esitas N. Meri ka tunnistajana (IV kd tl 148-149). N. Meri näidatud OÜ Tarukail tööde teostamise paiga järgi (IV kd lk 125) toimusid tööd
  1. kai akvatooriumis. Tööd toimusid Ivo Kose seletuste kohaselt juunisjuulis
  2. Väiteid OÜ Tarukail poolt tööde teostamise kohta kinnitab kaebuse esitaja lisaks OÜ Tarukail arvele ja I. Kose selgitustele veel järgnevate tõenditega: 1) OÜ GinessaGrupp seletus maksuhaldurile, et äriühing osales OÜ Tarukail tellimusel Lahesuu sadamas keevitus- ja remonttöödel juunis-juulis 2005 (IV kd tl 28), ning OÜ-le Tarukail esitatud OÜ GinessaGrupp 26.07.2005 arve nr 106 keevitus- ja remonttööde eest Lahesuu sadamas 86 000 krooni (IV kd tl 29-31); 2) tuukrite U. Pildre (III kd lk 20-23), K. Tisleri (III kd lk 25-28) ja T. Käeseli (IV kd lk 86-88) ütlused, et nad tegid Lahesuu Sadamas Ivo Kose pakutud tööd merepõhja puhastamisel; 3) OÜ Gavert Ehitus juhatuse liikme V. Gaaveri (III kd lk 129) ja Kaurits OÜ kopajuhi E. Puntso seletus (III lk 174), et pärast jaanipäeva 2005 nägid nad sadamas tuukreid töötamas. Maksuhaldur väidab, et III sadama akvatooriumi süvendamise ja põhja puhastamise töid tegid Moonsund Shipping AS, Vikerkaar Transport OÜ ja OÜ Torupark (vt 18.09.2008 selgitus ringkonnakohtule IV kd tl 240). Väites tugineb maksuhaldur järgmistele tõenditele. AS Moonsund Shipping 31.01.2006 kirjaliku seletuse kohaselt maksuhaldurile (II kd lk 79) teostas AS Moonsund Shipping
  3. a Lahesuu sadamas töid kaks korda. 05.01.2005-19.01.2005 tehti süvendustöid ja tõsteti välja kive süvenduskaravaniga (koosseisus mitmekopaline süvendaja, kaks mudapraami) ja tõsteti risustust välja ujuvkraanaga „Kuri“. 18.11.2005 kuni 16.12.2005 teostati süvendustöid ujuvkraanaga „Kuri“. Moonsund Shipping AS juhataja Siim Rammo 09.05.2006 seletusest (II kd lk 80-83) selgub tööpiirkonna kohta, et töid alustati kai alguses, „II kai lõpp kuni III kai“ tehti
  4. a lõpus ja
  5. a jaanuaris, sealt edasi jätkas Vikerkaar Transport OÜ. Seletuste juures oleva joonise järgi (II kd lk 83) tegi Moonsund Shipping AS
  6. a tööd ka III kai lõpuosas, sealt, kus jäi pooleli Vikerkaar Transport OÜ-l, III kai lõpuosa tegemine pidi toimuma järelikult novembris-detsembris 2005 ujuvkraanaga „Kuri“. Vikerkaar Transport OÜ süvendustööde raportitest (I kd lk 184-193) nähtuvalt tehti süvendustöid perioodil 26.01.2005 kuni 04.02.
  7. Vikerkaar Transport OÜ tööpiirkonna kohta saab juhatuse liikme A.-L. Teesalu ütlustest (II kd tl 72-75) nähtuvalt järeldada, et süvendustöid tehti
  8. kaiga 18
(28)3-07-787 külgnevas akvatooriumis, sealjuures kattus see ala sellega, mida näitas Tarukail OÜ tööpiirkonnana N. Meri (IV kd tl 125). Vikerkaar Transport OÜ selgituste kohaselt ei teinud nad töid päris
  1. kai ääres, kuna ei läinud lähemale kaile kui 3 m, „nad olid sunnitud tegema koppadega (kai pealt) kai ääres; Moonsund (ilmselt) kraanaga Kuri tegi kai ääres seda tööd, samal ajal olid seal“. Kai ääres tegi süvendus- ja puhastustöid veebruaris 2005 siiski OÜ Torupark (vt 14.02.2005 ja 28.02.2005 arved nr 18 ja 24 akvatooriumi puhastamise ja kaevetööde eest akvatooriumi süvendamisel, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja OÜ Torupark juhatuse liikme J. Ley seletus II kd lk 38-45). Seega olid veebruaris 2005 sadama akvatooriumi süvendamistööd tehtud ning süvendada ja puhastada jäi veel
  2. kai äärset ala ja lõpuosa (mida tegi novembris-detsembris Moonsund Shipping AS). Viidatud järeldusele võib jõuda ka seetõttu, et Lahesuu sadamas pole peale seda ajavahemikku toimunud süvenduskaravaniga sadama akvatooriumi puhastamist ning vee erikasutusloa (II kd lk 60-65) tingimustest tulenevalt tuli sadama süvendamine viia läbi kahes etapis selliselt, et esimeses etapis süvendatakse kaist 10 m ja kaugemale jäävat sadama basseini ala ühe- või mitmekopalist süvendajat kasutades ning teise etapi käigus süvendatakse greiferiga kaiäärne ala laiusega 10 m. Võib oletada, et peale Vikerkaar Transport OÜ süvendamistöö lõpetamist võis jääda merepõhja veel risustust, (millele viitavad ka A.-L. Teesalu ütlused rohke risustuse kohta põhjas) mida lisaks Moonsund Shipping OÜ süvendamistöödele
  3. a novembris oli vaja puhastada ka Tarukail OÜ poolt sama aasta juunis-juulis. Samas viitab N. Meri selgitus Tarukail OÜ tööde eesmärgi kohta (vältida tõrkeid süvenduskaravani töös) vajadusele valmistada pinda ette just sellisteks süvendustöödeks, mida tehakse kaist kaugemal sadama akvatooriumis süvenduskaravaniga, selliseid töid ei ole aga peale
  4. a veebruari sadama akvatooriumis toimunud. N. Meri näidatud OÜ Tarukail tööde ala (IV kd lk 125) on sedavõrd suur osa sadama akvatooriumist, et seda ei ole võimalik puhastada kopaga (greiferiga) kaldalt. Kaebuse esitaja pole samas kunagi väitnud, et OÜ Tarukail osutanuks teenuseid süvenduskaravaniga. Ujuvkraana või kaldal asuva kopa jaoks, mis on võimeline tõstma välja sellise raskuse ja mõõtmetega esemeid, mida süvendaja ei jõua, põhja ettevalmistav puhastamine suuremõõtmelisest risust vajalik ei olnud. Seega ei haaku N. Meri selgitused OÜ Tarukail tööde eesmärgi ja asukoha suhtes andmetega teiste äriühingute poolt sadama süvendamisel tehtud tööde kohta ning tööde teostamise vee erikasutusloast tuleneva korraldusega.
  5. Täiendavalt veenab ringkonnakohut selles, et OÜ Tarukail asemel on sadama süvendamise teenuse kaebuse esitajale osutanud OÜ Torupark, Moonsund Shipping AS ja Vikerkaar Transport OÜ, lepinguliste suhete sõlmimist ning täitmist kajastava dokumentatsiooni puudulikkus OÜ Tarukail lepingu puhul võrreldes teisi eelnimetatud äriühinguid puudutavaga. See väljendub OÜ Tarukail hinnapakkumise (II kd lk 54) aluste mittevastavuses kaebuse esitajale esitatud arve maksumuse kujunemise alustele (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt II kd lk 49). Sellise erinevuse puhul on hinna 1 652 560 krooni (käibemaksuta) kokkulangemine nendes kahes dokumendis arusaamatu. Mõistlikku selgitust sellise erinevuse kohta pole esitanud kaebuse esitaja ega OÜ Tarukail esindaja. Pealegi ei ole hinnapakkumine adekvaatne väidetavalt teostatud töö mahuga. Hinnapakkumine põhines tuukritöö maksumusel arvestatud töötunni hinnal 4 131,4 krooni ning, arvestades tunnihinna vahekorda hinnapakkumises toodud töö kogumaksumusega (1 652 560 krooni käibemaksuta), pidi hinnapakkumises arvestuslik töömaht olema 400 töötundi. OÜ Tarukail ehitustööde päeviku väljavõtte (III kd tl 184-207) järgi tehti Lahesuu sadamas ajavahemikus 16.06.2005-15.07.2005 tööd kokku 24 päeval. Kui tööpäevade selline eeldatav arv oli realistlik, pidanuks tööpäeva pikkus olema keskmiselt 16,6 tundi. 19
(28)3-07-787 OÜ Tarukail teenuse osutamist puudutav dokumentatsioon on puudulik ka selles mõttes, et ei anna täpset ülevaadet teenuse sisust, töömahust ja hinnakujunemisest. Näiteks ei kajasta hinnapakkumine ega tööde üleandmise-vastuvõtmise akt süvendi puhastamisel kogutud prahi äravedamise ja utiliseerimise teenust, mida OÜ Tarukail teostatud tööd väidetavalt hõlmasid. Samas kajastavad utiliseeritud jäätmete kogust OÜ-ga Torupark koostatud akvatooriumi puhastamise ja süvendustöö teostamise tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (II kd tl 39, 41). Puuduvad andmed kasutatud seadmete tööaja ning nendega teostatud tööde mahu kohta (vrdl nt Moonsund Shipping AS poolt ujuvkraana „Kuri“ kasutamise kohta koostatud raportid I kd tl 197, II kd lk 1-11). OÜ Tarukail ehitustööde päevik on üldsõnaline ja andmevaene.
  1. Kahtlust äratab ka OÜ Tarukail teenuse hind, mis on pea poole kõrgem kui Vikerkaar Transport OÜ poolt perioodil 27.01.2005-06.02.2005 süvenduskaravaniga teostatud sadama akvatooriumi süvendamise tööde eest esitatud 08.02.2005 arvel 1 100 721,70 kr.
  2. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus veendunud, et kaebuse esitajale pole osutatud OÜ Tarukail arvel kajastatud teenust. Vastupidises ei veena ringkonnakohut ka kaebuse esitaja osutatud tõendid – OÜ GinessaGrupp seletus ja arved ning V. Gaaveri, E. Puntso, T. Käeseli, U. Pildre ja K. Tisleri ütlused.
  3. V. Gaaveri ja E. Puntso ütluste kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus leidis, et puuduvad tõendid OÜ Tuukritööd poolt pärast jaanipäeva tööde teostamise kohta. Maksuhaldur on vastuses kaebuse täiendusele (IV lk 64) märkinud, et AS-s Lahesuu Sadam vajati pidevalt tuukrite abi ja seda osutas Tuukritööde OÜ, kes on kaebuse esitajale muuhulgas esitanud 19.07.2005 arve nr 945 „Lahesuu sadama kanalisatsioonitorustiku ava lõiketööde“ eest. Arvet ei ole küll haldusasja materjalide juures, kuid kaebuse esitaja ei ole sellise arve esitamise faktile vastu vaielnud. Sellise arve esitamist kinnitab ka OÜ Tuukritööd juhatuse liige K. Peremees (II kd lk 69). Sellest nähtub, et E. Puntso ja V. Gaaveri pärast jaanipäeva 2005 Lahesuu sadamas nähtud tuukrid ei pidanud sugugi olema OÜ Tarukail nimel teenuse osutajad. V. Gaaveri ütlus, et pärast jaanipäeva mikrobussiga tööl olnud tuukrid tõmbasid kaldalt kraanaga kette, on vastuolus E. Puntso ütlusega, et tuukrid tegid vee all mõõdistustöid, lisaks märgib E. Puntso, et tuukritel oli buss, mille peale oli kirjutatud „Tuukritööd“.
  4. Kaebuse esitaja väitel kasutas OÜ Tarukail kaebuse esitajale teenuse osutamisel tuukrite U. Pildre, T. Käeseli ja K. Tisleri tööd. Maksuhaldur on seoses nende tuukrite selgitusega toonud esile järgmised asjaolud. Lahesuu Sadam AS ei esitanud maksumenetluse jooksul ühtegi dokumenti (arvet, lepingut, hinnapakkumist) ega tõendit (fotot, CD jne) selle kohta, et seisukai süvendi puhastusel osalesid tuukrid. Samuti ei esitanud OÜ Tarukail selliseid dokumente tuukrite osalemise kohta süvendi puhastustöödel. U. Pildre, K. Tisleri ja T. Käeseli ning OÜ Tarukail vahel puudusid töölepingulised suhted. Perioodil 2005 mai kuni detsember ei ole U. Pildrele, K. Tislerile ja T. Käeselile OÜ Tarukail maksudeklaratsioonidel deklareeritud väljamakstavaid töötasusid, töötasudelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu ega arvestatud sotsiaalmaksu. Pärast 16.03.2006 I. Kose kohtumist maksuhalduriga esitas 03.04.2006 OÜ Tarukail 2006 veebruarikuu parandusdeklaratsiooni, kus deklareeris T. Käeselile väidetavalt makstud 4 000 krooni, kuid mis töö eest T. Käesel selle raha sai, ei ole teada. Asjaosalised on andnud vastuolulisi ütlusi OÜ Tarukail tööde eest tasumise kohta. I. Kose väited, nagu oleks tuukrid vormistatud OÜ Tarukail osanikeks, ei vasta tõele. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et OÜ-l Tarukail on olnud alates 13.05.2005 üks osanik Ivo Kosk. I. Kose väited, nagu ei saaks omanikud (tema, U. Pildre ja K. Tisler) tasu, kuni firmal on 20
(28)3-07-787 kõik tuukrivarustus välja ostetud, ei vasta tõele, kuna I. Kosele on deklareeritud töötasu alates 2005 augustist. Peale maksuhaldurile 09.11.2005 seletuse andmist esitas Ivo Kosk väidetavalt 20.05.2005 sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt omavad K. Tisler ja U. Pildre OÜ-s Tarukail osanikena 44 % osakutest ja osanikuks olek registreeritakse äriregistris peale U. Pildre ja K. Tisleri töölt lahkumist AS-st Moonsund Shipping. Kuid äriregistri väljavõte ning U. Pildre ja K. Tisleri ütlused seda ei kinnita. U. Pildre ja K. Tisleri töölepingud AS-ga Moonsund Shipping lõpetati 04.11.
  1. 20.01.2006 suuliste selgituste andmisel vastas U. Pildre maksuhalduri küsimustele, kas U. Pildre on osanik OÜ-s Tarukail ja kas temale on pakutud osta osalust OÜ-s Tarukail, eitavalt, öeldes, et lepingu kohaselt pidi töö eest ostetama varustus, küsitava käes pole lepingut. K. Tisler vastas 20.01.2006 eelpooltoodud küsimustele, et „pidime osanikud olema. Osaluse eest raha ega muudes vahendites maksnud ei ole. Toodi paber, et oleme osanikud 40%, Urmas pidi ka olema. Peale juuli 2005 ei ole Tarukailiga tehinguid olnud. Varustuse saamisega mingeid täiendavaid kohustusi ei ole.“ Samuti on asjaosalised andnud erinevaid ütlusi tuukrite osalemise kohta 01.06.2005 hinnapakkumise aluseks oleva väidetava 26.05.2005-27.05.2005 tuukriuuringu teostamisel. 09.11.2005 seletuses maksuhaldurile kinnitas I. Kosk, et ujusid K. Tisleri ja U. Pildrega põhja läbi, määrasid ära, mis töö võib enam-vähem maksma minna, ja tegid hinnapakkumise. U. Pildre ütluste kohaselt käisid nad kohta vaatamas 15.06.2005, vee all ei käinud ning seda, et põhjas on metallijäätmeid, enne ei teadnud. K. Tisler kinnitas, et paar nädalat enne tööde alustamist (mais 2005) käisid nad kohta vaatamas, ujusid U. Pildrega I. Kose näidatud koha läbi ja selle alusel tehti hinnapakkumine. T. Käesel väidab, et „poisid käisid enne 16.06., mis päeval, ei tea, nad tegid põhjas ülevaatuse, vaatasid, mis põhjas on, ja rääkisid, tema ise ei käinud“. Kuna ei esitatud muid usaldusväärseid andmeid tuukriuuringu kohta (nt erinevalt OÜ Tuukritööd praktikast ei ole tehtud uuringute läbiviimise kohta mingeid pilte), kinnitab see maksuhalduri kahtlusi, et mingit tuukriuuringut läbi ei viidud ning lepingu juures oleval hinnapakkumisel ei ole reaalset alust. Maksuhaldur on toonud välja, et I. Kose ja tuukrite U. Pildre, K. Tisleri ja T. Käeseli seletustest ilmnes, et nende puhul on tegemist ammuste tuttavatega, pealegi on U. Pildre ja K. Tisler, olles tööl AS-s Moonsund Shipping, viibinud tööülesannete täitmise tõttu AS Lahesuu Sadam seisukai süvendi töödel. Suuliste selgituste käigus selgus, et nad olid saabunud Saaremaalt Tallinna juba eelmisel õhtul (19.01.2006) ning viibinud I. Kose juures, mida oli ütlusi võtnud revidendi muljete kohasel tunda ka nende selgituste andmisel - kui küsimused olid üldised ja ettearvatavad, olid vastused enam-vähem ühesugused ja kattusid I. Kose seletustega, kui aga oli tegemist tavapärasest erineva küsimusega, olid vastused erinevad. Näiteks tõi maksuhaldur välja, et küsimusele, kelle poolt oli tuukrivarustus, vastas I. Kosk, et tuukriülikonnad olid ostetud „Krimarcost“ Lahesuu sadama tööde jaoks K. Tislerile ja U. Pildrele, kellele need antakse firma töödel kasutada. U. Pildre vastas, et töö teostamisel oli kasutada isiklik tuukrivarustus. K. Tisler vastas, et tegi tööd isikliku, vana vene päritolu varustusega. T. Käesel vastas, et tuukrivarustus on „kolme peale“. Küsimusele, millest olenes tuukritöö hind, vastas U. Pildre, et vee all oleku ajast, kuid raha asemel said nad uue tuukrivarustuse, mis osteti neile „Sebakist“ oktoobris või novembris 2005, K. Tisler vastas, et hinnast ei ole juttu olnud ning nad leppisid I. Kosega kokku, et viimane ostab uue tuukrivarustuse, „Sebak“ tegi hinnapakkumise juunis-juulis ja nad said tuukrivarustuse kätte juulis
  2. Ringkonnakohtu arvates ei klapi tuukrite tööaja andmed OÜ Tarukail ehituspäevikus OÜ-st Moonsund Shipping saadud vastusega tuukrite U. Pildre ja K. Tisleri töötamise kohta ajavahemikul 16.06.2005-15.07.2006 (IV kd tl 115). I. Kose 09.11.2005 selgitustest võib järeldada, et veealustel töödel osales kokku 4 inimest – tema, U. Pildre, K. Tisler ja mõnikord T. Käesel. K. Tisler ja U. Pildre aga ei saanud näiteks 27.06.2005 ja 30.06.2005, mil ehitustööde 21
(28)3-07-787 päeviku kohaselt viibis objektil 3 tuukrit, Lahesuu sadamas tööl olla, sest AS Moonsund Shipping andmetel olid K. Tisler ja U. Pildre 26.06.2005-30.06.2005 tööl Hiiumaal „Suursadama“ objektil. Kuna töödejuht (päeviku kohaselt I. Kosk) on ehitustööde päevikus töölviibijana tuukrite kõrval välja toodud eraldi, võib järeldada, et „tuukri“ all ei ole I. Koske ehitustööde päevikus silmas peetud. Sel põhjusel ei saanud ka 20.06.2005, 28.06.2005 ja 29.06.2005, ning 04.07.2005-06.07.2005 Lahesuu sadamas tööl olla 2 tuukrit, nagu ehitustööde päevikus märgitud, sest 3-st tuukrist 2 (U. Pildre ja K. Tisler) töötasid neil päevil AS Moonsund Shipping käsutuses merekaabli kontrollil Soela väinas ning Hiiumaal „Suursadama“ objektil.
  1. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et OÜ Tarukail arvel nr 70705 näidatud tehingut kaebuse esitaja ja OÜ Tarukail vahel ei toimunud ning kaebuse esitaja oli sellest teadlik. Seetõttu puudub kaebuse esitajal alus selle arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna kaebuse esitaja teadis, et arve väljastaja näol ei olnud tegemist tegeliku müüjaga, on selle arve alusel tehtud väljamakse maksustamine tulumaksuga TuMS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel samuti õige (vt Riigikohtu lahendid haldusasjades nr 3-3-1-34-06 (p 14) 3-3-1-47-06 (p 10)). Seega on halduskohus tõendite ebaõige hindamise tõttu alusetult tühistanud maksuotsuse osas, millega määrati tasumisele käibemaksu ja tulumaksu seoses OÜ Tarukail arvega nr
  2. II
  3. Maksuhaldur on seisukohal, et III kai tugiseina ehitasid kaebuse esitajale OÜ Gavert Ehitus asemel OÜ Torupark (arved summas 704 602 krooni kai
  4. ehitusetapi mullatööde eest) ja OÜ LTCO Ehitus (arved summas 1 150 756 krooni „ankruplaadi AP1“ ehituse eest), kelle esitatud arved kajastas kaebuse esitaja
  5. a juuli-oktoobri käibedeklaratsioonides.
  6. Maksuhaldur põhistab järeldust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) N. Meri, OÜ Torupark juhatuse liikme J. Ley, OÜ LTCO Ehitus juhatuse liikme V. Kulbuschi ja OÜ Kaurits ekskavaatorijuhi R. Nõmme seletustest ilmnevalt ei saanud OÜ Gavert Ehitus ehitada III kai tugiseina aprillist juulini, nagu järelduks OÜ Gavert Ehitus arvetest ja töö üleandmisevastuvõtmise aktidest; 2) kaebuse esitaja raamatupidamine kajastab tehingu dokumentatsioonina OÜ Gavert Ehitus arved, tööde vastuvõtuaktid ja lepingu, samas kui kaebuse esitaja on olnud väga hoolikas teiste äriühingute kaetud ehitustööde jäädvustamisel CD-plaatidel või fotodel; 3) OÜ Gavert Ehitus poolt maksuhaldurile esitatud betooni ostuarvetel näidatud betooni tugevusklass ei ühti kai ehitusprojektis ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides näidatud betooni tugevusklassiga. Vastuses apellatsioonkaebusele esitab maksuhaldur lisaks ülevaate OÜ LTCO Ehitus arvetest, tööde aktidest ja arvetest, mille põhjal jõuab järeldusele, et III kai tugiseina ehitas valmis kogu ulatuses OÜ LTCO Ehitus.
  7. N. Meri ütluste (IV kd tl 149) kohaselt alustas OÜ Gavert Ehitus III kai tugiseina ehitustöid
  8. a kevadel, samal ajal kui LTCO Ehitus OÜ ehitas II kai tugiseina. Ka 10.05.2005 tööde akti (III kd tl 113) kohaselt algasid betoonitööd 17.04.
  9. N. Meri ütluste kohaselt saab (kaid vee poolt toetava) larsseni maasse paigaldamisega samaaegselt ehitada tagumist tugiseina. LTCO Ehitus OÜ juhatuse liige V. Kulbuschi (III kd lk 157-158) selgituse kohaselt alustasid nemad III kai ehitust juulis
  10. V. Kulbuschi ütlustest võib järeldada, et tugiseina tegemist alustati teiste poolt enne, kui nemad sellele tööle asusid. III kai seina tehti augustis, samaaegselt larsseni sisse löömisega. V. Kulbusch märgib, et „Tugiseina tegid teised mehed. /---/ Nemad läksid oma töödega ees, meie tulime järgi.“ OÜ Torupark juhatuse liikme J. Ley 08.02.2006 ja 02.05.2006 seletuste kohaselt tegid nemad III kail mullatöid – kai piiri 22
(28)3-07-787 väljakaevamine, tugiseina kaeviku kaevamine, pärast kaeviku tagasitäide, tõmbide väljakaevamine ja tagasitäide, vertikaalplaneerimine. J. Ley märgib, et tugiseina ei saa enne teha, kui larssen paigas, samas toimus kai piiri väljakaevamine enne larsseni paigaldamist. 02.05.2006 märgib J. Ley, et „tugiseina tegi mingi firma, larssenit lõi Tervali, betoneerisid hoopis teised,“ tugiseina ehitamisel OÜ Torupark ei osalenud. Kaurits OÜ kopajuht E. Puntso selgituses maksuhaldurile (III kd, lk 173-174) ei nimetata, milline äriühing tugiseina ehitas, E. Puntso kinnitas vaid, et tugisein kaevati suvel ja mitte nende poolt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et eelviidatud isikute selgitustest nähtuvalt ei saa välistada, et tugiseina ehitamisel osales peale OÜ LTCO Ehitus veel mõni äriühing, sellele viitavad otseselt muuhulgas nii V. Kulbuschi kui J. Ley ütlused. Võimalusele, et OÜ Gavert Ehitus alustas III kai tugiseina ehitamist
  1. a kevadel, räägib aga vastu N. Meri ütlus, et III kai „larssen tehti
  2. a sügisel“, kui samas võiks N. Mere ja J. Ley ütlustest järeldada, et tugiseina tegemist ei saa alustada enne larsseni paigaldamist. Samas järeldub V. Kulbuschi ütlustest, et tagumine tugisein tehti kas enne või paralleelselt (ei mäleta täpselt) larsseni löömisega, mis toimus augustis. Seega ei välista larsseni paigaldamine augustis tugiseina varasemat ehitama hakkamist.
  3. Halduskohus rajas järelduse tehingute mittetoimumisest sellele, et OÜ Gavert Ehitus poolt maksuhaldurile esitatud arve-saatelehtedel betooni hankimise kohta (III kd lk 131-133) märgitud betooni tugevusklass B25 ei ühti lepingu lisas nr 1 esitatud kalkulatsioonis (III kd lk 124) ja töö üleandmis-vastuvõtmisaktidel (III kd lk 113, 115, 117, 119) kajastatud betooni tugevusklassiga C30/37 ning projektil (IV kd lk 17) kajastatud betooni tugevusklassiga B
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista nende arvete-saatelehtede puudused OÜ Gavert Ehitus poolt kai tugiseina ehitustööde teostamise võimalust. Need puudused võivad tingida üksnes seda, et nende AS Keila Betoon arve-saatelehtedega ei saa vaidlusaluse OÜ Gavert Ehitus ja kaebuse esitaja vahelise tehingu toimumist tõendada.
  5. Samas nõustub ringkonnakohus maksuhalduri poolt apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et LTCO Ehitus OÜ arvete ja tööde-üleandmis-vastuvõtmisaktide alusel võib pidada tõendatuks, et III kai tugiseina ehitas siiski täies ulatuses LTCO Ehitus OÜ. Seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgnevalt. N. Mere 07.11.2005 selgituse põhjal (I kd lk 139) seisnes väidetav OÜ Gavert Ehitus poolt kai tugiseina ehitamine monoliitbetoonseina rajamises. Selline vahedeta betoonsein (tugisein) asendati V. Gaaveri seletuse kohaselt (III kd tl 128) suurema tugevuse eesmärgil projektis algselt ette nähtud eraldi ankruplaatidega (betoonist plaadid, kuhu kinnituvad tõmmitsad, mis hoiavad paigal kai välimist sulundseina e. larssenit). Ka väljavõttes tugiseina projektist (IV kd lk 54) nimetatakse ankruplaadiks betoondetaili, kuhu kinnituvad tõmbid ja mida ümbritseb täitepinnas. Seetõttu saabki ankruplaatide all erinevates töödokumentides (sh LTCO Ehitus OÜ omades) mõista kai tugiseina betoonist osa rajamist. LTCO Ehitus OÜ on osalenud ka II kai tugiseina rajamisel. Toimikus (IV kd tl 122-123) asub vastava lepingu (nr 180505) alusel esitatud arve ja sellele juurde lisatud töö üleandmisevastuvõtmise akt II kai ehitusel juunis 2006 teostatud tööde kohta. Sellest aktist nähtub, et töö esemeks on muuhulgas olnud 24 ankruplaadi rajamine ja valmistamine kaile kogupikkuses 78 jooksva meetri ulatuses ning selle töö maksumuseks oli 140 436 krooni. Sellest saab järeldada, et LTCO Ehitus OÜ on II kai ehitustöödel rajanud tugiseina jooksva meetri maksumusega 1 800 krooni. Teistsugust järeldust ei saa teha kaebuse esitaja ringkonnakohtule esitatud selgitusest vastustaja sellekohase arvutuse kohta, et II kai kogupikkus oli tegelikult suurem kui 78 m (kokku 23
(28)3-07-787 142 m). See märkus ei näita, et pikkus 78 jm oleks LTCO Ehitus OÜ töö mahu iseloomustamisel töö üleandmis-vastuvõtmisaktis näidatud ebaõigesti. Pealegi ilmneb V. Kulbuschi selgitustest (IV kd tl 117), et II kai tugiseina ei rajanud kogu kai pikkuses üksnes LTCO Ehitus OÜ. V. Kulbuschi väitel oli eelnevalt juba tehtud osa ankruplaate, nemad paigaldasid II kaile 24 ankruplaati koos tugiseinaga (selgitusest ilmneb, et II kai tugiseina rajamisel kasutati lahendust, kus eraldiasetsevate ankruplaatide ette rajati killustikust ehitatud ja betoneeritud tugisein). Toimikus on LTCO Ehitus OÜ 01.08.2005, 06.09.2005, 04.10.2005, 28.11.2005 (III kd lk 145152) ja 31.10.2005 (IV kd tl 120-121) arved III kai ehitustööde eest koos arvete lisaks olevate õienditega perioodi jooksul teostatud tööde mahtude kohta. Õienditelt (III kd tl 146, 148, 150 ja 152 ning IV kd tl 121) nähtub, et pooled on muuhulgas kokku leppinud ankruplaatide paigaldamises (ehk siis tugiseina rajamises) III kaile 210 jooksva meetri ulatuses maksumusega 378 097 krooni. See teeb tugiseina jooksva meetri maksumuseks samuti ca 1800 krooni (1800 * 210 võrdub 378 000). Kuna on teada, et 78 jooksvat meetrit tugiseina rajas LTCO Ehitus OÜ II kai puhul üksinda, siis on sama ühikuhinna puhul mõistlik arvata, et III kai tugiseina jooksva meetri puhul oli tema töö maht samasugune. Vaidlus puudub selles, et III kai ja seega ka selle tugiseina pikkus ongi 210 jm. 28.11.2005 arvele lisatud õiendist (III kd tl 152) nähtub, et töö ankruplaatide paigaldamise osas kokku 378 097 krooni väärtuses on LTCO Ehitus OÜ poolt ka tegelikult tehtud. LTCO Ehitus OÜ on esitanud ka arved Stelling Kaubanduse OÜ-st ehitusmaterjalide ostu kohta III kai ehitustööde teostamise perioodil, millest nähtub projektikohase tugevusklassiga (B35) betooni hankimine. Need tõendid näitavad, et III kai tugiseina rajas LTCO Ehitus OÜ ja mitte Gavert Ehitus OÜ. Isegi kui J. Ley ja V. Kulbuschi ütlusi arvestades võis keegi teine enne LTCO Ehitus OÜ-d III kai betoonist tugiseina rajamisel mingis osas samalaadseid töid teha, ei ole usutav, et nende tööde maht oli võrreldes LTCO Ehitus OÜ samalaadsete tööde maksumusega 378 097 krooni sedavõrd suur, nagu ilmneb Gavert Ehitus OÜ arvetelt (III kd lk 112-119, kogusummas 882 460 krooni). Vastasel juhul paisuks III kai tugiseina ühikuhind II kai omaga võrreldes arusaamatult suureks. 26. Kontrollaktis (lk 34) on välja toodud, et N. Mere 07.11.2005 suulistes selgitustes (I kd lk 137-140) loetles ta III kai ehitustööde teostajatena „LTCO-d“ ja „Vesiehitust“. OÜ-d Gavert Ehitus mainis ta alles seejärel, kui maksuhaldur viitas selle äriühingu arvele. Kui see äriühing oleks teinud III kai juures ehitustöid sedavõrd olulises mahus, oleks ta N. Merile III kai ehitustööde teostajaid puudutava küsimuse puhul meenunud ilmselt esimeses järjekorras. Eeltoodust võib pigem järeldada, et N. Meri ei soovinud, et selle äriühingu arved seoses III kai ehitustöödega pälviksid maksumenetluses tähelepanu. 27. Seega nõustub ringkonnakohus lõppkokkuvõttes maksuhalduri ja kohtu järeldusega, et OÜ Gavert Ehitus arvetel näidatud ehitusteenust ei ole kaebuse esitaja saanud. Seega ei ole arvetel näidatud käivet toimunud, millest ostja pidi olema teadlik. Seetõttu on õige nimetatud arvete alusel nii täiendava käibemaksu kui tulumaksu juurdemääramine maksuotsusega. 28. Kaebuse esitaja on rõhutanud, et OÜ Gavert Ehitus on vaidlusalustel arvetel näidatud käibemaksu seaduses sätestatud korras deklareerinud ja tasunud. Ringkonnakohtu arvates ei välista see käesoleval juhul käibemaksu määramist. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-22-07 p-s 22, millele kaebuse esitaja viitab, ei leitud, et olukorras, kus fiktiivsel arvel näidatud käibemaks on riigieelarvesse tasutud, ei saa ostjal ühelgi juhul keelata selle sisendkäibemaksuna mahaarvamist. Riigikohtu seisukoha järgi on võimalik sellises olukorras käibemaksu täiendav määramine juhul, kui tegemist on maksupettusega. Fiktiivsel 24
(28)3-07-787 arvel näidatud käibemaksu tasumine arve väljastaja poolt ei välista maksupettuse toimepanemist. Pole usutav, et kaebuse esitaja tegi fiktiivsete arvete alusel käibemaksuarvestust ilma kasu saamise eesmärgita. Kasu võis seisneda näiteks selles, et näiliku tehingu alusel müüjale makstud tasu sildi all viidi raha ostja ettevõtlusest välja sellega kaasnevate maksude (nt tulumaks, sotsiaalmaks) tasumise kohustusest kõrvale hoides. Et riik ei kanna müüja poolt käibemaksu tasumise tõttu sisendkäibemaksu mahaarvamise läbi kahju laekumata jäänud käibemaksusumma näol, ei välista ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamist. Riigieelarvesse alusetu käibemaksu tasumine müüja poolt ei tekita iseenesest ostjale õigust nõuda sisendkäibemaksu mahaarvamist. Käibemaksu tasumise kohustuse ja tasutud sisendkäibemaksu maksustatavast käibest mahaarvamise õiguse tekkimise eelduseks on käibe tegelik toimumine (vaidlusaluste OÜ Gavert Ehitus arvete puhul siis teiselt maksukohustuslaselt teenuse soetamine KMS § 29 lg 3 p 1 mõttes). III 29. Kaebuse esitaja taotleb HKMS § 6 lg 3 p 3 alusel tuvastada, et ajavahemikul 19.10.200521.12.2006 tema suhtes läbiviidud üksikjuhtumi kontrolliks peetav menetlus oli tegelikult revisjon. Sellise resolutsiooniga kohtuotsust pole kaebuse esitajal tarvis. Õigusaktid ei piira ühe isiku suhtes läbiviidavate maksurevisjonide arvu. Kui küsimus on sama kontrolliobjekti korduva revideerimise takistamises, siis sellisest resolutsioonist ei ilmne kaebuse esitaja maksustamise seisukohalt olulised asjaolud, mille püsima jäämise suhtes võiks temal olla õiguskindlus. Kontrolliobjekti määratlematuse tõttu ei tulene sellisest resolutsioonist korduvrevisjoni piirangut. Põhjendatud huvina sellise tuvastuse suhtes toob kaebuse esitaja viitega

§-le 102 välja huvi tagada kontrollitulemuste suhtes õiguskindlus.

§ 102

lg 3 sätestab: „Revisjoni tulemusel tehtud või muudetud maksuotsust, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist ei saa enam vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses taotleda, võib uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu muuta või kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see asjaolu on tuvastatud seoses: 1) käesoleva seaduse §-des 152–154 sätestatud väärteoga, mis on toime pandud tahtlikult ja mille kohta on jõustunud lahend; 2) kuriteoga, milles on alustatud kriminaalmenetlust.“ Kohus leiab, et kui kaebuse esitaja peab vaidlustatud maksuotsust tehtuks revisjoni tulemusel, on tal võimalik taotleda avalik-õigusliku suhte tuvastamist, mis väljendub tema

§ 102

lg-st 3 tulenevas õiguses sellele, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.12.2006 maksuotsust nr 12-5/868 saab muuta üksnes sellest sättest tulenevatel tingimustel. Kuna selline ongi kaebaja väljendatud eesmärk, saab tuvastamistaotlust tõlgendada eeltoodud kujul. Järgnevalt uurib kohus, kas vaidlusalune maksuotsus on antud revisjoni tulemusel. 30.

§ 73

lg-s 2 on sätestatud, et revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-20-05 (p 14) leidnud, et revisjoni ja üksikjuhtumi eristamine üksnes kontrolli ulatuse alusel - kas tegemist on üksikjuhtumi- või üldkontrolliga – pole võimalik, sest revisjon võib seaduse kohaselt hõlmata vaid ühe maksu üht maksustamisperioodi või isegi üksnes mõne asjaolu väljaselgitamist. Sellest järeldub eelkõige, et isegi kitsalt määratletud kontrolliobjekt, mis võib piirduda üksnes mõne asjaolu väljaselgitamisega, ei välista kontrollimise kvalifitseerimist revisjonina. Samas on kohtu arvates revisjonile eriomane kontrolli selline ulatus, mis ei piirdu mingi maksu tasumise üksikjuhtumiga (teatud majandustehingu või -tehingutega seonduv käibemaksu- või tulumaksukohustus). Kui maksuhaldur on kontrolli eesmärgina määratlenud kontrollitava 25

(28)3-07-787 tegevuse maksuseaduste täitmisel ühe või mitme maksu osas teatud ajavahemiku jooksul, piirdumata mingi üksikjuhtumiga, tuleks reeglina eeldada, et tegemist on revisjoniga.
  1. Seega on oluline, kuidas on maksuhaldur käesoleval juhul määratlenud kontrolli objekti. Kontrollimenetlus algas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.10.2005 korraldusega nr 12-2.1/24557 (I kd tl 111-112). Korralduses on märgitud, et „kontrollitakse Lahesuu Sadama AS
  2. a veebruar kuni
  3. a augustikuu (kaasa arvatud) maksude arvestamise ja deklareerimise õigsust“, ning kohustatakse esitama kaupade-teenuste müügi- ja ostuarved, millel kajastatud käibemaksusummad ning mis on deklareeritud
  4. a veebruariaugusti käibedeklaratsioonidel, „lepingud“; pearaamatu konto väljavõtted, kassadokumendid ja pangakonto väljavõtted. Korralduses pole täpsustatud, milliste tehingutega (kaupade-teenuste müügi või ostuga) seonduvad arved, lepingud jm dokumendid maksuhaldurit huvitavad. Korralduse selline sõnastus viitab üheselt revisjonile. Asjakohatu on maksuhalduri väide, et korraldusest on selge, et kontrollitakse käibemaksuarvestust – revisjon ei peagi hõlmama rohkem kui ühe maksu tasumise kontrolli. Ringkonnakohtu arvates ei välista revisjoni toimumist ka Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.10.2005 otsus nr 4882 (I kd tl 135) käibemaksu tagastamise tähtpäeva pikendamise kohta. Viidatud otsus ei olnud suunatud kontrolliobjekti määratlemisele, pealegi märgitakse ka selles otsuses üldsõnaliselt, et tähtaja pikendamise tingib „vajadus kontrollida äriühingu
  5. a veebruari kuni
  6. a augustikuu käibe- ja sisendkäibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust“. Otsusest võib tõepoolest järeldada, et kontrolli läbiviimise ajendas mõni kaebuse esitaja enammakstud käibemaksu tagastamise taotluse lahendamisel tekkinud küsimus. Kuid see asjaolu ei ole määrav. Õigusaktid ei välista, et revisjoni läbiviimise ajendiks võiks osutuda kontrollitava käitumine mingil üksikjuhtumil. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 03.02.2006 korralduses nr 12-2.1/5514 (I kd tl 113-114 leiti, et kuna kontrolliperioodil teostatud tehingud (kiirlaeva seisukai ehitus) on olulises osas seotud tehingutega kontrolliperioodist varasemal ja hilisemal ajal, laiendatakse käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolliperioodi perioodidele
  7. a september-
  8. a. jaanuar ning
  9. a september-detsember, ning kohustatakse kaebuse esitajat esitama kaupade-teenuste müügi- ja ostuarved, millel kajastuvad käibemaksusummad ning mis on deklareeritud eelnimetatud perioodidel, „lepingud“, pearaamatu konto väljavõtted, kassadokumendid ja pangakonto väljavõtted. Ringkonnakohtu arvates on see korraldus sisult analoogiline 19.10.2005 korraldusega nr 12-2.1/
  10. Kuigi siin mainitakse kontrolliperioodi pikendamise vajadusega seoses kontrolliperioodi tehingute üht objekti (kiirlaeva seisukai ehitust), ei tähenda see, et kontrolliobjekt nende tehingutega piirdus. Korralduses sätestatud dokumentide ja teabe esitamise kohustus on oluliselt laiem, puudutades kõiki kontrolliperioodi tehinguid. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 08.02.2006 korraldusega nr 12-2.1/37874 (I kd tl 131-132) kohustati kaebuse esitajat esitama Lahesuu sadama renoveerimise ja süvendamisega seoses läbi viidud uuringu dokumendid. See korraldus puudutab küll üht majandustehingut, kuid revisjoni käigus teatud üksikjuhtumi suhtes eraldi teabe, dokumentide jm tõendite kogumine on igati tavapärane menetlustoiming, milleks annab aluse

§ 78

. Kontrollaktis (p-d 2.1.1-2.1.2) on lisaks täiendava maksu määramise õiguslikele ja faktilistele alustele antud hinnang kaebuse esitaja poolt käibe deklareerimise ja käibemaksu arvestamise õigsusele kontrolliperioodil üldiselt. 26

(28)3-07-787 Eeltoodud asjaoludel järeldab ringkonnakohus, et kontrolliobjekti maksuhalduri määratletud ulatus vastab revisjonile. 32. Maksuhaldur ja halduskohus on rõhutanud, et kontrolli läbiviimisel ei järgitud revisjoni nõudeid – pole tehtud

§ 75

lg-s 1 sätestatud revisjonikorraldust, maksuhaldurile ei antud kontrollitava juures tööruumi (

§ 77

lg 1), revident ei andnud

§ 79

lg-s 2 sätestatud suulisi korraldusi ega viinud läbi vestlust (

§ 80lg 1).

Ringkonnakohtu arvates ei saa mõne revisjoni läbiviijale antud õiguse kasutamata jätmisele või revisjoni puhul nõutud toimingu mittetegemisele omistada määravat tähtsust. Vastupidine lähenemine viiks lõppastmes olukorrani, kus maksumenetlusele esitatavad nõuded sõltuksid sellest, kui suurel määral peetakse vajalikuks menetlusnorme järgida.

  1. Iseenesest on õige maksuhalduri viide, et revisjoni läbiviimine on üldiselt pikaajalisem ja kontrollitavale koormavam, samas ei ole antud juhul kontrollimenetluse pikkus (30.06.2006 kontrolliakti kohaselt alustati kontrollimist 27.10.2005), menetluse maht ja menetlusega kaasnev koormus kontrollitavale revisjoni olemusega ilmses vastuolus.
  2. Seega nõustub ringkonnakohus kaebuse esitajaga selles, et vaidlusalune maksuotsus on antud revisjoni tulemusel. IV
  3. Eeltoodud põhjendustel tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, millega halduskohus tühistas maksuotsusega OÜ Tarukail arvega seoses käibemaksu ja tulumaksu määramise. Samuti tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kaebus avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab kaebuse maksuotsuse tühistamiseks OÜ Tarukail arvega seonduvalt määratud maksu osas rahuldamata ning rahuldab kaebuse osas, millega taotletakse

§ 102lg-st 3 kaebuse esitajale tuleneva subjektiivse avaliku õiguse tuvastamist.

Sellega rahuldatakse kaebuse esitaja apellatsioonkaebus osaliselt ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus täielikult.

  1. Apellatsiooniastme menetluskuludena taotles kaebuse esitaja riigilõivu väljamõistmist. Kaebuse esitaja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv summas 5000 krooni on arvestatud vaidlustatud maksusumma suuruselt. Tuvastamisnõude pealt ei ole kaebuse esitaja eraldi riigilõivu tasunud. Kuna apellatsioonkaebust maksusumma vaidlustamise osas ei rahuldatud, ei anna tuvastamistaotluse rahuldamine alust selle riigilõivu jaotamiseks poolte vahel.
  2. Halduskohus mõistis kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 24 563 krooni. Kuna ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust, tuleb HKMS § 93 lg 4 alusel esimese astme kohtukulude jaotust muuta. Halduskohtus taotles kaebuse esitaja menetluskulude – esindajatasu summas 30 090 krooni ja riigilõiv summas 5 000 krooni - väljamõistmist. Kulude kandmist tõendavad kuludokumendid (arve õigusabi eest ja pangakonto väljavõte selle tasumise kohta IV kd tl 141-142 ning riigilõivu tasumise maksekorraldus IV kd tl 19). Õigusabikulude suuruse põhjendatuses vaidlust ei ole. Nagu ka apellatsioonimenetluse kulude puhul, ei arvesta ringkonnakohus riigilõivu jaotamisel avalik-õigusliku suhte tuvastamise nõudega, sest selle nõude pealt ei ole kaebuse esitaja maksusumma vaidlustamise kõrval eraldi riigilõivu tasunud. Esindajatasu jagamisel hindab kohus selle nõude osakaaluks kümnendiku kogukulust. 27

(28)3-07-787 Maksunõue summas 1 420 627 krooni on lõppkokkuvõttes tühistatud üksnes seoses OÜ Eleet MP arvetega määratud käibemaksu ja tulumaksu 94 553 krooni osas e ca 7 % ulatuses. Seetõttu tuleb riigilõivust 5 000 krooni kaebuse esitajale välja mõista 350 krooni. Esindajatasust 30 090 krooni tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista 10 % seoses tuvastusnõude rahuldamisega e 3 009 krooni ning ülejäänud summast (2 7081 krooni) 7 % e 1 896 krooni. Seega mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja kogusummas 5 255 krooni menetluskulusid. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 28
(28)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.