lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Kohtule on esitatud kostja ja hageja vahel sõlmitud võlaleping nr L03105923, mis on allkirjastatud 26.08.2003. Lepingu kohaselt võlgnik võtab käendajana lepingu sõlmimisega Üu nõusolekul üle võla, mis tuleneb L K OÜ ja hageja vahel 14.11.2001 sõlmitud võlalepingu nr L01108476 mittekohasest täitmisest ning võla, mis tuleneb L AS ja hageja vahel 07.11.2001 sõlmitud võlalepingu nr L 01108203 mittekohasest täitmisest. Võla netosumma suurus on 350 000 krooni, võla brutosumma 391 844.33 krooni, intress 10,00%, võlaperiood oli 36 kuud, tähtpäev 15.08.2006.
lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vaidlust ei ole, et kohustus hagetava summa osas on kostja poolt täitmata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja vastuväited lepingu tühisuse kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud, TsÜS § 86 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Kostja vastuväited, nagu kallutanuks hageja teda oma positsiooni ebaausalt ära kasutades uut võlalepingut sõlmima, on paljasõnalised. Hageja on põhjendanud ( tlk 36) käesoleva vaidluse sisuks oleva võlalepingu sõlmimise asjaolusid, kusjuures kostja ei ole neid andmeid ümber lükanud. Hageja seletuse kohaselt on võlalepingus olev võlasumma kompromisspakkumine, mis tehti kostja ja tema äriühingute huvides, initsiatiiv tuli kostjalt, hageja loobus pankrotiavaldusest L K OÜ vastu. L K OÜ ja hageja vahel oli sõlmitud võlaleping võlasumma suuruseks oli 439 506 krooni, L AS ja hageja vahel oli sõlmitud võlaleping võlasumma suuruseks oli 109 287.10 krooni, kokku oli kostjaga seotud äriühingute võlgnevus hageja ees 520 000 krooni. Pooled leppisid kokku kohustuste ülemineku vaidlusaluses võlalepingus kostjale.
lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele.
lg 1 kohaselt kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Põhjendatud ei ole ka kostja vastuväide, et hageja ülesütlemiskiri ei ole temani jõudnud, mistõttu puudub alus võlgnevuse nõudmiseks. 12.07.2004 on hageja juhindudes lepingu punktist 7.1.1 lepingu üles öelnud. Hageja on kohtule esitanud kostja esindaja 27.10.2005.a. vastuskirja, kostjal oli teada maksegraafik ning viimase makse tasumise tähtpäevgi on möödunud 15.08.2006.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning teisest lõikest tulenevalt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kostja on esitanud ka osalise haginõude aegumise vastuväite maksete osas, mis pidid olema tasutud 26.08.2003 summas 51 000 krooni, 15.09.2003 summas 51 583.33 krooni, 15.10.2003 summas 8264.60 krooni, kuivõrd hagi on esitatud 03.11.2006, on kostja arvates aegunud 110 847.93 krooni ulatuses hageja rahalisest nõudest. Kohus leiab, et tuginedes TsÜS § - le 154 ei ole kostja vastuväited põhjendatud. Ka hageja viited ei ole kohased riigikohtu lahendile 3-2-1 65-03 kostja aegumise kohaldamise taotluse osas, kuivõrd nimetatud otsus rajaneb kogumis teistele asjaoludele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 – 3 sätetele aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 154 sätestab korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumise, korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hagi on kohtule esitatud 03.11.2006.a., mida kinnitab hagi registreerimispitser ja number 12319, kuivõrd nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, siis kohustuste osas, mis tuli täita 2003 aastal (maksegraafikus kokku lepitud 2003 aasta maksed võla tagastamiseks) ja millele vastav nõue muutus sel perioodil sissenõutavaks, algas aegumistähtaeg 2003 kalendriaasta lõppemisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et hageja esitas kohtusse hagi 03.11.2006.a. leiab kohus, et haginõue ei ole osaliselt aegunud ja hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisund Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagi esitamisel riigilõivu ning kandnud õigusabikulu. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.