Obsah (14)

§ 148§ 149§ 167§ 55§ 162§ 63§ 130§ 166§ 157§ 159§ 160§ 183§ 8§ 163

Tsiviilasi nr 2-08-60106 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2009, kirjalik menetlus Tsiviilasi AS-i S. avaldus OÜ B. (pankrotis, kus

§ 148

lg 1 p 1), mille täitmist võib nõuda üldkorras (

§ 149

lg 1).

§ 167

võimaldab esitada võlgniku vastu nõudeid ka pärast pankrotimenetluse lõppemist, nõude esitamine ei ole seotud ajaliste piirangutega. Avaldaja on nõude ettenähtud korras esitanud (ostueesõiguse teostamise avalduse esitamine), pankrotihaldur ei ole nõudele vastu vaielnud ega seda ka täitnud ning avaldajal on igal juhul õigus nõuda nõude täitmist.

§ 55

lg-st 1, §-st 146 lg 1 p 3 tulenevalt on massikohustuste täitmine pankrotihalduri kohustus. Lõpparuannet ei oleks tohtinud esitada ega võlgnikku äriregistrist kustutada enne, kui massikohustus avaldaja ees on täidetud (

§ 162lg 1 ja 2).

12. Massikohustusest tekkinud nõude esitamisel pärast pankrotimenetluse lõppemist ei oma tähtsust, kas lõpparuandele esitati vastuväiteid või mitte (

§ 167lg 3).

Pankrotiseadus eristab võlausaldajat (kui pankrotivõlausaldajat) ja isikut, kellel on õigus nõuda massikohustuse täitmist (kui massivõlausaldajat;

§ 63lg 1, § 167 lg-d 1 ja 3); vastuväite esitamise õigus on üksnes võlausaldajal.

13. Vajadus esitada käesolev avaldus on tingitud pankrotihalduri tegevusest. Analoogselt

§-s 166 sätestatud järeljagamise instituudiga oleks pankrotihalduril ilmselt võimalik jagada vara võlgniku nimel ka pärast võlgniku kustutamist äriregistrist, ilma et võlgnikku eraldi registris taastataks. Antud juhul ei ole pankrotihaldur näidanud üles tahet anda ehitise mõttelise osa omand ja nõudeõiguse mõtteline osa üle avaldajale.

1. Väited ostueesõiguse olemasolu või puudumise kohta ei puutu asjasse, vastav hagi vaadatakse läbi eraldi menetluses. Ostueesõiguse hagi on esitatud aegumistähtaja jooksul. Alusetu on arvamus, et avaldaja peaks näitama mingi mõistliku põhjuse, miks ta juba enne 02.08.2006 kohtusse ei pöördunud. Puudutatud isik ei ole märkinud, kuidas ja millal ta 05.12.2005 seisukoha ostueesõiguse teostamise suhtes avaldajale edastas.
2. OÜ-d B. ei oleks tohtinud äriregistrist kustutada. Kuna ta aga kustutati, siis tuleb ta taastada. Ühtegi sisulist vastuväidet taastamisele ei ole, samuti ei ole ühtegi sätet, mis ei võimaldaks taastamist. Avaldaja palub viia läbi OÜ B. täiendava likvideerimise ning ennistada pankrotihaldur Küllike Miti likvideerija õigused. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
3. Avaldus on põhjendamatu.
4. 14.09.2005 tehingu ja 16.11.2005 ostueesõiguse avalduse tegemise ajal kehtinud AÕSRS § 131 lg 1, VÕSRS § 16, VÕS § 251 lg 1 kohaselt puudus AS-il S. ostueesõigus, sest ehitise mõtteline osa müüdi pankrotimenetluse käigus avalikul enampakkumisel. Ostueesõiguse puudumine tuleneb ka AÕS § 257 lg-test 3, 5, sätestatud ei ole ehitise kui vallasasja kaasomaniku ostueesõigust pankrotimenetluse korral. Seega ei saabunud ostueesõiguse teostamiseks avalduse tegemisega VÕS §-s 244 sätestatud tagajärjed. OÜ B. (pankrotis) ja AS P. vaheline käsutustehing ei ole tühine, ehitise mõttelise osa omand ja nõudeõiguse mõtteline osa on läinud üle AS-ile P. ning need ei ole enam OÜ B. (pankrotis) omad. AS-il S. puudub kehtiv nõue OÜ B. (pankrotis) vastu.
5. 30.11.2005 ja 05.12.2005 kirjadega teatasid vastavalt AS P. ja OÜ B. AS-ile S. , et peavad avaldust ostueesõiguse teostamiseks õiguslikult põhjendamatuks. Pärast kirja ei kontakteerunud AS S. enam kordagi OÜ-ga B. (pankrotis) ega esitanud ka vastuväiteid pankrotimenetluse lõpparuandele. Samuti ei pöördunud AS S. kuni 15.09.2008 kohtu poole oma väidetavate õiguste kaitseks. AS S. ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta ei saanud oma väidetavate õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole (sh sekkuda OÜ B. lõpetamisse) ajal, mil OÜ B. oli veel registrist kustutamata. 3
6. OÜ-l B. puuduvad igasugused rahalised vahendid täiendavate likvideerimistoimingute tegemiseks. Arvestades likvideerimistoimingute sisu sh kohtuistungitest osavõtt, võivad kulud ulatuda 30 000 kroonini. KOHTU SEISUKOHT
7. TsÜS (jõustus 01.07.2002) § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Seega ei ole asjas kohaldatavad äriseadustiku need sätted (ÄS § 218), mis reguleerivad äriühingu täiendavat likvideerimist. 21.

§ 130

lg 3 näeb ette, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. 22.

§ 166

lg 1 sätestab, et kui pärast pankrotimenetluse lõpetamist ja halduri vabastamist laekub pankrotivarasse raha, vabanevad jagamisel hoiustatud rahasummad või selgub, et pankrotivara hulka kuulub esemeid, mida ei ole jaotusettepaneku koostamisel arvestatud, teeb kohus omal algatusel või halduri või võlausaldaja avalduse alusel määruse järeljagamise läbiviimiseks.

§ 166

lg 2 kohaselt kinnitab kohus järeljagamise läbiviimiseks halduri, kelleks võib olla ka uus haldur. 23.

§ 167

lg 1 kohaselt võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras.

§ 167

lg 3 kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu ka massikohustustest tekkinud nõuded, mida ei ole pankrotimenetluses rahuldatud.

§ 167

lg 4 kohaselt võib üldises korras võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada; sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest. 24. Pankrotimenetluses kehtib menetluse efektiivsuse põhimõte. Seetõttu tuleks võlausaldajatel, sh ka neil võlausaldajatel, kelle nõuded on tekkinud massikohustustest, võimalikud probleemid lahendada võimalikult kiiresti ning varajases staadiumis, vastasel korral riskivad nad oma õiguskaitsevahendite kaotamisega. Pankrotiseaduse § 167 reguleerib tõepoolest võimalust, et nõudeid sh massikohustustest tekkinud nõudeid saab esitada ka pärast pankrotimenetluse lõppemist. Samas ei nähtu pankrotiseadusest ja oleks ka vastuolus viidatud menetluse efektiivsuse põhimõttega, et

§ 167

alusel nõude esitamiseks tuleks juriidiline isik eelnevalt registris taastada, et isik omandaks juriidilise isiku õigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime. 25.

§ 157

loetleb pankrotimenetluse lõppemise alused ja mitte kõikidel juhtumitel ei kaasne pankrotimenetluse lõppemisega juriidilisest isikust võlgniku lõppemist ja registrist kustutamist. Kui kohus lõpetab pankrotimenetluse seoses pankroti aluse äralangemisega (

§ 159

), võlausaldajate nõusolekul (

§ 160

) või kompromissi kinnitamisega (

§ 183), siis juriidilist isikut ei likvideerita.

Samuti ei likvideerita juriidilist isikut siis, kui võlgnikule jääb pärast pankrotivarast kõigi nõuete rahuldamist piisavalt vara juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks (

§ 130lg 6).

Nimetatud juhtumitel, samuti füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse lõppemisel nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppemist reguleeribki

§ 167. 26.

Käesoleval juhul on OÜ B. pankrotimenetlus lõpetatud

§ 157

p 5 alusel seoses lõpparuande kinnitamisega.

§-st 165 lg-st 4, mis kohaldub ka pankrotimenetluse lõppemisel

§ 157

p 5 alusel tuleneb, et kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole 4 pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, siis tuleb tema õigusvõime säilitamiseks jätta sel juhul ka juriidiline isik registrist kustutamata. Kohus märgib, et kohtul tuleb jätta haldur vabastamata ja juriidilisest isikust võlgnik registrist kustutamata ka siis, kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks on kohtumenetluses läbi vaatamata mõne võlausaldaja hagi võlgniku vastu.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et sel ajal, kui kohus kinnitas
2. aprillil
3. a OÜ B. pankrotimenetluses lõpparuande ja
4. augustil
5. a kui halduri avalduse alusel võlgnik kustutati äriregistrist, ei olnud avaldaja võlgniku vastu hagi esitanud. Avaldaja esitas hagi võlgniku vastu rohkem kui kaks aastat pärast pankrotimenetluse lõpetamist ja võlgniku registrist kustutamist
6. septembril
7. a. Just hagi varasema esitamisega oleks avaldaja vältinud võlgniku registrist kustutamist. Avaldaja ei ole ka põhjendanud, mis takistas tal hagi varasemat esitamist. Pankrotimenetluse efektiivsuse põhimõttest ja

§-st 162 tulenevalt ei saa ega pea haldur ootama lõpparuande esitamise ja juriidilisest isikust võlgniku registrist kustutamisega kõikide võimalike hagide aegumistähtaja lõppemiseni. 28. On tõsi, et avaldaja ei ole pankrotivõlausaldaja

§ 8

lg 3 tähenduses, kellel on õigus esitada vastuväiteid lõpparuandele

§ 163lg 2 alusel.

Avaldaja nõue võib olla tekkinud massikohustuse täitmisest. Nimetatud isikuna on avaldajal

§ 149

sätestatud õigused sh õigus nõuda võlgnikult pankrotimenetluse kestel massikohustuse täitmist üldkorras. Ka nimetatud sättest nähtub, et eelkõige saab massikohustuse täitmist nõuda ikkagi pankrotimenetluse kestel. Avaldaja ei ole seda õigust kasutanud ja ei ole ka põhjendanud, miks tal ei saanud oma väidetavat nõudeõigust realiseerida pankrotimenetluse kestel. Avaldaja väide, et pankrotivõlgniku registrist kustutamine oli talle üllatav, ei ole tõsiselt võetav. Pankrotimenetluse kiire lõpetamine on pankrotihalduri üks olulisi seadusest tulenevaid kohustusi (

§ 55lg 1).

29. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. TSÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub pankrotimenetluses juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Pankrotiseadus aga ei näe ette võimalust, et pärast pankrotimenetluse lõppemist ja juriidilise isiku likvideerimist ja registrist kustutamist toimuks juriidilise isiku täiendav likvideerimine, milleks kohus peab määrama likvideerija. Juhtumeid, mil pärast pankrotimenetluse lõpetamist laekub pankrotivarasse raha või selguvad esemed, mida ei ole jaotusettepaneku koostamisel arvestatud, reguleerib

§ 166

. Nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppemist reguleerib

§ 167

, mis ei näe ette juba registrist kustutatud juriidilise isiku õigusvõime taastamist nõude esitamiseks. Äriseadustiku analoogia kohaldamine ei ole TsÜS §-st 41 lg 1 ja menetluse üldistest põhimõtetest tulenevalt võimalik. Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetluses likvideerib juriidilise isiku haldur ja mitte likvideerija (

§ 130lg 3). 30. Ts

MS § 172 lg 7 alusel ja avalduse rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtunik 5