2-08-29265/15

Tsiviilasi nr 2-08-29265 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-29265 Tsiviilasi A.G. avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming pankrotimenetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik A.G. ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi, OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a 51003 Tartu Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2009 Protokollija kohtuistungisekretär Anneli Elagin RESOLUTSIOON
3. Lõpetada A.G. pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
4. Välja mõista riigi vahenditest: 2.
5. ajutise halduri tasu 4108 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, Einar Vallandile arvelduskonto nr 10102016565003 SEB Pangas; 2.
6. hüvitatavad kulutused 2592 krooni, s.h käibemaks 18%, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum arvelduskonto nr 221013804535 Swedbankis. Määrus saata p 2 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Tartu Maakohus algatas
7. detsembri 2008 määrusega A.G. pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud aruandest nähtub, et A.G. võlad moodustavad 237 118,19 krooni, vara ja sissetulek puuduvad. Võlgnikul puudub likviidne vara isegi ajutise pankrotimenetluse kulude osalisekski katmiseks, rääkimata sellest, et oleks võimalik katta pankrotimäärusele järgneva menetluse läbiviimisega paratamatult kaasnevaid kulusid. Et pankrotimenetlus ja võimalik võlgadest vabastamise menetlus kujutavad endast üsna pikaajalisi protsesse, mille käigus tuleb täita palju erinevaid ülesandeid, ei ole pankrotimenetluse läbiviimine ilma rahata võimalik. Hetkel ei ole ette näha võlgniku vara suurenemist lähitulevikus. Võlgniku väitel on tema lähedastel endil raskusi endaga toimetulemisel, mistõttu keegi neist kindlasti ei saa katta pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulusid. Et võlgniku võlausaldajad pankroti väljakuulutamisest mingit kasu ei saaks, siis ei saa eeldada, et mõni võlausaldaja sooviks osaleda pankrotimenetluse kulude kandmises. Võlgu, mida saaks vähendada pankroti väljakuulutamise kaudu, saab samamoodi vähendada ka siis, kui võlgnik on hakanud teenima tulu ning ta saab arendada mõistlikku tegevust oma kohustuste osalisekski täitmiseks. Võlgadest vabastamine võiks olla mõeldav juhul, kui võlgnik ise või tema lähedased võtavad midagi ette võlausaldajate nõuete mingis ulatuses rahuldamiseks. Võlgadest vabanemise eesmärgil läbi viidav pankrotimenetlus eeldab ka, et võlgnik või tema lähikondsed menetlust vajalikus ulatuses finantseerivad. Kohtu põhjendused ja järeldused PankrS § 30 lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks raha, tuleb A.G. pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata kulutuste, käibemaksu ja töötasu summaks 6700 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on halduri hüvitatavate kulutuste suuruseks 2592 krooni, s.h käibemaks 18%. Halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi tunnitasuga 273,87 krooni, kokku 4108 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri
8. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 4108 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 1356 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 2592 krooni. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), välja arvatud sotsiaalmaks. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ja nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud raha, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Kohtunik 2