kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Hageja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Hageja oma 17.06.2008.a esitatud seisukohas ei nõustu kostjaga, sest
lg 4 järgi on nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 103 esimese ja teise lõike järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõu olemasolu ei ole käesolevas asjas kostja välja toonud, seega ei ole hagetav nõue aegunud. KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD HAGEJA VASTUSTE SUHTES Kostja 05.05.2008.a kohtule esitatud vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. Kostja arvates on hageja nõue aegunud. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest.
korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja leiab, et aegumistähtaeg algas 2002.a lõpus ja 3 aastane tähtaeg on möödunud. Kostja poolt kohtule saadetud vastuses leiab kostja, et hageja nõuet tuleb käsitleda mitte tehingust, vaid seadusest tuleneva korduvate kohustuste täitmise nõudena. Kostja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG 27.11.2008.a kohtuistungil jäi hageja esindaja oma kirjalike seisukohtade juurde ja leidis, et hagi ei ole aegunud. Kostja pool on tegemist endise korteriomaniku pärijaga ja pärija kohustus on pärandi vastuvõtmises ühelt poolt ja välja selgitada pärandava hulga kuuluvad võlad ja teavitada kreditoorit pärandi vastu võtmisest. Hageja esindaja arvab, et tegemist on kostja pahatahtliku käitumisega ning seetõttu peab rakendama 10 -aastast aegumistähtaega. Kostja end võlgnikuks ei tunnista ja väidab, et hageja ei teatanud talle võlgnevusest 5 aasta jooksul. Kostja taotles peatada antud asja menetlus kuni Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-07-34349 J.Tš hagis L.K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, kohtulahendi jõustumiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 2
) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus peab esmalt vajalikuks välja selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada, sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Hageja arvates on tegemist seadusest tuleneva nõudega (AÕS § 26 ja KOS § 13), samas esitas hageja lisana lepingu. Kostja väitis algselt, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega ja hiljem, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mis on suunatud korduvate kohustuste täitmisele. Pooltel puudub üheselt selge seisukoht, millise võlasuhtega poolte vahel tegemist on. Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 26 ja KOS §
Alates
lg 1 järgne aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem.
lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi 1 lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Käesolevas asjas on rakendatavad VÕSRS § 9 lg 1 ja
Käesolevas vaidluses ei saa VÕSRS § 9 ühegi lõike järgi aegumistähtaegade pikkuste võrdlemisel kohaldada
lõiget 2, mille kohaselt aeguvad alusetust rikastumisest tulenevad nõuded hiljemalt 10 aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Varasemad õigusaktid ei sätestanud sellist liiki hagi aegumist ning seega puudub asjakohane võrdlemisalus. Järgnevalt analüüsib kohus hageja vastuväidet kohustuse tahtliku rikkumise osas. Hageja leiab, et käesolevas asjas esitatud nõude aegumistähtaeg on
Hageja poolt viidatud
lg 4 käsitleb tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja pikenemist 10 aastani kohustatud isiku poolt tahtliku kohustuse rikkumise korral. Kuna aga poolte vahel on lepinguvälised võlasuhted, ei kuulu nimetatud säte kohaldamisele, kuid kohus peab vajalikuks selgitada kohustuse tahtliku rikkumise sisu. Kohtu hinnangul kaotab aegumise regulatsioon oma tähenduse kui lugeda arve tasumata jätmist automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Samuti on aegumise eesmärgiks selliste olukordade vältimine, kus võlgnikul puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada, kuna need ei ole enam säilinud. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, sealhulgas tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on VÕS § 104 lg 5 kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut täites ja lepingu kehtivuse perioodil olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et juhul, kui poolte vahel oleks lepingulised suhted, siis
Eeltoodust tuleneb, et hagi on aegunud ja seega hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et nõue on aegunud, on käesolev otsus TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. TsMS § 435 lg 2 kohaselt kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes, seega kostja taotlus käesoleva asja menetluse peatamisest kuni Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-07-34349 J.Tš hagis L.K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, kohtulahendi jõustumiseni ei kuulu rahuldamisele. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07). 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.