Obsah (5)

§ 42§ 60§ 61§ 70§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-31802 Tsiviilasi T A h

) § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Kohus leiab, et poolte seletusega on tõendatud asjaolu, et lapse ema ja isa ei olnud abielus.

§ 42

lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjaolu, et T A põlvneb LT , on tõendatud 10.03.2008.a. DNA ekspertiisiaktiga , mille kohaselt 99,999998% tõenäosusega on kostja lapse isa Eeltoodu alusel kohus leiab, et tuleb tuvastada, et T A põlvneb LT , mille kohta teha kanne T A sünniakti.

§ 42

lg 3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Tulenevalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt

§ 70

lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3602 krooni (elatis 2810 krooni + tulumaks 792,56 krooni) poja ülalpidamiseks aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist kuni poja täisealiseks saamiseni. Lapse vajadused ühes kuus on keskmiselt 8430 krooni, mille kohta hageja on kohtule esitanud üksikasjalikud arvestused. Hageja palub kostjalt välja mõista 1/3 esitatud reaalsetest kuludest. Kostja vabatahtlikult lapse ülalpidamist ei toeta. Hageja sissetulekuks on keskmisel 17 939 krooni. Hageja elab lapsega kahekesi, maksab korteri laenu ja lapse sündides oli sunnitud liisima auto. Kostja leiab, et hageja poolt nõutava elatise suurus ei ole põhjendatud. Kostja on nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni. Kostja perekonnas on kaks alaealist last (3.a. ja 10.a.). Perekonna sissetulekud moodustavad 31 400 krooni kuus. Kostja perekonna kulutused laenulepingutest tulenevate kohustuste ja liisinglepingu täitmiseks ning kommunaalkulude eest tasumiseks on kokku summas 14 835 krooni. Seega jääb alles 16 565 krooni, mis kulub reaalselt nelja inimese toidule (5000 kr kuus), lasteaia maksule (600 kr kuus), laste huviringidele (600 kr kuus), kogumispensioni makse (2 x 600), sportimisele (400 kr kuus), nelja inimese riietele, jalanõudele, voodipesule, igapäevastele hügieenitarvetele, arstimitele, raamatutele, kultuuriüritustele, bensiinile, telefoniteenuse eest tasumisele, jooksvatele kuludele jms. Lisaks eeltoodule on kostja kulutuseks õppemaks 6000 krooni semestri kohta. Hageja arvestuste kohaselt on 2,5 aastase lapse vajadused kuus 8430 krooni, so kaks korda suuremad kui kostja perekonnaliikmetel. Kostja leiab, et hageja poolt märgitud lapse vajaduste summa on liialdatud ja tõendamata. Samuti vaidleb kostja vastu elatise välja mõistmisele aasta tagasiulatuvalt enne elatisehagi esitamist. Kostja on olnud sunnitud alles alates 10.03.2008.a. nentima, et ta võib suure tõenäosusega olla T A bioloogiline isa. Seega on kostja seisukohal, et elatis tuleks välja mõista alates lapse põlvnemise tuvastamisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 11.06.2008.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 on asunud seisukohale, et: „

§ 38

lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Samale seisukohale asus kolleegium ka

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest.“ Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue välja mõista elatis aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist, tuleb jätta rahuldamata ning elatis tuleb välja mõista alates elatishagi esitamisest ehk 30.08.2007.a. Kohus hinnanud kohtule esitatud poolte seisukohti ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Kostja perekonnas kasvab 2 alaealist last (3.a. ja 10.a.). Kohus hinnanud poolte sissetulekuid ja väljaminekuid leiab, et poole majanduslik seisund on võrdne Arvestades maha mõlema poole kohustused pankade ees ja kommunaalkulutused, ei jää hageja koos lapsega halvemasse materiaalsesse olukorda kui kostja perekond iga tema liikme materiaalsete kulutuste osas. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks miinimummääras, lisades sellele tulumaksu osa. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja kasuks. igakuine elatis summas 2632 (2175 krooni + 21% tulumaks) poeg T A (sünd. xxx.a.) ülalpidamiseks alates 30.08.2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni ehk kuni xxx.a.. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 ja 4 leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Taimi Kollom Kohtunik