sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et T.L. OÜ-s T. ei töötanud on vastuolus kogutud tõenditega. T.L. ’a väitel tutvustas talle töötingimusi E.M. . Tunnistaja J.L. kinnitab hageja väiteid selle kohta, et nad kõik koos kirjutasid tööle asumiseks avaldused, neile tutvustati tööülesandeid ja lepiti kokku ka palgas. Tunnistaja J kinnitas, et tema teada asus T.L. koos oma isa ja veel paari inimesega tööle OÜ-sse T, samuti et nad täitsid seal ka mitmeid tööülesandeid nagu näiteks armatuuri lõikamine ja muud tööd. Samuti kinnitas tunnistaja J, et neid kõiki saadeti tööle ka teistele objektidele väljaspool nende alalist töökohta. Nii hageja kui ka tunnistajad annavad üheseid ütlusi tööle asumise asjaolude, töötasu kokkulepete ja töökorralduse kohta. Nii T.L. , kui ka tunnistajad annavad üheseid ütlusi selle kohta, et neid saadeti kostja poolt tööle ka teistele objektile. Seega sai hageja üheselt aru, et temal on töösuhe OÜ-ga T. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks pidanud arvama, et tal on töösuhe mingi teise firmaga kohtule kostja poolt esitatud ei ole. Seega on kohtus leidnud tõendamist, et T.L. lubati tööandja poolt tööle 30.10.2007.a ning seega tuleb lugeda, et T.L. ja OÜ T. sõlmisid töölepingu Töölepinguseaduse § 1 mõtte kohaselt, leppides kokku töötasus ja tööülesannetes. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasuna 6 625,00 krooni. Kostja nimetatud summaga ja hageja poolt näidatud töötasu suurusega nõus ei ole.
S) § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Kokkulepe töötasu kohta on
Hageja on kohtule öelnud, et tema töötasuks lepiti kokku 83 krooni tund netos. Muid tõendeid T.L. ’a palga kohta kohtule esitatud ei ole. 3 Kuna poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida OÜ T. maksab tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale. Kohtule on esitatud tööleping nr 9, 01.08.2007.a, mis on sõlmitud OÜ T. ja I.J. vahel, kes töötas OÜ-s T. raudbetoontoodete valmistajana. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2008.a kohtuotsuses, jõustunud 09.05.2008.a, on tuvastatud, et I.J. kuupalgaks OÜ-s T. oli 7200 krooni. Muid tõendeid T.L. ’a palga kohta kohtule esitatud ei ole. Töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus, mille täitmata jätmise eest kannab tööandja
Suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Seega on kohus seisukohal, et antud asjas tuleb hageja palga suuruse kindlaksmääramisel lähtuda analoogiast ja võtta aluseks OÜ T. ja I.J. vahel kokkulepitud töötasu suurus, kuna hageja töö sisu oli sarnane I.J. omadega. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001.a määruse nr 275 § 2 lg 2 kohaselt kui töötaja ei ole tööandjaga töö-või teenistussuhetes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist palka. Sama määruse § 3 lg 1 sätestab, et keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormijärgse (edaspidi kalendaarse) tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Sama määruse § 4 lg 1 kohaselt keskmise tunnipalga arvutamiseks jagatakse arvutatud keskmine päevapalk poolt kokkulepitud tööajanormi kohase töötundide arvuga päevas. Oktoobris 2007 töötas T.L. 2 päeva, keskmine päevapalk oli oktoobris 313,043 krooni (7200:23=313,043). Keskmine päevapalk novembris oli 327,273 krooni. (7200:22=327,273). Seega kuulub OÜ-lt T. T.L. kasuks väljamõistmisele töötasu alljärgnevalt 2 päeva eest oktoobris 626,10 krooni (2x313,043) ja 17 päeva eest novembris 5563,64 (17x327,273). Kokku kuulub OÜ-lt T. T.L. kasuks väljamõistmisele töötasu summas 6189,74 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas T.L. poolt kantud menetluskulud täies ulatuses OÜ T. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.