2-08-77651/6

2-08-77651 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 16.

1. 2008.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-77651 Menetlustoiming Lõpplahend Avaldaja Pajusi vald vallavalitsuse kaudu (Kalana Pajusi vald Jõgevamaa 48205) esindajad Merle Tänav ja Tiia Juhkam; Puudutatud isikud Mxxxx Jxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Rxxxxx Jxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxx Väikelastekodu) esindaja Tiia Tafenau (AB Sirje Must, asukoht Õpetaja 9 Tartu 51003) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Pajusi valla avaldus lapse äravõtmiseks vanemalt 07.01.
2. a RESOLUTSIOON Avaldus rahuldada. Võtta Mxxxx Jxxxxxxx ära laps Rxxxxx Jxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) vanema õigusi ära võtmata. Pajusi Vallavalitsusel kui eestkosteasutusel korraldada Rasiner Joosti edasine elu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Kohus leidis 19.11.2008 esitas Pajusi vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub võtta Mxxxx Jxxxxxxx ära 16.11.2008.a sündinud poja RxxxxxxJxxxxx. Avaldaja leidis, et lapse 1 jätmine ema juurde ohustab lapse tervist. Mxxxx Jxxxx on töövõimetuspensionär ja talle on kuni 31.01.2008.a määratud raske puue. Talle oli ka valla poolt määratud hooldaja, kellega ta elas koos xxxxx külas. 2007.a lõpus lahkus Mxxxx Jxxxx hooldaja juurest. Järgmisel päeval pärast lapse sündi, s.o xxxxxxxxxx.a teavitas haigla sellest valda, sest Mxxxx Jxxxx oli haigla personalile avaldanud, et ta ei teadnudki oma rasedusest ja et ta ei soovi seda last, sest ei ole võimeline tema eest hoolitsema. Kohus 05.12.2008.a kohaldas asjas esialgset õiguskaitset ja määras, et laps tuleb ema juurest menetluse ajaks ära võtta. Ärakuulamisel selgitas Mxxxx Jxxxx, et ta tahaks last jätta endale. Samas ta rääkis, et ei teadnud kuni sünnituseni, et on rase ning ei ole teinud mingeid ettevalmistusi lapsele vajalike elutingimuste loomiseks. Ta oli arvamusel, et tuleb koos elukaaslasega lapse eest hoolitsemisega toime. Nii väikese lapse tegelikest vajadustest tal ettekujutus puudus. Lapse isaks on tema elukaaslane Rxxxx Bxxxxxxx, kes aga ei ole lapse isana sünnidokumentidesse kantud. Avaldaja oli seisukohal, et Mxxxx Jxxxx ei saa ilma tugiisikuta lapse eest hoolitsemisega hakkama. Vallal ei ole aga võimalik tagada Mxxxx Jxxxxxxx ööpäevaringset tugiisikut selleks, et jälgida ja juhendada tal lapse eest hoolitsemist. Rxxxx Bxxxxxxx ei ole selline isik, kes saaks Mxxxx Jxxxxx juhendamise ja jälgimisega hakkama, pigem vajab ta ise kõrvalist juhendamist. Samuti ei ole MxxxxxJxxxxx elutingimused sellised, mis sobiksid nii väikese lapse kasvatamiseks. Lapse elu korraldamiseks on ta paigutatud väikelastekodusse. Mxxxx Jxxxxx suhtes on algatatud eestkostemenetlus. Lapse esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud, kuna Mxxxx Jxxxxxon selline isik, kes ei tule nii väikese lapse hooldamise ja kasvatamisega toime. Igasugune hoolduseta jätmine kahjustab nii väikese lapse elu ja tervist juba väga lühikese aja jooksul. Kohtu seisukoht Kohus, olles uurinud tõendeid ning kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku, leiab, et avaldus lapse äravõtmiseks vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 näeb ette, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Avalduses esitatu ja kohtu poolt vahetult kogetu põhjal on kohus seisukohal, et Mxxxx Jxxxx ei tule ilma suure kõrvalise abita toime oma vastsündinud poja eest hoolitsemisega. Ta ei olnud majanduslikult, elukorralduslikult ning ka vaimselt valmis lapse sünniks. Vastsündinud laps toob endaga kaasa suure vastutuse, mille kandmiseks Mxxxx Jxxxx ei ole ilma eelneva ettevalmistuseta valmis. Kohus ei ole veendunud, et Mxxxx Jxxxx suudaks iseseisvalt ja järjepidevalt hoolitseda nii väikese lapse eest. Sellises vanuses lapse puhul on ka lühiajaline hoolitsuseta jätmine ohtlik lapse elule ja tervisele. Mxxxx Jxxxx ettekujutus lapse eest hoolitsemise osas oli eluvõõras ja lihtsustatud, mistõttu kohus on seisukohal, et tal puudub tegelik ettekujutus lapsega kaasnevast vastutusest ja kohustustest. Mxxxx Jxxxx küll arvas, et kui keegi teda juhendaks ja aitaks, siis ta saaks lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega hakkama. Kohtu arvates peakas selline juhendamine olema sel juhul ööpäevaringne, kuid sellise kohustuse panemine vallale ei ole põhjendatud- vallal puuduvad selleks rahalised vahendid ja inimesed. Mxxxx Jxxxxxx endal puuduvad lähedased, kes teda lapse kasvatamisel abistada saaksid. 2 PKS § 53 lg 3 sätestab, et kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) §-st 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 24 lg 1 järgi on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Tagamaks Rxxxxx Jxxxxx heaolu ja arengut, tuleb tema edasine elu korraldada eestkosteasutusel – Pajusi Vallavalitsusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 3