nr.70 “Parkimistasu kehtestamine Jõhvi linnas“ (edaspidi Määrus) § 1 lg-ga 5 tehakse tasuline parkimisala teatavaks liikluskorraldusvahendite abil. Jõhvi linnas Veski tänaval asuv tasuline parkimisala ei olnud õigusaktidega kehtestatud korras liikluskorraldusvahenditega teatavaks tehtud. Tasulise parkimisala märk oli puude varjus ja Ida-Viru Maavalitsuse hoone kõrvalt parempööret sooritades ei olnud seda linnaliikluses vajaliku hoolsuse järgimise juures võimalik märgata. Nimelt puudusid parkimisalal muud liikluskorraldusvahendid, mis oleksid viidanud tasulisele parkimisalale. Puudus informatsioon selle kohta, kuhu maksta parkimistasu.
lg 1 kohaselt on parkimistasu määr tunnis 15 krooni.
lg 3 kohaselt on viivistasu määr ööpäevas 480 krooni parkimistasu maksmata jätmise eest või kui tasutud aega on ületatud rohkem kui 1 tund. Sõiduk parkis parkimisalal ligikaudu 35 minutit ning seega parkimistasu oleks pidanud olema 15 krooni. Eeltoodust kaebaja järeldab, et viivistasu määramine summas 480 krooni ei ole seaduslik ning omab karistuslikku iseloomu. Kaebaja märgib, et riigile olulisi funktsioone ei saa delegeerida halduslepingu alusel eraettevõttele, mistõttu karistuse määramine eraettevõtte poolt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS). Kaebaja leiab, et LKS § 501 lg 2 ja
PS keelab riigil ja kohalikul omavalitsusel delegeerida riigi olulisi funktsioone eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Maksu määramine ja selle kogumise korraldamine on riigi oluline funktsioon, mis ei saa toimuda erahuvides. Selliste funktsioonide teostamine peab toimuma avaliku võimu poolt eesmärgiga tagada isikutele PS-st tulenevad õigused. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on eraõigusliku juriidilise isiku poolt määratud maksukohustus PS-ga vastuolus. Määratud viivistasu ei ole kooskõlas parkimise ajaga ja seega on rikutud proportsionaalsuse printsiipi ja põhjendamatult suurendatud kaebaja maksukohustust. Maksuhalduri õiguste ja kohustuste lubamatu delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule rikub kaebuse esitaja õigust õiglasele ja õigele menetlusele maksu määramisel. Vastustaja Jõhvi Vallavalitsus märgib oma kirjalikus seletuses kaebuse kohta, et kuna mootorsõidukit juhtinud isik ise tunnistas, et ta jättis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata, siis selles osas vaidlust ei ole. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Jõhvis Veski tänaval on tasuline parkimisala märgistamata või märgistatud mittenõuetekohaselt ning et liiklusmärgid ei ole liiklejatele nähtavad. Veski tänava tasuline parkimisala on liiklejatele teatavaks tehtud nõutavas korras liikluskorraldusvahenditega, mida tõendab seletusele lisatud Maanteeameti linnaliikluse spetsialisti poolt koostatud Veski tänava parkimisala liiklusskeem. Liiklusskeemist nähtuvalt olid nähtavas kohas liiklusmärgid 758a (tasuline parkimine), samuti olid nähtaval kohal, st parkimisala alguses ja lõpus tasulist parkimisala märgistav liiklusmärk 387 (parkimisala 60 minutit tasuta) ning parkimisala keskel oli tahvel parkimisinfoga, mille vahetusse lähedusse mootorsõidukit juhtinud isik oma sõiduki ka 29.04.2008 parkis. Sõiduk oli pargitud märgist ca 15 m kaugusel ning sõites Ida-Viru Maavalitsuse hoone poolt, pidi juht parkimiskohta sõitmiseks märgist mööduma ning sõiduk jäi üle sõidutee asuva parkimisinfot sisaldava tahvli vahetusse lähedusse. Tegelikkusele ei vasta mootorsõiduki juhi väide selle kohta, et parkimisala märk oli puude varjus ning seda ei olnud linnaliikluses vajaliku hoolsuse 2
ga nr.70 kohaliku maksuna parkimistasu Jõhvi linnas. Sama
ga määrati kindlaks Jõhvi linnas tasuline parkimisala, parkimistasu maksja kohustused ja sanktsioonid võimalike rikkumiste korral.
lg-s 2 kehtestati parkimistasu määraks ühes tunnis 15 krooni.
lg 3 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimist. Juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil fikseerinud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus ühe tunni möödumisel parkimise alustamise hetkest. Järelikult peab mootorsõiduki juht igal juhul fikseerima parkimise alguse (parkimiskella abil või kirjaliku teatisena), mis annab aluse tasuta parkimiseks ühe tunni vältel. Samas, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega kirjalikult või parkimiskella abil teatavaks teinud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Ühetunnisele tasuta parkimisele viitab liiklusmärk 387 vastava abistava tekstiga. LKS § 501 lg 41 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljaspool sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Kooskõlas LKS § 502 lg 1 p-ga 1 parkimisjärelvalvet teostav ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Kuna LKS § 502 lg 6 sätestab viivistasu maksimaalmäära, siis
parkimistasu maksmata jätmise eest või kui tasutud aega on ületatud rohkem kui üks tund - 480 krooni 2. tasutud parkimisaja ületamisel kuni üks tund - 120 krooni Kuna mootorsõiduki juht jättis paigaldamata sõiduki nähtavale kohale parkimise algusaja või parkimisõigust tõendava pileti, siis saab eeltoodut käsitada parkimistasu maksmata jätmisena. Seega on põhjendatud viivistasu otsuse (480 krooni) tegemine LKS § 502 lg 1 ja kõnealloleva
Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et viivistasul on karistuse iseloom ja viivistasu määramine eraettevõtte poolt on vastuolus PS-ga. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr.3-3-1-24-07, mille kohaselt ei ole viivistasu näol formaalselt ega materiaalselt tegemist karistusega, mistõttu ei kuulu kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted ning formaalselt määratletud täpse teokoosseisu puudumine või selle teokoosseisu ebarahuldav formuleerimine ei välista iseendast maksuõigusliku tagajärje saabumist. Lähtuvalt halduskoostöö seadusest (edaspidi HKTS) on vastustaja üle andnud parkimisjärelvalve teostamise, parkimistasu maksmise, kontrollimise ning LKS §-s 502 sätestatud viivistasu määramise kohustuse eraõiguslikule juriidilise isikule, kes täidab omavalitsusüksuse avaliku halduse ülesannet. Vastustaja märgib, et Jõhvi linnas on parkimistasu maksmise kohustusega alad piisavalt hästi määratletud. Liikluskorraldusvahendid on paigaldatud nõuetekohaselt ning sellekohast teavet on edastatud nii kohaliku ajalehe „Põhjarannik“, Jõhvi valla interneti kodulehe kui ka Riigi Teataja elektroonilise väljaande kaudu. KOHTU PÕHJENDUSED A.Y esitas 09.06.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse AS G4S Ida-Eesti teenindaja xx.xx.xxxx viivistasu otsuse nr.xx tühistamiseks. Vastavalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse registriosakonna (edaspidi ARK) 11.12.2008 vastusele nr.9-1 D/08/41504 kohtu sellekohasele teabenõudele on sõiduki Peugeot 306 (reg.märgiga 731 TER registreerimistunnistus xx) omanik A.Y (t.lk.44). Kaebusest nähtuvalt sai kaebaja teada viivistasu otsusest xx.xx.xxxx ning 01.05.2008 esitas nimetatud sõidukit 29.04.2008 juhtinud L.P Jõhvi Vallavalitsusele 3
nr.70 kohaselt peaks parkimistasu olema 15 krooni ning viivistasu on ülemäärane ja karistusliku iseloomuga. Tasulisel parkimisalal tasu maksmata jätmine ja parkimise alguse aja fikseerimata jätmine on tõendatud eelkõige mootorsõidukit juhtinud isiku L.P 01.05.2008 avalduses tooduga, milles ta tunnistab, et ei märganud autot parkides tasulise parkimisala märki ega fikseerinud parkimisaja algust ning viivistasu otsust nägi ta autoklaasil alles Sillamäele tagasi sõites (t.lk.6). Kooskõlas LKS § 502 lg-ga 2 viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Eelpoolviidatud ARK 11.12.2008 vastusest kohtu järelpärimisele nähtub, et L.P (isikukood xxxx) ei ole märgitud liiklusregistris Peugeot 306 reg.märgiga 731 TER vastutavaks kasutajaks. Seega on käesoleval juhul viivistasu maksjaks Peugeot 306 reg.märgiga 731 TER omanik A.Y. Kaebuse esitaja A.Y väited selle kohta, et Jõhvi linnas Veski tänaval ei olnud tasuline parkimisala nõutavas korras liikluskorraldusvahenditega teatavaks tehtud, aga samuti, et parkimisala märk oli puude varjus ja Ida-Viru Maavalitsuse hoone juurest parempööret sooritades ei olnud seda võimalik märgata, ei ole mitte millegagi tõendatud. Kooskõlas HKMS § 15 lg-ga 3 kaebuse esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Samuti leiab kaebaja, et viivistasul on selgelt karistuse iseloom ning arvestades, et riigile olulisi funktsioone ei saa delegeerida halduslepingu alusel eraettevõttele, on karistuse määramine eraettevõtte poolt vastuolus PSga. Seega on LKS § 501 lg 2 ja Jõhvi Vallavolikogu 19.04.2007
nr.70 “Parkimistasu kehtestamine Jõhvi linnas“ § 9 vastuolus PS §-des 3,10,13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et viivistasul on karistuse iseloom. Riigikohtu lahendis nr.3-3-1-24/07 on asutud seisukohale, et viivistasu näol ei ole formaalselt ega materiaalselt tegemist karistusega, mistõttu ei kuulu siin kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted ning formaalselt määratletud täpse teokoosseisu puudumine või selle teokoosseisu ebarahuldav formuleerimine ei välista maksuõigusliku tagajärje saabumist. Jõhvi Vallavalitsuse vastusest kaebusele nähtub, et lähtudes HKTS-st, on Jõhvi Vallavalitsus parkimisjärelvalve teostamise, parkimistasu maksmise, kontrollimise ning LKS § 502 sätestatud viivistasu määramise üle andnud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes täidab omavalitsuse avaliku halduse ülesannet. HKTS § 3 lg 2 kohaselt kohalik omavalitsus võib talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei ole alust selle rahuldamiseks. Taotlusi menetluskulude osas menetlusosalised ei esitanud. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 30.01.2009 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.