) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Hagejal ja kostjal on kolm ühist last: xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxxxxx Pxxxxx (rahvastikuregistri andmed), xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxx Pxxxxxxja xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxx Pxxxxx (t lk 10,11). Pooled ei vaidle, et lapsed elavad koos hagejaga. Jõgeva Maakohtu 21.24.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-625-04 on kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 1240 krooni kuuslapse kohta, kokku seega 3720 krooni.
lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja väitel on laste vajadused suurenenud võrreldes ajaga, mil kohtuotsusega kostjalt elatis välja mõisteti ja ta palus kohtul elatist suurendada ettenähtud miinimumini. Elatise alammäär on
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta, on 2175 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on esitanud laste kulude kalkulatsiooni ühe kuu kohta, mille kohaselt on kulud ühele lapsele keskmiselt 3733.33 krooni. Jagades kulud kahe vanema vahel, oleks kummagi vanema kanda keskmiselt 1866.66 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kulude kalkulatsioon on arvestades laste vanust mõistlik. Lisaks sellele märgib kohus, et hageja nimetatud kulude tase jääb alla ka riigi poolt kehtestatud mõistliku kulu- lähtudes Prks § 61 lg 4 mõttest on mõistlikuks kuluks lapsele riiklikult kehtestatud miinimumpalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on kummagi vanema kanda. Uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et poolte varaline seisund on peaaegu võrdne. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: - Lisaks ühistele lastele on hagejal veel kaks last: xxxxxxxxxx.a sündinud Hxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud MxxxxLxxx (t lk 11). Ka kostjal on veel kaks last: xxxxxxxxxx.a sündinud Axxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud Vxxxxx (t lk 18-19, 10). - Hagejal töine sissetulek puudub, vanemhüvitise saamise aeg on läbi. Perekonna sissetulekuks on riiklikud lastetoetused keskmiselt 4200 kuus ja hageja abikaasa töötasu, mis hageja sõnul on umbes 5600 krooni kuus. - Kostja sissetuleksuks on töötasu keskmiselt 9000 krooni kuus (t lk 20). Pere sissetuleksuks on veel lastetoetused 900 krooni kuus (t lk 21). Alates 12.10.2008.a ei saa kostja abikaasa enam vanemahüvitist. - Seni on kostja tasunud igakuiselt elatis hagejale kokku 3334 krooni, milliselt summalt on tasutud tulumaks (algne summa 4220 krooni). Summa sisaldab ka elatise võlga eelnevatest perioodidest 500 krooni (t lk 22-27). - Mõlema perekonna käsutuses on oma eluruum ja oma tarbeks kasvatatakse aedvilja. Seega on vanematel võrdsed võimalused oma lapsi ülal pidada. Siiski tuleb asja lahendamisel arvestada Prks § 61 lg 5, mille kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem, kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõlemal poolel on lisaks ühistele lastele ülal pidada veel kaks last ja nagu kohus eelpool märkis, on poolte perekondade sissetulekud enam-vähem võrdsed. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista alla minimaalmäära. Elatise suuruse arvestamisel lähtub kohus kostja sissetuleku jagunemist võrdselt viiele lapsele ning seda, et hageja sissetulekuks on ka kolmele lapsele makstavad riiklikud toetused. Siiski ei saa elatist välja mõista sellises suuruses nagu pakkus kostja, sest sel juhul jääksid hageja teised lapsed halvemasse olukorda kui kostja lapsed. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on mõistlik elatist tõsta ja mõista välja 1600 krooni igale lapsele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millele viitas kostja esindaja viidates PrkS § 61 lg 6 p 3. Asjaolu, et kostja palk on väike, ei ole kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mida saaks lugeda mõjuvaks. Isikul on alati võimalik proovida oma elujärge parandada püüdes leida tasuvam töö. Samuti ei saa lugeda kostja suhtes mõjuvaks teguriks esindaja viidatud majanduslangust, sest see mõjur toimib mõlemale menetluse poolele sarnaselt. Kohus märgib, et kostja on kohustatud jätkama ka kriminaalasjas talle kohustuseks pandud elatise võlgnevuse tasumist summas 500 krooni.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 17.09.2008.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma, so 4800 krooni (3x1600) krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte ementluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.