2-08-70292/4

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-70292 Määruse kuupäev 19.detsember 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi Tallinna linna (xxx) avaldus K-M T´ile (isikukood xxx, Xxx) eestkostja määramiseks 09.detsember 2008 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil ärakuulatud isikud avaldaja esindaja J Loim, puudutatud isikud G F , K-M T ja KM Ti esindaja advokaat H Tomberg Resolutsioon

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus.
2. Määrata alaealisele K-M T´ile (isikukood xxx, elukoht Xxx) eestkostjaks tema vanaema G F (isikukood xxx, Xxx).
3. Eestkostja G F ülesandeks on kohustus hoolitseda alaealise K-M T´i kasvatamise ja ülalpidamise eest.
4. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale G esindamise õiguse. F le eestkostetava K-M T´i
5. K-M T võib teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas kuni 200 krooni.
6. Kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. Menetluse käik Tallinna linn esitas kohtule avalduse, milles palus määrata alaealisele K-M T´ile eestkostjaks tema vanaema G F . Avalduse kohaselt on K-M T ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. Emana on tema sünnitunnistusele kantud J T, kes hukkus xxx. Lapse isa kohta andmed puuduvad. Sünniakti on isa kohta tehtud kanne ema ütluse järgi. Kuna K-M T´i ema on surnud ning tegemist on vallaslapsega, puudub alaealisel seaduslik esindaja. K-M T´i on valmis kasvatama ja tema eest hoolt kandma vanaema G F ning sellega nõustub ka vanaisa B F . Eestkostutus on seisukohal, et vanaema määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. K-M T on elanud terve elu koos vanavanematega. Tüdruku emal J T´il oli uus pere – elukaaslane A H ja väike poeg E H (isikukood xxx). Juba enne ema surma elas K-M vanavanemate juures, eraldi ema uuest perekonnast. G F nimele on vormistatud ka lapse riiklikud peretoetused. Vanavanemate juures on K-M T´ile loodud kõik vajalikud tingimused eakohaseks kasvamiseks ja arenguks. Tüdruku läbisaamine vanaema ja vanaisaga on hea. G F sobib oma isikuomadustelt täitma K-M eestkostja ülesandeid. Vanaema suhtumine tüdrukusse on hell ja hoolitsev. Head suhted on säilinud ka ema elukaaslase ja väiksema poolvennaga. Vanaema toel on K-M pärast ema surma taas stabiilsuse saavutanud ning tüdruku jätmine antud keskkonda vastab kõigiti alaealise huvidele. Kuna K-M on elanud kogu aeg koos vanaemaga, ei too eestkoste seadmine alaealise üle tema senisesse elukorraldusse muudatusi. K-M T õpib xxx
7. klassis. Õppeedukus on tüdrukul keskmine, ta osaleb aktiivselt koolielus ning tegeleb kergejõustikuga. G F on pensionär ning tema sissetulek moodustab vanaduspensionist. G F abikaasa B F töötab AS-s V töölisena. Eestkoste seadmine K-M T´i üle on alaealise huvides: vajalik tema elu korraldamiseks, asjaajamisteks ja huvide kaitseks. Kohtuistungil toetas Tallinna linna esindaja esitatud avaldust. Kohtuistungil ära kuulatud: G F palus määrata teda K-M T´i eestkostjaks. K-M on elanud koos vanaema ja vanaisaga sünnist saadik. Esialgu elas ka lapse ema aadressil xxx, kuid hiljem tekkis tal uus pere ning ta lahkus. KM on väike poolvend, kellega saab ta hästi läbi. K-M T nõustub sellega, et tema eestkostjaks määratakse vanaema. Neil on vanaemaga head suhted. K-M T´i esindaja vandeadvokaat H Tomberg toetab avaldust. K-M T on kogu oma elu elanud koos oma emapoolsete vanavanematega G F ja B F iga. Perekonna elukohaks on 2-toaline korter Tallinnas xxx. Kodu külastamisel veendus esindaja, et selles on K-M tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Tüdrukul on oma tuba, mida ta sisustab ja dekoreerib oma maitse järgi. Vanavanemate suhtumine tüdrukusse on hell ja hoolitsev, nende suhted on väga lähedased. Head on suhted ka ema elukaaslase ja väikevennaga. Pikaajaliselt väljakujunenud elukorralduse kohaselt tuleb E iga päev pärast tundide lõppu vanaema juurde lõunat sööma ja õhtul läheb oma koju. Seeläbi on kujunenud tihe emotsionaalne side ka õe ja venna vahel. Vanaema poolt korraldatuna on K-M igapäevane elu praegu saavutanud stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Lapse esindaja on seisukohal, et vanaema määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. 2 Käesoleval ajal on K-M 14 aastane ning ta võiks eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 200 krooni. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära puudutatud isikute seletused ja arvestanud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 92 lg 1 järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi 2 ja 3 lõike järgi seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Kohus leiab, et K-M T´i kasvatamiseks ning tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks on vajalik eestkoste seadmine. K-M T´i ema on 24.08.2008 surnud. K-M T on kasvanud sünnist alates koos vanavanematega ning on harjunud välja kujunenud elukeskkonnaga, mistõttu lapse jätmine sellesse on kooskõlas tema huvidega. Lapse kasvatamisega on vanavanemad hästi toime tulnud. Suhted pere liikmete vahel on normaalsed. Kõigest sellest saab järeldada, et G F on võimeline täitma eestkostja ülesandeid. Kohus asub seisukohale, et G F määramisega K-M T´i eestkostjaks on alaealise huvid tagatud. Kohus nõustub K-M T´i esindaja arvamusega, et alaealine võiks teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas kuni 200 krooni. TsMS § 557 lg 2 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Koidula Laurisaar Kohtunik 3