lg 1 kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvestatakse vastavalt vangistusseaduse § 44 lg 1 ja 2 kohaselt. Vangistusseaduse § 44 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele arvele ning nendest summadest jäetakse 50% rahaliste nõuete täitmiseks.
kohaldamisel tuleb arvestada antud juhul ka
S § 44 lg 1 ja 2 sätestatuga. Kaebaja on seisukohal, et nõude arestimise akti ja selle akti koostamise eest kulude väljamõistmise akti ei oleks olnud vaja koostada, vaid Justiitsministeeriumi väljamõistetud summa oleks pidanud laekuma kaebaja vanglas asuvale isikukontole ja vastustaja oleks saanud sealt kinni pidada 50% laekuvast summast. Kohtutäitur Anne Böckler vaidles kaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist jäädes oma 14.04.2008 otsuse seisukohtade juurde.
sätestab rahalise nõude täitmise vanglas (st sisuliselt kinnipeetava vangla konto arestimist), kuid ei kohaldu väljaspool kinnipidamisasutust asuva võlgniku vara (sh võlgniku nõude) arestimise puhul. Antud juhul ei ole tegemist rahalise nõude täitmisega vanglas, vaid võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule suunatud aktiga, mille kohaselt ei tasuta summat võlgnikule, vaid kohtutäiturile sissenõudja nõuete katteks. Kohtutäituri poolt ei arestitud mitte R.K. vanglakontot (
nõuet (
) Justiitsministeeriumi vastu, mis mõisteti tema kasuks välja kohtuotsuse alusel. Nimetatud nõude arestimise tingis asjaolu, et vanglale saadetud arestimise aktide põhjal ei olnud uue akti koostamise päevaks laekunud piisavalt rahalisi vahendeid, et nõuded oleks saanud täies ulatuses rahuldatud. Seega nõude tasumata osas on kohtutäituril õigus arestida võlgniku muud vara või teisi nõudeid, et sissenõudjate kasuks välja mõistetud võlasummad saaks võimalikult kiiresti rahuldatud. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et R.K. kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud ning kinnipeetava osa suurus arvutatakse vastavalt VangS § 44 sätestatu järgi.
sätestatud töötasu või muu laekuva raha all on mõeldud regulaarselt kinnipeetava kontole laekuvat raha või summasid, mida kinnipeetavale kannavad tema ees raha maksmise kohustust mitteomavad isikud. Antud juhul on tegemist R. K nõudega Justiitsministeeriumi vastu. Kuna AS Eesti Varakindlustusel on R.K. vastu nõue, mis on tasumata, siis on kohtutäituril
nõue Justiitsministeeriumi vastu täies ulatuses, sest
kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Seega kuulub nõue arestimisele juba enne, kui R.K. seda käsutada (vanglasisesel kontol) või sisse nõuda saaks. Kuna antud juhtumil on tegemist nõude ja mitte igakuiselt laekuva töötasu või muu laekuva rahaga, siis kuulub kohaldamisele
mitte
lg 1.
ja
31 lg 1 koos kasutamine annaks eelise kinnipidamisasutuses viibivale isikule, võrreldes vabaduses viibiva kohustatud isikuga. Vabaduses viibiva isiku suhtes
kasutades ei ole nõutud, et kohtutäitur peaks arestitud nõudesumma kõigepealt kandma võlgniku pangakontole ja alles seejärel oleks kohtutäituril õigus see sisse nõuda, vaid kohtutäituril on õigus nõue otse kolmandalt isikult sisse nõuda ja arestida. Seega
lg 1 kasutamine annaks eelise kinnipidamisasutuses asuvale isikule, sest selle sätte kohaldamisel tuleks laekuv raha kõigepealt kanda vanglasisesele arvelduskontole ja alles seejärel saaks sellelt arestida 50%. Kinnipidamisasutuses asuva isiku eelisolukorda asetamine ei ole põhjendatud ega mõistlik. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.