Obsah (5)

§ 1027§ 578§ 30§ 29§ 76

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-19696 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi

) alusetu rikastumise sätted (

§ 1027jj). 38. Kuni 30.06.2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.

1. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega tuleb nõudele kohaldada TsÜS § 151 lg 1 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega.
2. T.K. oli korteri omanik kuni märts
3. a, I.K. kuni 09.09.
4. a.
5. Hagi on kohtule esitatud 22.05.
6. a. Kuna nii T. K. kui I.K. poolt korteri võõrandamisest on hagi esitamise ajaks möödunud rohkem kui kolm aastat, on nõue nende suhtes aegunud.
7. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolus tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-8-07, 3-2-1-101-07).
8. Aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning lähtub põhjendusest, et mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisväite esitamisel jääda rahuldamata.
9. Nõue T.K. ja I.K. vastu tuleb seega jätta rahuldamata. Nõue kostja D.R. vastu
10. 09.09.
11. a I.K. ja D.R. vahel 09.09.
12. a sõlmitud korteri müügilepingu p 1.4.5 kohaselt kinnitas müüja (I.K.), et lepingu eseme kasutamisega seotud võlgnevused kommunaalmaksete osas, summas 18 719,50 krooni tasub ostja (D.R.) (tl 7 pöördel). Lepingust ei tulene, millise osa kommunaalteenuste võlgnevusest 18 719,50 krooni moodustab võlg hageja ees.
13. 07.12.
14. a sõlmis hageja kokkuleppe, milles võlgnikuna on märgitud T.K., kuid kokkuleppe on allkirjastanud D.R. (tl 17). D.R. tunnistab, et kokkuleppe sõlmis tema, kokkuleppega võttis endale kohustuse 3 998 krooni tasumiseks, hageja saatis maksegraafiku summale 3 945,25 krooni (tl 24) ja graafikujärgsed maksed on kostja poolt tasutud (tl 24-26). 6
15. Poolte vahel on vaidlusküsimus selles, kuidas tõlgendada 07.12.
16. a kokkulepet ning sellest tulenevalt ka küsimus nõude aegumisest.
17. Hageja leiab, et kokkuleppe p 1 tunnistab võlgnik võlga hageja ees kogusummas 12 019, 87 krooni. Kostja D.R. väidab, et kokkuleppega (p 2) võttis ta endale kohustuse 3 998 krooni tasumiseks (tl 22).
18. TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele. 49.

§ 578

lg 1 esimese lause järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

§ 578

lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

1. Kokkulepe on sõlmitud 07.12.
2. a, seega kuulub kohaldamisele 01.07.
3. a kehtima hakanud võlaõigusseadus. 51.

§ 578

lg 1 esimese lause järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

§ 578

lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 30

lg 1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

1. Kohus nõustub kostjaga, et viimane tunnistas kompromisslepinguga võlgnevust lepingus märgitud ulatuses ning hageja võis loobuda teatud osast võlgnevusest. Kohus leiab, et nimetatud kokkuleppest võib lähtuda ilma võla aluseid täiendavalt kontrollimata. Kostja väitel tunnistas ta kompromisslepingus võlgnevust vaid summas 3 998 krooni. Seega on vaidluse lahendamiseks vajalik välja selgitada poolte tahe sõlmitud kokkuleppes.
2. Vastavalt

§ 29lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Vastavalt lg 2 lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Vastavalt lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt lg 5 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.

1. Kokkuleppe (tl 17) p 1 kohaselt: Võlgnik võlgneb võlausaldajale seisuga 26.11.
2. a tarbitud soojusenergia eest 12 019,87 krooni. Nimetatud võlgnevuse tasumise tähtpäev on möödunud. Kokkuleppe p 2 kohaselt seoses võlgniku makseraskustega punktis
3. nimetatud võlgnevuse koheseks tasumiseks võlausaldajale, tasub võlgnik nimetatud võlgnevuse (täielikult/osaliselt) summas 3 998 krooni Võlausaldajale järgmistel kuupäevadel ja järgmiste osade kaupa: /---/. Sulgudes olev sõna „täielikult“ on maha kriipsutatud. 7 Kuna tegemist on ilmselgelt varem väljatöötatud lepingu blanketiga, siis võib sõnastusest järeldada, et blankett võimaldas tavaliselt kokku leppida võlgnevuse suuruses või osast võlgnevusest loobuda ja/või kokku leppida maksegraafikus. Nii võib arvata, et kui hageja soovis võlgnevusest osaliselt loobuda, siis märkis ta p-s 2 ära valiku „osaliselt“. Mõistlik inimene eeldab, et kui ta peab võlgnevuse tasuma osaliselt, siis on võlausaldaja sellega loobunud osast nõudest võlgniku vastu.
4. Mitte millegagi pole põhjendatud ning kokkuleppest ei tulene, et ülejäänud võla osas kohustus kostja sõlmima uue kokkuleppe ning et kostja pidanuks pöörduma hageja juurde uue kokkuleppe sõlmimiseks. 56.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

1. Kuna 07.12.
2. a sõlmitud kokkuleppe p 2 ja maksegraafikujärgse võlgnevuse 3 945,25 krooni (tl 24) on kostja D.R. täitnud, leiab kohus, et kostja on kohustuse hageja ees täitnud, mistõttu tuleb AS Kohtla-Järve Soojus hagi D.R. vastu jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, jäävad menetluskulud hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. KOHTU SELGITUS
5. Kohtute seaduse § 138 7 lg 1 järgi edastatakse alates
6. aasta
7. oktoobrist Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohtunik 8