Obsah (8)

§ 19§ 129§ 2§ 4§ 10§ 12§ 117§ 121

3-08-1729 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2009 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1729 Haldusasi Megaservice OÜ (registrikood 10797407)

§ 19lg 1 tähenduses.

Vaieldakse selle üle, kas lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul on tegemist hankemenetlusega Riigihangete seaduse tähenduses ja kas sellest tulenevalt peaks vaidlust menetlema vaidlustuskomisjon või on õigus esitada kaebus halduskohtule. Megaservice OÜ on olnud järjekindlalt seisukohal, et lihtsustatud korras tellitava toitlustamisteenuse puhul ei ole tegemist hankemenetlusega ning seetõttu ei pea järgima Riigihangete seaduse §-s 117 sätestatud hankija tegevuse vaidlustamise korda ja ei tule esitada vaidlustust vaidlustuskomisjonile, vaid on võimalik esitada kaebus halduskohtule. Halduskohus on jätkuvalt seisukohal, et lihtsustatud korras tellitav toitlustusteenus on riigihanke teostamine Riigihangete seaduse tähenduses, mistõttu vaidlustust peab menetlema vaidlustuskomisjon ja tulenevalt

§ 129

lg-st 1 puudub halduskohtul pädevus seda kaebust menetleda.

§-s 1 sätestatakse Riigihangete seaduse eesmärk: hankija rahaliste vahendite läbipaistev ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel.

§ 2

lg 2 sätestab, mida loetakse riigihankeks: riigihangeteks Riigihangete seaduse tähenduses on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine kontsessionääri poolt.

§-s 3 sätestatakse, milliseid üldpõhimõtteid peab järgima hankija riigihangete korraldamisel: 1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 3) kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 2 3-08-1729 5) peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 6) võimaluse korral peab eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.

§ 4

lg-s 1 sätestatakse hankelepingu mõiste: hankeleping selle seaduse tähenduses on riigihanke tulemusena ühe või mitme isikuga sõlmitud vastastikuste varaliste kohustustega leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingule kohaldatakse õigusaktides vastava lepingu liigi kohta sätestatut. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt teenuste hankelepinguga tellitakse selle seaduse lisas 2 nimetatud teenuseid. Lisa 2 osas B on loetletud lihtsustatud korras tellitavad teenused: hotellija restoraniteenused, raudteetransporditeenused, veetransporditeenused, transpordi abiteenused, õigusabiteenused, töötajate ametissevõtmise ja otsimise teenused (välja arvatud töölepingud), uurimis- ja turvateenused (välja arvatud soomussõidukiteenused), haridus- ja kutseõppeteenused, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused, muud teenused (välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud).

§ 10

lg-s 1 sätestatakse hankija mõiste: Riigihangete seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima selles lõikes loetletud isikud ja asutused (hankijad). Loetelus on kuus isikut ja asutust, nende hulgas ka kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse ühendus (p 2).

§ 12

lg-s 1 sätestatakse pakkuja mõiste: pakkuja selle seaduse tähenduses on isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse või dünaamilise hankesüsteemi korral esialgse pakkumuse.

§-s 15 sätestatakse riigihanke piirmäärad: lg 1 p 2 kohaselt on riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (riigihanke piirmäär) selle seaduse tähenduses 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 250 000 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on rahvusvaheline piirmäär summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused artikli 69, ning direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 78 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Rahvusvahelise piirmäära avaldab ka Riigihangete Amet veebilehel ja riikliku riigihangete registri vastutav töötleja registri veebilehel.

§-s 16 sätestatakse menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu sõlmimisel: lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud selles seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub hankija hankelepingu sõlmimisel üksnes

1. peatükis ("Üldsätted") sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja § 37 lõikes 2 sätestatud nõuetest esitada riigihanke aruanne. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hankija on kohustatud kohaldama hankelepingu sõlmimisel
2. peatükis ("Hankemenetlus") sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. 3 3-08-1729

§-s 19 sätestatakse, millised on lihtsustatud korras tellitavad teenused: lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud korraldama selles seaduses sätestatud hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad selle seaduse lisa 2 osas B nimetatud teenused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hankija kohustatud korraldama hankemenetluse sõltumata lõikes 1 sätestatust juhul, kui lisa 2 osas B nimetatud teenuste kõrval sellise teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade ja lisa 2 osas A nimetatud teenuste eeldatav maksumus kokku või ehitustööde eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Sama paragrahvi lg-s 3 sätestatakse, et kui lõikes 1 nimetatud hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, esitab hankija pärast hankelepingu sõlmimist selle seaduse §-s 37 sätestatud korras riigihanke aruande. Kui sellise hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud järgima lisaks §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid. Muus osas lähtub hankija selliste hankelepingute sõlmimisel üksnes

1. peatükis ("Üldsätted") sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Riigihangete seaduse seletuskirjas märgitakse lihtsustatud korras tellitavate teenuste (§ 19) kohta: "On leitud, et nende teenuste tellimiseks on riigihanke protseduur kas reeglina ebaefektiivne või liialt koormav, arvestades loetelus sisalduvate teenuste olemust ja vajadust sõlmida leping konkreetse usaldusväärse pakkujaga, milline ei tarvitse tingimata olla majanduslikult soodsaima pakkumise teinud pakkuja." Riigihangete seaduse
2. peatükis on sätestatud hankemenetluse liigid ja nende konkreetne kohaldamine.
3. jaos nimetatakse järgmisi hankemenetluse liike: avatud hankemenetlus ja piiratud hankemenetlus, võistlev dialoog, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus.
4. jaos sätestatakse hankemenetluse üldalused: hankemenetluse algamine ja lõppemine; eelteade; hankedokumendid; tehniline kirjeldus; tehnilise kirjelduse koostamine; pakkumuse tagatis; pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad; hanketeate ja hankedokumentide muutmine; riigihanke aruanne.
5. jaos sätestatakse pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine.
6. jaos sätestatakse pakkumus, pakkumuse esitamine, pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamine, pakkumuse avamine, vastavuse kontrollimine, põhjendamatult madala maksumusega pakkumus, kõigi pakkumuste tagasilükkamine, pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine, elektrooniline oksjon, alternatiivsete lahenduste hindamine ja hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral.
7. jaos sätestatakse pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest, teabevahetuse reeglid ja dokumentide vorminõuded ning selgitused. Riigikohtu Halduskolleegium on oma lahendi 3-3-1-63-08 punktis 13 leidnud,” et lihtsustatud korras tellitav teenus on Riigihangete seaduse reguleerimisalas (§ 2 lg 2), ta on selle seaduse tähenduses riigihange (§ 2 lg 2), kus hanke korraldamisel tuleb järgida seaduse eesmärki (§ 1) ja üldpõhimõtteid (§ 3). Lihtsustatud korras tellitava teenuse tellija on selle seaduse tähenduses hankija (§ 10), kes teeb pakkujale ettepaneku pakkumuse esitamiseks (§ 12 lg 1). Kui hankija tunnistab hankemenetluses esitatud pakkumuse vastavaks ja edukaks, siis sõlmib ta pakkujaga hankelepingu (§ 4 lg 1). Riigihangete seaduse § 19 lg-s 3 on täpsustatud, millistel juhtudel on hankija kohustatud järgima tehnilise kirjelduse koostamise reegleid ja esitama riigihanke aruande (§-d 33 ja 37). Samas on § 19 lg-s 3 sätestatud, et muus osas lähtub hankija selliste lepingute sõlmimisel üksnes
8. peatükis ("Üldsätted") sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Kolleegium leiab, et Riigihangete seaduse eesmärgist ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (§ 3) tuleneb, 4 3-08-1729 et lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul (§ 19 lg 1 juhtumil) ei ole hankijal riigihanke teostamisel hankelepingu sõlmimisel keelatud järgida ka
9. peatükis sätestatud hankemenetluse üldaluseid, näiteks hankemenetluse lõppemise aluseid, nõudeid hankedokumentidele, tehnilise kirjelduse koostamise reegleid, pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaegu, riigihanke aruande esitamise korda, pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid, pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist, pakkumuse esitamise, avamise ja hindamise põhimõtteid, pakkumuse edukaks tunnistamise põhimõtteid, otsustest teatamise põhimõtteid, dokumentide vorminõudeid, nõudeid hankelepingule jne. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et

§ 19

lg-s 1 sätestatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul teostab hankija, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, Riigihangete seaduse tähenduses riigihanget, kus hankemenetluse protseduure on piiratud. Arvestades nimetatud teenuste olemust ja vajadust sõlmida leping usaldusväärse pakkujaga, on hankemenetluse protseduuride selline piirang põhjendatud. Sellisel menetlusel on hankemenetlusele iseloomulikud tunnused, mis võimaldab teda kvalifitseerida hankemenetluseks”. Riigihanke teostamisel tekkivate vaidluste lahendamise kord on sätestatud

§-s 117 ("Hankija tegevuse vaidlustamine").

§ 117

lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et selle seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi, esitades vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse.

§ 117

lg-s 2 on loetletud dokumendid ja otsused, mille peale võib esitada vaidlustuse: 1) hanketeade; 2) pakkumuse esitamise ettepanek; 3) kontsessiooni teade; 4) perioodiline eelteade; 5) kvalifitseerimise teade, millega alustatakse hankemenetlust; 6) ideekonkursi kutse; 7) hankedokumendid; 8) taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine; 9) taotleja ja pakkuja kvalifitseerimine ning kvalifitseerimata jätmine; 10) pakkumuse vastavaks tunnistamine; 11) pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine; 12) pakkumuse edukaks tunnistamine; 13) muu käesoleva seaduse alusel hankemenetluse käigus tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi. 5 3-08-1729

§ 117

lg 3 kohaselt võib pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või selle paragrahvi lõike 2 punktides 1-7 nimetatud dokumendi (hanke alusdokument) tõttu.

§ 117lg 4 kohaselt on vaidlustuskomisjon kohtuväline vaidluste lahendamise organ RVast

S § 15 lg 2 p 1 tähenduses.

§ 121

lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustus hanke alusdokumendi peale peab olema laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva.

§ 129

lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse Halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut selles peatükis sätestatud erisustega. Samas lg 4 kohaselt ei tühista kohus § 117 lg-s 2 nimetatud otsuseid, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu; vaidlustaja võib taotleda otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu Halduskolleegium on oma lahendis 3-3-1-63-08 leidnud, et Megaservice OÜ on

§ 117

lg-s 1 nimetatud hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel oli vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda ja kes leidis, et Riigihangete seaduse rikkumine vallavalitsuse poolt rikub tema õigusi. Haldusasjas 3-08-1011 Megaservice OÜ vaidlustas vallavalitsuse korralduse nr 1430 punkti 3 põhjusel, et vallavalitsus tegi ettepaneku pakkumuste esitamiseks seal loetletud isikutele, kuid ei teinud pakkumuse esitamise ettepanekut temale. Seega vaidlustas Megaservice OÜ

§ 117lg 2 punktis 2 nimetatud pakkumuse esitamise ettepaneku .

Eelnevast tulenevalt pidi Megaservice OÜ esitama Tapa Vallavalitsuse kui hankija tegevuse vaidlustamiseks vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Megaservice OÜ ei järginud nimetatud korda ja jättis vaidlustuse esitamata. Käesolevaks ajaks on möödunud ka

§ 121lg-s 1 märgitud vaidlustuse esitamise tähtaeg.

Megaservice OÜ taotles vallavalitsuse korralduse nr 1430 punkti 3 tühistamist, kuid kuna vallavalitsus sõlmis 20. juunil 2008 edukakas pakkujaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu, siis pärast seda ei olnud kohtul enam võimalik menetleda tühistamiskaebust (§ 129 lg 4). Võimalik on esitada

§ 117lg-s 3 nimetatud kahju hüvitamise taotlus.

(vt. Haldusasi 3-08-1011). Kirjeldatu alusel pole Tartu Halduskohtul õigust lahendada ka Megaservice OÜ kaebust Tapa Vallavalitsuse 28.05.2008 korralduse nr. 1536 ja 10.06.2008 korralduse nr 1606 tühistamiseks. Kuna halduskaebus 3-08-1729 on menetlusse võetud 25.09.2008, tuleb menetlus asjas lõpetada, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse HKMS § 24 lg 1 p1 alusel. Kohus kohaldas Halduskohtumenetluse seadustiku §- e 3 lg 2, 24 lg 1 p 1 Ülle Polluks Kohtunik 6