(juhatuse kohustus korraldada raamatupidamist) sätestatud juhataja kohustuse rikkumisena vähemalt raske hooletuse tõttu, ehk raske juhtimisveana, kuid ei saa öelda, et need vead oleksid olnud maksejõuetuse põhjuseks.
lg 2 kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus on selle kohustuse sisu korduvalt täpsustanud, märkides, et muuhulgas peab juhatuse liige olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning vältima põhjendamatu riski võtmist. Kui võlgniku juhatuse liige andis oma töötajatele katseajal laialdased volitused sõlmida võlgniku nimel varalisi tehinguid, ei kontrollinud jooksvalt töötajate tegevust, ei saanud jooksvalt aru, et tema kulud on märksa suuremad kui loodetavad tulud ning kasutas võimalike klientidega suhtlemiseks kõige ebaökonoomsemaid võimalusi, siis saab juhatajale ette heita ebapiisavat informeeritust ja hooletust. Võlgniku seletusest jääb mulje, nagu oleks võlgniku tegevust juhtinud ja korraldanud töötajad, mitte juhatuse liige. Tegelikult pidanuks mõistagi olema vastupidi. Sõltumata sellest, kes täpselt oli võlgnikule ebalojaalne ning omastas võlgniku vara, on võlgniku tegevuse väär korraldamine ja vara väär kasutamine etteheidetav eeskätt juhatuse liikmele. Juhatuse liikme poolt oma kohustuste mittetäitmine on vähemalt osaliselt ka võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgniku tegevuse ebaõnnestumist saab üsna suurel määral pidada turu ebapiisava tundmise ja mõistliku äriplaani puudumise tagajärjeks. Kuidagi teisiti on raske seletada seda, et kohe tegevuse algul soetas võlgnik kaks sõidukit ning hulga kalleid tööriistu ning kohe seejärel avastas, et tal ei ole sellele varale piisavalt rakendust ning ta ei suuda tehtud kulutusi oma tegevusega tagasi teenida. Õnneks taipas võlgniku juhataja oma eksimust suhteliselt kiiresti ja lõpetas võlgniku tegevuse juba mõnekuulise tegutsemise järel. Kokkuvõtteks peab haldur võlgniku maksejõuetuse põhjusteks peamiselt turu mittetundmist ning sellest tingitud tegevuse ebaõiget kavandamist, aga samuti juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohast täitmist vähemalt raske hooletuse tõttu. Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta Võlgnikul puudub vara isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katmiseks. Haldurile ei ole teada niisuguseid varalisi nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotivara märkimisväärses ulatuses ja mõistliku aja jooksul suurendada. Enamik võlausaldajaid ei ole rohkem kui kolme aasta jooksul näidanud üles aktiivsust oma nõuete sissenõudmisel ning täna saab nende nõudeid pidada aegunuks. On alus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. III KOHTUISTUNG Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri aruandega ja selles esitatud järeldustega nõus. Ta saab aru, et on pankrotiavalduse esitamnisega hilinenud. Võlgniku esindaja avaldas, et ta on nõus tasuma menetluskulud ja on nõus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu. IV KOHTU SEISUKOHT PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb 4 peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara isegi ajutise menetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ja enamust võlausaldajate nõudeid võib pidada ka aegunuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ O. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks turu mittetundmist ning sellest tingitud tegevuse ebaõiget kavandamist, aga samuti juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohast täitmist vähemalt raske hooletuse tõttu. Juhatuse liikme tegevuse/tegevusetuse tulemusena sai võimalikuks olukord, et võlgnik soetas kohe tegevuse alguses vara, mis ei olnud võlgniku majandusliku olukorraga vastavuses, samuti puudus võlgnikul nõuetekohane raamatupidamine ja võlgniku töötajad said omastada võlgnikule kuuluvat vara. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.
lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Kohus leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud juhatusele pandud
lg 5, § 183 ja § 187 lg 1 sätestatud kohustusi raskest hooletusest ja seega saab juhatuse tegevusetust raamatupidamise korraldamata jätmisel, töötajate mitteohjamisel ja pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel käsitleda raske juhtimisveana. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole küll põhjustanud maksejõuetust, kuid on aidanud kaasa selle süvenemisele. Vastavalt
S § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur E.Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).
dokumendid anda hoiule Ü.A. ´le. Menetluskulude küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.